Raamatuannetus Viru vanglale

PILLE-RIIN LARM

Järgmisel nädalal peetakse Tartus kirjandusfestivali „Prima vista“ alapealkirja „Tulevikumuusika“. Festivali partnerlinn on tänavu Jõhvi, kus antakse homme, 5. mail üle raamatuannetus Viru vangla raamatukogule.

Raamatute kogumise algatasid 2015. aastal Tartu ülikooli raamatukogu töötajad Jane Eskla ja Ilona Smuškina. Mõte sai alguse vestlusest „Prima vista“ külalise Ljudmila Ulitskajaga: selgus, et kirjanik saadab ühele Tartu vangla eluaegsele vangile raamatuid, sest tollel on kõik raamatukogu teosed läbi loetud. Samamoodi läkitab Ulitskaja raamatuid Venemaa vangidele.

Jane Eskla: „Kui alustasime raamatute kogumist, ei saanud ma algul aru, kui suur tähendus sellel on. Läksime lihtsalt Ulitskaja mõttega kaasa. Alles siis, kui hakkasime uurima vanglate raamatukoguhoidjatelt, kui palju seal raamatuid loetakse, tajusime ettevõtmise mõõtmeid. Vangla ei ole ainult koht, kus karistust kanda, vaid ka koht, kus oma elu ümber mõtestada. Raamatud aitavad sellele kindlasti kaasa. Kinnipidamiskohas võib maailm hoopis avarduda.“

Samasuguseid mõtteid oli kuulda Londoni raamatumessil, kus räägiti Suurbritannia vangidele raamatute kogumise aktsioonist.* Siinkohal tuleb märkida, et Eestis tavapärane vanglaraamatukogu ei ole midagi enesestmõistetavat. Kas või Suurbritannias leidub kinnipidamisasutusi, kus saab lugeda ainult seda, mida sõbrad ja sugulased on postiga saatnud. Aga kui neid ei ole või kui nad ei saada? Just niisuguses olukorras lükati 2001. aastal kodanikualgatuse korras Hollandis käima ettevõtmine nimega Borderline Books (ee Piiriraamatud, aga ka Küsitava Väärtusega Raamatud), mis kujunes kiiresti rahvusvaheliseks. „Books are big escape,“ tõdeti vestlusringis – „raamatud on suur pääsemine“.

Küllap see kehtib ka Eestis. Meil on annetatud vanglaraamatukogudele päris arvukalt vanu raamatuid, kuid just uuemast ilukirjandusest on raamatukoguhoidjate sõnul puudu. Selle lünga täitmiseks on palutud annetusi „Prima vista“ raamatulaadal osalevatelt kirjastustelt. Eskla kinnitusel on kirjastajate valmisolek aidata suur, mõnigi kirjastus on koguni ise ühendust võtnud ja abi pakkunud. Annetused on ka soojalt vastu võetud. Edaspidi püütakse vanglaraamatukogude ja annetajate vajadused ja võimalused paremini kokku viia. Praegu on raamatute kogumisel vaid mõned üldkriteeriumid, mida silmas peetakse. Tasub siiski küsida ka vangidelt endilt, kas on mõni teos, mida nad lugeda tahaksid. Samuti võidakse vajada õppekirjandust ja lasteraamatuid. Eraldi teema on võõrkeelse kirjanduse kogumine, kuna seda välja andvaid kirjastusi Eestis napib.

Kas on plaanis ettevõtmist laiendada? Jane Eskla: „Selleks oleks vaja lisajõudu. Põhiline kitsaskoht on see, et meil ei ole kindlat kogumispunkti. „Prima vista“ raamatulaadal osalejad tulevad nagunii Tartusse kohale, kuid Viru vanglale anname raamatud üle juba enne festivali ning hulk annetajaid on seekord Tallinnast. Kirjastusi leidub üle Eesti. Tekib logistiline probleem, kuidas seda kõike koordineerida. Kui siiski ettevõtmist laiendada, võiks kasvatada annetajate hulka ja kogumispunkt võiks olla ka Tallinnas. See annaks küll uut hoogu.“

Järgmise aasta „Prima vista“ raames uusi raamatuid annetada soovivad kirjastused ja eraisikud võivad endast lahkelt märku anda aadressil jane.eskla@ut.ee.

* https://www.londonbookfair.co.uk/en/Sessions/54288/Books-in-Prison-Legitimate-Escape-Methods