Rahvusvaheline konverents infootsingu teemal

Sirje Nilbe

Tallinnas peeti 17. ja 18. augustil mäluasutustele suunatud rahvusvaheline konverents, mis kandis pealkirja „Avarduv raamatukogu – sisukirjelduse metaandmed digitaalses keskkonnas ja semantilises veebis” („Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web”). Konverents oli järelürituseks ülemaailmsele raamatukogu- ja infokongressile (WLIC), mida rahvusvaheline raamatukoguliit IFLA igal aastal korraldab. Sel aastal toimus kongress 11. kuni 17. augustini Helsingis ning traditsiooniliselt kaasnes sellega hulk väiksemaid satelliitüritusi, eel- ja järelkonverentse, kus üksikasjalikumalt arutati raamatukogu erinevate töölõikudega seonduvaid probleeme. Tallinna järelkonverentsi korraldasid IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsioon ja Eesti rahvusraamatukogu. Konverentsi kolmeteistkümnes ettekandes käsitleti nüüdisaegseid teemaotsingu meetodeid digitaalkogudes, e-kataloogides ja veebis. Esinesid peamiselt raamatukogutöötajad, aga ka infoteaduse arenduskeskuste kaastöötajad ning ülikoolide õppejõud. Kõneldu põhjal leidis kinnitust arvamus, et raamatukogu- ja infomaailm liigub korraga kahes suunas: digitaalses keskkonnas püüeldakse ühtlustamise ja standardsete lahenduste poole selliselgi mitmetahulisel ja subjektiivsel alal nagu sisukirjeldus, teiselt poolt innustavad infotehnoloogia vahendid looma unikaalseid ja innovatiivseid süsteeme, mis lähtuvad inforessursside eripärast (nt pildid, maakaardid, ilukirjandus). Ka standarditest ahistamata kasutajate kaasamine metaandmete loomisesse liitub pigem teise suunaga.

Ühtlustamise ja koostöö suunda esindasid näiteks Aiva Stūrmane, Elita Eglīte ja Mārīte Jankevica-Balode ülevaade sisukirjelduse metaandmetest Läti digitaalkogudes ning Harriet Aagaardi ja Elisabet Viktorssoni ettekanne ühtse ilukirjanduse märksõnastiku koostamisest Rootsis. IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni töörühma koostatud uut käsiraamatut teemaotsingu võimaluste loomisest rahvusbibliograafia-andmebaasides tutvustas töörühma juht Yvonne Jahns (Saksa rahvusraamatukogu).

Trükitud ja digitaalsete publikatsioonide ning muu kultuuripärandi koosotsingut võimaldab nende märksõnastamine ühe ja sama märksõnastikuga. Sirje Nilbe (Eesti rahvusraamatukogu) ja Tiiu Tarkpea (Tartu ülikooli raamatukogu) ettekanne käsitleski „Eesti märksõnastiku” (lühendatult EMS, vt ems.elnet.ee) kasutamist meie raamatukogude e-kataloogides, artikliandmebaasides ja digitaalkogudes. EMS on dünaamiline sõnastik, mida täiendatakse vastavalt raamatukogude vajadustele, kuid selle sobivus arhiivi- ja muuseumikogude märksõnastamiseks on veel küsimärgi all.

Ühe huvitavamana tõusis esile piltide kirjeldamise teema. Kui pildikeelt pidadagi omaette keeleks, siis infootsinguks tuleb see tõlkida sõnade keelde. Üldiselt eristatakse pildi tähenduses kolme tasandit: eelikonograafiline, ikonograafiline ja ikonoloogiline, mis kõik peaksid kajastuma pildi kirjelduses (metaandmetes). Teine lõige, millest kirjeldusskeemides lähtuda saab, on eristus, mis pilt on, millest ta koosneb ja mida tähendab (isness, ofness ja aboutness). Kuidas sobitada neid tasandeid raamatukogude ja muuseumide kirjeldusformaatidesse, sellest rääkisid Poola rahvusraamatukogu töötajad Wanda Klenczon ja Paweł Rygiel.

Saksa rahvusraamatukogus on teoksil saksakeelsete arhiveeritavate e-väljaannete automaatse märksõnastamise projekt, mida tutvustas Ulrike Junger. Motivatsioon automaatseks sisukirjelduseks on tugev: 2011. aastal pidi raamatukogu pikaajaliseks säilitamiseks arhiveerima ligi pool miljonit digitaalset publikatsiooni. Sellise hulga teavikute intellektuaalne märksõnastamine ei ole enam rahvusraamatukogule jõukohane, aga tavaline tekstisõnadel põhinev otsing, kus olulistel ja ebaolulistel sõnadel on võrdne kaal ning sünonüümiat ei ohjata, ei anna piisavalt kvaliteetset tulemust. Projekti eesmärk on töötada välja tarkvara, mis lingvistilise analüüsi teel tuvastaks sisu suhtes olulisimad sõnad, võrdleks neid etteantud märksõnastikuga, leiaks sellest sobivad vasted ja lisaks need väljaandele otsinguks mõeldud metaandmetena.

Kahes ettekandes käsitleti küsimust, kuidas kaasata kasutajad sisukirjelduse metaandmete loomisesse. Paljudes infosüsteemides on kasutajail võimalik leitud ressursse märksõnastada (nn tagging), kas siis selleks, et hiljem huvipakkuvaid materjale kiiremini üles leida, või selleks, et pöörata neile teiste kasutajate tähelepanu. Yan Yi Lee ja Sharon Q. Yang (Wagneri kolledž ja Rideri ülikool, USA) olid uurinud, kas käibel raamatukogusüsteemid võimaldavad klientidel märksõnu lisada ning kuivõrd seda võimalust kasutatakse. Nad tõdesid, et taagimise funktsiooniga raamatukogusüsteeme on turul ainult kaks (KOHA, Genesis G3) ja pool raamatukogudest, kes peab oma e-katalooge neis süsteemides, pole seda funktsiooni sisse lülitanudki. Ka lugejate huvi kataloogi oma märksõnadega täiendada, eriti akadeemilistes raamatukogudes, ei ole kuigi suur: märksõnapilved on väikesed ja hõlmavad vaid murdosa kataloogis kajastatud kogudest. Paralleelina võib märkida, et meie e-kataloogis ESTER , kus lugejatel on võimalus raamatuid viie palli süsteemis hinnata ja kommenteerida, kasutatakse seda võimalust väga vähe. Näib, et inimeste eneseväljendustung polegi nii suur, kui süsteemiarendajad eeldavad.

Maira Bundža (Lääne-Michigani ülikool, USA) tutvustas oma ülikooli digitaalarhiivi, kus talletatakse ülikooli liikmete uurimistöö ja kunstiloomingu tulemusi, ajakirjandusväljaandeid, digiteeritud kultuuriväärtusi jms. (Ka Eestis on kõigil suurematel ülikoolidel olemas sellised arhiivid.) Autorid lisavad oma tööd arhiivi ise, liigitades need umbes tuhandest jaotisest koosneva kolmeastmelise, suhteliselt lihtsa klassifikatsiooni põhjal. Jaotised on pealkirjastatud akadeemiliste distsipliinide järgi. Ometi ei suuda osa ülikooliliikmeid oma tööle õiget liiki leida ning sellepärast tuleb infotöötajal lisandused üle kontrollida.

Konverents lõppes ümarlaua-arutlusega teemal „Ohjatud märksõnastike roll semantilises veebis”. Kõik ettekanded on täistekstide ja esitlustena vabalt kättesaadavad konverentsi veebilehel www.nlib.ee/tallinnsatellite.