Poola poisid lähevad Euroopasse

Mudlum on pälvinud romaaniga „Poola poisid“ Euroopa Liidu kirjandusauhinna.

PILLE-RIIN LARM

Mudlum kirjutab „Poola poistes“ noorusest ning kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib.

Madli Lippur

Selgunud on tänavused Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaadid. Eestist pälvis auhinna Mudlum romaaniga „Poola poisid“. Koos temaga pärjati Nathalie Skowronek (Belgia), Lana Bastašić (Bosnia ja Hertsegoviina), Maša Kolanović (Horvaatia), Stavros Christodoulou (Küpros), Asta Olivia Nordenhof (Taani), Matthias Nawrat (Saksamaa), Shpëtim Selmani (Kosovo), Francis Kirps (Luksemburg), Stefan Bošković (Montenegro), Petar Andonovski (Põhja-Makedoonia), Maria Navarro Skaranger (Norra) ja Irene Solà (Hispaania).

Euroopa Liidu kirjandusauhinna puhul on eripärast üksjagu. Selle välja­andmist korraldavad Euroopa Kirjanike Nõukogu, Euroopa ja Rahvus­vaheline Raamatumüüjate Föderatsioon ja Euroopa Kirjastajate Föderatsioon. Auhinnaga tunnustatakse „Loova Euroopa“ programmis osaleva 41 riigi autoreid. Riigid on jaotatud kolme rühma, mille n-ö auhinna-aastad vastavalt roteeruvad. Igal riigil on oma žürii.

Eesti žürii esimees Tiit Aleksejev kõneleb auhinnast lähemalt: „Üheks auhinna eesmärgiks on soodustada tõlkekirjanduse levikut, et teosed, mis vääriksid lugemist, jõuaksid võimalikult paljudesse liikmesriikide keeltesse. Prantsus- või saksakeelset kirjandust vahendatakse nii või teisiti, aga väikeriikide kirjandustel on siin omad probleemid, sõltumata ühe või teise kirjanduse tegelikust tasemest. Auhinna teiseks eesmärgiks on toetada autoreid, kes on end vähemalt kahe õnnestunud proosa­teosega tõestanud ja kellest on näha, et nad jõuavad veel kaugele. Nii et väärt tunnustus ja palju õnne nominentidele ja laureaadile!“

Eesti žürii, kuhu kuulusid veel Marju Kirsipuu, Ilvi Liive, Rebekka Lotman ja Tauno Vahter, valis peale Mudlumi „Poola poiste“ auhinnale kandideerima Kaur Riismaa romaaniga „Väike Ferdinand“ ja Mait Vaigu romaaniga „Kurvake sügis“. Kuigi auhinna väljaandmise kolme­aastane tsükkel tundub pikk, ei tee selle tingimused vähemalt väiksema keeleruumi puhul kandidaatide leidmist ülemäära lihtsaks: autor peab olema tema kandidatuuri esitava riigi kodanik või resident, raamat peab olema kirjutatud selle ametlikus keeles ja ilmunud viimase 18 kuu jooksul, enne auhinnatavat raamatut peab autor olema avaldanud 2–4 romaani, tema teoseid ei tohi olla tõlgitud rohkem kui nelja keelde jne.

Heas mõttes tõlkekiirendiks kujuneb aga kindlasti Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaadi tiitel. Mudlum, kes on ühtlasi oma teose kirjastaja ja iseenda agent, annab lahkesti teada, et „Poola poiste“ vastu tunnebki juba huvi hulk kosilasi Balkanilt – Bulgaariast, Serbiast, Põhja-Makedooniast – ja muidugi Poolast. Miks ei peakski. Tiit Aleksejev: „Ma usun, et poola lugejas võib Mudlumi võiduteose pealkiri kerget hämmingut tekitada, aga tegemist on tugeva romaaniga ja poolakatele jääb võimalus kontreerida teosega „Eesti tüdrukud“.“

Loe ka intervjuud Mudlumiga: „Kui palju sõpruskondi, kui palju aateid, kui palju luhtunud võimalusi …“ (Sirp 3. IV 2020)