Saagu auhind!

Pille-Riin Larm

Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.1

See mure ei ole personaalne probleem – sama nendivad kolleegid teistest väljaannetest. Ja küsimus ei ole ainult missioonis kodumaise kriitikakunsti lippu kõrgel hoida, kirjanikele tagasisidet ja lugejale juhatust anda ning kirjanduses toimuvat mõtestada. Arvustuste olemasolu on kas või abiks eesti kirjanikele tõlkelepingute saamisel.

Siinkohal väike humoorikas ekskurss. Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavast aastateks 2016–2019 saame lugeda, et kriitikat peetakse seal iseenesest vajalikuks küll, sest sellega seoses leiame sellise lause: „kõrgetasemelise kultuurikriitika arenguks on vaja tagada Kultuurileht SA väljaannete honoraride võrdne tase“.2 See ei ole kindlasti ainus ja piisav abinõu.

Mida saaks ette võtta? Arvustuste hulga kasvatamist kampaania korras ma ette ei kujuta, küll aga saaks midagi sisulist ära teha „kõrgetasemelise kultuurikriitika arendamisel“. Tänases Sirbis tõdeb Jan Kaus, et kirjanduskriitika vajab innustavaid näiteid: „Võib-olla vajaks kriitika konkreetseid tekstinäiteid, mis tõusevad üldisel taustal ühel või teisel põhjusel esile, et oleks, mida eeskujuks seada – või millele konkreetselt vastanduda.“ Juba 2007. aastal pöördus ta toonase Sirbi kirjandustoimetajana kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poole: „Arvustus jääb artikli auhinna määramisel vaeslapse ossa, ehk osalt ka oma paratamatute, esseest väiksema mõõtkava tõttu. Kas poleks mõtet kaaluda eraldi auhinda kirjanduskriitilisele tekstile, arvustusele? Muidugi võib tunduda, et auhindu on niigi paljuvõitu, pealegi annab ajakiri Looming reeglina välja ka auhinna aasta parimale arvustusele. Kuid oma esindusauhind eesti arvustusel puudub.“3

Nõus. Esindusauhinna loomine oleks lihtne ja väärikas sümboolne samm, et teadvustada kirjanduskriitika rolli ning seada eeskujusid (sh järelkasvule). Seitsme ja poole aastaga ei ole paraku muutunud midagi peale selle, et ka Värske Rõhk on hakanud oma arvustuseauhinda välja andma. Võrdluses teatrivaldkonnaga, kus näitekunsti sihtkapital annab juba aastakümneid välja auhinda teatrikriitikule, ja filmivaldkonnaga, kus parimat kriitikut auhindab Eesti Filmiajakirjanike Ühing, on kirjanduskriitika esindusauhinna puudumine piinlik.

Võib küll seada lootused artikli­auhinna žüriile, kuid, nagu öeldud, seni ei ole see end õigustanud. Miks ei jõua arvustused isegi mitte nominentide hulka? Tänavuse artikliauhinna žürii esimees Aare Pilv tõdeb, et žürii jõud ei käi lihtsalt kõigest ilmuvast üle ja seetõttu jäeti arvustused seekord (nagu alati?) loetava hulgast teadlikult välja. Ega statuut neid otsesõnu hindama kohustagi: vaatluse all on lihtsalt „artikkel, essee või lühiuurimus, mis käsitleb kirjandust“. Kas kirjandusteose arvustus ei ole siis seesugune kirjutis? On ju. Tänases lehes osutab Märt Väljataga, kes on ühtlasi sihtkapitali nõukogu esimees, et kriitika (ingl criticism) tähendab „kirjanduse tõlgendamist ja selle üle teoretiseerimist kõige laiemas mõttes“, aga väidab ka, et kitsamalt raamatute arvustamine on „suhteliselt madalalennuline žurnalistikažanr“. „Mõni lehearvustus võib küll ka kunstiteoseks küündida, aga see pole hea arvustuse vajalik tingimus.“ Sellega ei pea õnneks nõustuma – Sirbis püüame ikka kriitikakunsti viljelda.

Kui ühe žürii jaks kõigest üle ei käi, nii et arvustused lihtsalt kõrvale jäävad, tekib küsimus, kas ja kes arvustusi hindama peaks. Kas žürii vajaks lisaliiget või auhind alaliiki või sihtkapital uut auhinda? Madalalennuline või mitte, tegemist on kirjanduse vereringe hädavajaliku osaga, mis on kindlasti äramärkimist väärt.

Vastuväide sihtkapitali rüppe uue auhinna asutamisele on olnud, et auhindade paljundamine devalveerib neid. Tõepoolest, dubleerimise korral, devalveeriks küll (arvustuse laias tähenduses see nii olekski). Nii et sihtkapitalil tasub ennetavalt mõelda, mida teha, et arvustusi edaspidigi artiklite alt ei kõrvaldataks. Oma auhindu on sihtkapital seejuures varemgi paljundanud, alles hiljuti sai rohelise tule toimetajaauhind. Ei saa öelda, et need seetõttu devalveerunuks.

Pidanud kolleegidega nõu, näib hoopis, et aeg on küps kirjanduskriitikale päris oma auhinna loomiseks. On kõlanud ettepanek siduda see mõne meie kriitika suurkuju nime ja sünnipäevaga, kellest tugevaimat toetust on pälvinud Ants Oras (sünd 8. XII 1900). Kaalumisel on olnud sellise auhinna loomine SA Kultuurilehe väljaannete ringis, mis­puhul jääks juhul, kui auhinnataks konkreetset teksti, välja muude väljaannete, võimekamate blogide jm arvustused. Erinevalt sihtkapitali artikliauhinnast ja sarnaselt filmi ja teatriga võikski aga auhinnata hoopis kriitikut kogu tema aastase tegevuse eest, mitte ainult üht teksti – väärt arvustus(t)e olemasolu, mida eeskujuks seada, on nagunii eeldus. Ja muidugi tuleks läbi rääkida, millised on hinnatavate tekstide kriteeriumid, s.t mitte läheneda arvustustele kriitika laias tähenduses. SA Kultuurilehe väljaannete kirjandustoimetajate puhul on ühtlasi kindel, et nad on läbi lugenud peaaegu kogu eesti keeles ilmuva kriitika – see lahendaks probleemi, et sihtkapitali aastaauhindade artikližürii jõud materjalist üle ei käi (mis muidugi ei tähenda, et viimane ei peaks püüdma siiski ka arvustusi lugeda).

Kuna kultuurkapitali eelarve viimasel ajal kasvab, ei ole auhinna teostamine arvatavasti võimatu. Ka on kaalutud erakapitali kaasamist. Kuidas tahes, saagu auhind, sest kriitika refleksioonitungi taga ei ole „soov leida tarkade kivi“, nagu oletab Väljataga. Ainult armastus ja mure.

1 Vt ka Pille-Riin Larm, Toimetaja pilguga kirjanduskriitikast, mitte kultuuriatavistlikult. – Keel ja Kirjandus 2015, nr 2.

2 http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_valitsemisala_arengukava_2016-2019.pdf

3 Jan Kaus, Arvustuse piirid. – Sirp 3. VIII 2007.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht