Tänavu on eesti keelest tõlgitud ligi sada kirjandusteost

Kerti Tergem: „Nii nagu veini kohta võib öelda hea aasta, saab öelda ka Eesti kirjanduse ekspordi kohta, et Eesti Vabariigi juubeliaasta oli suisa suurepärane.“

PILLE-RIIN LARM

Eesti kirjanduse tõlkimisest on olnud tänavu tavalisest rohkem juttu. Teame, et hästi on vastu võetud Viivi Luige, Paavo Matsini, Rein Raua ja Ilmar Taska, aga ka teiste autorite teoste värsked tõlked. Kevadel pälvis palju tähelepanu Londoni raamatumess, mille peakülalised olid Balti riigid. Aastast aitab kokkuvõtte teha Eesti Kirjanduse Teabekeskuse välissuhete juht Kerti Tergem.

Missugune oli 2018. aasta eesti kirjandusele n-ö ekspordi mõttes?

Nii nagu veini kohta võib öelda hea aasta, saab öelda ka Eesti kirjanduse ekspordi kohta, et Eesti Vabariigi juubeliaasta oli suisa suurepärane. Tõlkes ilmus ligemale sada kirjandusteost – 94 tõlget 26 keelde. Huvitav on ehk märkida, et eesti raamatud jõudsid ka sellistesse keeltesse, kus neid kuigi sageli lugeda ei saa, näiteks berberi, heebrea, hiina, kreeka ja gruusia keelde. Kõige rohkem ilmus tõlkeid inglise (21), vene (14) ja soome (13) keeles.

Selleks et tagada eesti kirjandusteostele kvaliteetne tõlge, korralik toimetamine ja levi vastavas keelepiirkonnas, kirjastatakse tõlked väljaspool Eestit ja neid tõlgivad vastavat keelt emakeelena kõnelevad professionaalsed tõlkijad. Eesti Kirjanduse Teabekeskus töötab juba 17 aastat pühendunult selle nimel, et kogu maailmas leida ning hoida eesti kirjandusest huvituvaid kirjastusi ning koolitada eesti kirjanduse tõlkijaid.

Mil määral mõjutas eesti kirjanduse tõlkimise hoogustumist Londoni raamatumess?

Eesti, Läti ja Leedu peakülalisestaatus kevadel toimunud Londoni raamatumessil mõjutas tõlkimise hoogustumist vägagi. Teabekeskus tegi juba aastaid enne Londoni messi tööd selle nimel, et messi ajaks ilmuks inglise keeles võimalikult palju eesti algupärandite tõlkeid ja tänavusel messil tähelepanu keskmes olek andis inglise kirjastustele küllaga põhjust eesti raamatuid välja anda. Lisaks meie autorite esinemistele messi raames korraldasime vahetult pärast messi Notting Hillis maailma esimese Eesti kirjanduse festivali.

Tänu sellele, et hulk eesti raamatuid jõudis inglise keelde, avanevad neile ja loodetavasti ka paljudele teistele eesti teostele uksed teistessegi maailma keeltesse. See ongi rahvusvahelistel raamatu­messidel peakülaliseks olemise peamisi eesmärke.

Kes olid 2018. aasta tõlgituimad autorid?

Tõlketeose valmimine on pikk protsess ja see, millisesse aastasse raamatu ilmumine langeb, ei ole ehk kõige olulisem näitaja, aga tänavu ilmus tõlkes kõige rohkem Andrus Kiviräha (läti, poola, saksa ja soome keeles) ja Piret Raua (itaalia, prantsuse ja vene keeles) lasteraamatuid, Kai Aareleiu (inglise, soome ja vene keeles) ning Indrek Kofi (prantsuse, saksa ja soome keeles) teoseid.

Missugune teos sulle endale tänavu kõige suurema lugemiselamuse pakkus? Missugustele 2018. aasta algupäranditele ennustad menu välismaal?

Käsist-jalust kirjandusega seotuna on lugemisest puhast elamust saada võrdlemisi raske. Küll aga imetlen vahel seda, mismoodi mõni tekst on kirjutatud. Selliseid toredaid raamatuid sattus näppu ka tänavu, näiteks Michael Ondaatje „The Cat’s Table“ („Kassilaud“) või Gerard Reve „De vierde man“ („Neljas mees“). Töisel süvalugemisel vaimustasid mind Mehis Heinsaare luulekogu „Pingeväljade aednik“, mida ma toimetasin, ja Edward van de Vendeli peaasjalikult lastele mõeldud „Vali okaapi“, mille tõlkisin.

Eesti algupäranditele menu ennustamiseks peaks pöörduma mõne hiromandi poole, tõlkeraamatute käekäik on ettearvamatu kõikjal maailmas. Küll aga võin tuua kaks pretsedenditut näidet juba ilmunud raamatutõlgete menust. Nimelt on Jaan Krossi tuhande­leheküljelisest ajaloolisest romaanist „Kolme katku vahel“ ilmunud Hollandis poole aasta jooksul juba viies trükk ning Andrus Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu“ müüb endiselt mühinal Prantsusmaal, olles ületamas 70 000 eksemplari piiri.