Tõlkimise raudreeglitest

Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.

UNO LIIVAKU

Eelmärkused

1. Siinses käsitletakse mõiste ja sõna vahekorra moondumist (peamiselt) inglise keelest tõlgitud tekstides.

2. Raudreegliteks nimetatud tõlkimisvõtted võivad näida pentsikud, tobedad, jaburad, isegi absurdsed. Ei ole. Neid on järgitud ja järgitakse raudselt.

3. Näidete hulgas ei ole ainsatki väljamõeldut. Kõik on raadiost või telest kuuldud, ajalehest loetud, seega pärit igapäevasest keelekasutusest. Ümbersõnastused taotlevad keelekasu.

4. Järgnev ei käi (vähemalt enamasti) ilukirjanduse kohta.

5. Raudtõlkija tähendab raudreeglite järgijat.

6. Siinses käsitletakse keele muutmist, mitte muutumist.

Vene ajal reguleerisid elu kirjutatud ja kirjutamata eeskirjad. Teiste hulgas tõusid au sisse õigekeelsusreeglid. Nende varjus tõrjuti vene keele mõju.

Eesti keelde tõlkimise ajaloos on Vene aeg ainulaadne selle poolest, et vähe tekste pääses trükki või eetrisse toimetamata. Seda nõudis tsensuur. Ideoloogiavigu rookima palgatud inimestest (üldjuhul filoloogidest) said tegelikult keeletoimetajad. Selle poolest oli Vene okupatsioon eestindamise kuldaeg.

Taasiseseisvunud Eestis sündis keelesegadus. Õigekeelsus ja keelehoole läksid moest. Tunduv osa tõlgetest jäeti toimetamata. Ilmus ja ilmub tõlgitud raamatuid, mille tiitellehe pöördel on toimetaja, kes pole raamatusse pilkugi heitnud. Ajalehtedes ilmub, raadios ja teles loetakse toimetamata tekste. Mõnes kanalis nimetatakse toimetamata tekstide lugejaid toimetajateks. Jälle tõlgitakse mõistete asemel sõnu.

XXI sajandil on astutud pikk samm tagasi. Praegused raudtõlkijad erinevad XIX sajandi omadest selle poolest, et toona eestindati mõistete asemel sõnu oskamatusest, nüüd taotluslikult.

Praegu olevat sõnad mõistete väljendamiseks olemas. Sõnu näikse olevat koguni liiga palju, sest kõnest ja kirjast kõrvaldatakse, millel inglise keeles vastet ei ole.

Mõisterüüstest

Kõigis elavates keeltes käib mõistekadu. Ainult ajalooraamatuis leiduvad aidamees, riigivanem või rahvakomissar.

Mõisteid kaob ka teistel põhjustel. Ei eristata sarnassõnadega väljendatud mõisteid nagu väärtuslik ja vääriline, ohjama ja ohjeldama, laenama ja laenutama.

Üldlevinud on suutmatus eristada homonüüme (vt allpool r 2.1).

Kadumisohtu satub lähimõisteid. Nt võistlevad praegu ainult ja kõigest, üür ja rent, kuni ja ligi.

Mõistekao alaliik on mõisterüüste, teadlik loobumine mõistete eristamisest.

Mõisterüüste esimest astet – mõistete võistlust – võib nimetada mõistemölluks või mõistesegaduseks.

Emakeeletusest

On inimesi, kes õpivad või töötavad mõne aasta Inglismaal või USAs ning räägivad naastes eesti keelt aktsendiga, sõnavara on pisike. Nad ei tea enam eesti sõnade tähendust. Nad mõtlevad inglise keeles ja räägivad eesti keelt otsekui viletsat tõlget. On neid, kes pole välismaal elanud, kuid jäljendavad naasnute keelepruuki.

Emakeeletus paistab sellestki, et eesti keel pole armas, ainus ja kallis, mida hoida ja austada. Mõnel on inglise keel kodukeeleks.

Emakeeletuse juured on Vene ajas. Ühe emakeele vääriliseks peeti ainult venelasi, teistel pidi olema kaks emakeelt – vene keel ja oma keel.  Austama ja armastama pidi vene keelt, oma keele üle uhke olla polnud soovitav.

Raudreeglid

Raudreegleid pole seniajani sõnastatud, pole kirja pandud, ometi on nad olnud ja on raudselt olemas.

r 1: tõlgitakse sõnu, mitte mõisteid.

See raudreegel kujunes XIX sajandi teisel poolel ja kehtib tänini. XXI sajandil on lisandunud teisi, mille sugemeid leidub varasemates tõlgetes juhuti.

Tõlke sõnad ega laused ei tarvitse midagi tähendada. Küll nad aina korrates ajapikku mõtte omandavad.

Näited:

Austraalia tulekahjudes põles maani maha 10 miljonit hektarit maad.

Prantsusmaal hävis tules tuhandeid hektareid metsa ja maad. (Eks nüüd tule hävinud maa Prantsusmaa pindalast maha arvata.)

Venemaa muutub ülemaailmseks paariariigiks. (Ületamatult õudne ennustus.)

Mõtteta teksti hulk rohkeneb jõudsalt. Isegi inglise keele mõttetusi tõlgitakse mõttetustega. Inglaste komme vastata „How do you do“ peale lausega „How do you do“ (ilma et vastusel mõtet oleks) on jõudnud eesti keelde. Saatejuhi tervitusele „Tere tulemast“ vastab saatekülaline „Tere tulemast“. (Kuuldud 2022. aasta algupoolel viis-kuus korda.)

r 1 sisaldab ka järgmisi. Need on olulised r 1 ulatuse mõistmiseks.

r 2: eesti keeles ei tohi väljenduda ega mõisteid eristada selgemini ega täpsemalt kui väljendutakse ja eristatakse inglise keeles.

Miks ei tohi? Sest me oleme ju niiiiii väikesed! Mis sest, et ei eristata keelt ja rahvaarvu.

r 2.1: inglise keele homonüümidele peavad eesti keeles vastama homonüümid.

r 2.2: üldjuhul valitakse homonüümi tõlke­vasteks sobimatu sõna.

r 3: tõlkes peab olema niisama palju sõnu kui on inglise keeles. Üht sõna ei tohi edasi anda kahe või kolme sõnaga ega kahe või kolme asemel piirduda ühega.

r 4: tõlge peab jäljendama inglise keele grammatikat, nt lauseehitust, sõnajärge, ühildumist.

Nt enam ei koostata raamatute nimekirju, ei räägita rände suurenemise ohust, õppus pole enam riigi kaitsevõime osa, pole olemas magnetitehaseid, valitud miss pole Eesti ilusaim naine. Raudreegel käsib öelda, et koostatakse nimekirju raamatutest, et ei ole ohtu rände suurenemiseks, et õppus on osa riigi kaitsevõimest, et on olemas tehas magnetite valmistamiseks, et valitud miss on ilusaim naine Eestis.

r 1 – r 4 on madalama astme raudreeglid. Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii:

inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.

Vahemärkus

Raudreeglid ei kehti, kui tõlgitakse eesti keelest teistesse keeltesse.

Nt eesti lauset „reis asendati bussidega“ ei kõlba inglise keelde tõlkida thigh was replaced with buses.

Selgituseks: eesti endiskeeles väljusid, sõitsid ja saabusid rongid ja lennukid, nüüdiskeeles reisid ja lennud.

Tõlkimispraktikast

Raudreeglite kehtivus paistab üüratust hulgast sõnadest, väljenditest ja lausetest, milles leidub tõlke­saamatusi, -eksitusi, -äpardusi jm, mis moonutavad eesti keele mõisteid ja grammatikat.

Võtkem ette inglise nation ja national. Sõnaraamatud pakuvad vähemalt kolme vastet: rahvus, rahvas ja riik. Viimasel kohal on tarbetekstides kõige sagedamini esinev riik.

Raudtõlkijad on nationi vasteks valinud rahvuse. Käsib ju r 2.2 valida sobimatu! Liiati on tõlkijaid, kes võtavad sõnaraamatu mitmest vastest alati esimese.

Rohkem kui sada aastat tagasi võeti internatsionaalne vasteks rahvusvaheline. Näiliselt on kõik korras. Nii inter kui ka national on eesti keelde tõlgitud õigesti, sõna on suupärane.

Nüüd on avastatud, et rahvus pole üldse rahvus. EKSS teatab aastal 2009, et internatsionaalne on rahvaste- või riikidevaheline! Võrrelgem teiste -vaheline sõnadega. Miski ei saa olla vähema kui kahe vahel. Ometi on äkki mitmuse omastava asemel ainsuse nimetav! Nagu lillelõhnaline käiks kaaviari ja pannkoogi, aga mitte roosi ega nelgi kohta.

Seletusi on kaks.

Esiteks on moodustus erandlik.

Teiseks oleks pidanud inglise international juba sada aastat tagasi saama vasted riikidevaheline, maadevaheline, rahvastevaheline, rahvustevaheline.

Nt räägitakse rahvusvaheliste aja­­kirjanike kokkutulekust. See on mitme maa ajakirjanike kokkutulek. Nende rahvus ega kodakondsus ei puutu siia üldse. Rahvusvahelised kliendid on väliskliendid. Ministri esimene rahvus­vaheline kohtumine on kohtumine välisriigi ametnikuga. Rahvusvaheline muinsuskaitsepäev on ülemaailmne muinsuskaitsepäev.

Leedu olevat rahvusvaheliselt palunud abi. Eesti keeles: Leedu on palunud teiste maade või riikide abi.

Kõnekas on raadiost kuuldu: migrandid varjavad end rahvusvahelise silla all. Jutt on Mehhiko ja USA piirijõest ning riikidevahelisest sillast.

Veel kõnekam on telest kuuldud väide, et ühe filmi peategelaseks on Venemaa rahvusliku julgeoleku ohvitser (enne Vene impeeriumi lagunemist). Vene государственный on inglise keelde (õigesti) tõlgitud kui nation, kuid edasi valesti eesti keelde kui rahvuslik.

Ühendkuningriigi rahvusvaheline kaubandusminister on väliskaubandusminister.

Olemas ei ole rahvusvahelist õigust; see on pigem riikideülene või riigiülene õigus. Üks poliitik väitis raadios, et on olemas Eesti rahvuslik õigus. r 1 käsib ja poliitik kuuletub.

Raudreeglite järgi pandud nimed on vahel mõttetud.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ei ole olemas. ÜRO ei ühenda rahvaid. Kurdid, saamid ja uiguurid (ka sakslased või eestlased) võivad põlvili paluda, liikmeks ei võeta. Õige nimi on Ühinenud Riikide Organisatsioon.

Väga piinlik on Eesti asutuste jagamine riigi- ja rahvusasutusteks. Enne 1940. aastat olid Riigiraamatukogu, Riigiringhääling ja Riigiarhiiv. Just nii, ühegi täiendita. Nüüd on Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Rahvusarhiiv.

Eesti Televisiooni eeskujul sobiksid Eesti Raamatukogu, Eesti Ringhääling, Eesti Arhiiv.

Uhkes üksinduses tegutseb Eesti Rahva Muuseum. Ta ihkab kaaslaseks Eesti Rahva Ooperit.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Rahvuslik (!) Klaverimuuseum saaksid ühe sõna amputeerimisega soliidse nime: Eesti Sümfooniaorkester, Eesti Meeskoor ja Eesti Klaverimuuseum.

Oma nime tobedusest näikse olevat aru saanud ainult arhiiv, kelle ukse kõrval (Tallinnas Madara tänavas) on väike silt Eesti Rahvusarhiiv, ukse kohal suurte tulikirjas tähtedega RIIGIARHIIV. Rahvusasutuses peavad töötama rahvusametnikud, arhiivis on riigiarhivaarid.

Rahvusasutused on olemas, kuid neid ei tunne EKSS, ÕS ega ükski entsüklopeedia. Ei tunne ka rahvusametnikke.

Rahvusasutus on eesti keelde tekitanud uue sõnaliigi – mõistepeitesõnad.

Raudselt peavad raudreeglitest kinni spordisõnumite tõlkijad ja spordi­reporterid.

Väidetavalt võisteldakse mitmel alal (nt jalgpallis) rahvuste liigades. Kui nii, siis peaksid kohtuma nt hispaanlased ja katalaanid, valloonid ja flaamid. Ei kohtu. Tegemist on maade liigadega. Kui üldse, siis koostatakse rahvusvõistkondi haruharva. Eestis ainult Eesti, mitte eestlaste võistkondi.

Räägitakse ka riikide rahvusrekorditest. Need on maade rekordid. Rahvuste rekordite arvestust ei peeta vist kusagil. Püstitatakse Eesti, Soome, Rootsi jt rekordeid.

Kõige piinlikum sporditermin on kolm poolfinaali. Vene keeles öeldakse tõesti три полуфинала, inglise keeles three semifinals. Miks? Sellepärast, et nendes keeltes on kolmandik ja kolmas homonüümid. r 2 ütleb, et eesti keel ei tohi inglise ega vene keelest milleski parem olla. Isegi mitte siis, kui eesti keelde tekib mõttetus. Kolmele poolfinaalile peab järgnema poolteistfinaal. Seega – eesti keeles on kolmandikfinaal.

Veel mõni kohendus

USA-l on riigilipp ja riigihümn, Kataloonial on rahvuslipp ja rahvushümn. Eestlastel on rahvuslipp ja rahvushümn, Eestil on riigilipp ja riigihümn.

Kui uskuda raudtõlkijaid, siis on Eesti maailmas ainus riik, mille parlament on riigikogu ja rahaasju ajab riigipank. Igal pool mujal olevat rahvuskogud ehk rahvusassambleed ja rahvuspangad, mis emiteerivad rahvusvaluutat.  r 1!

Kusagil ei emiteerita rahvuse, nt rootslaste või jaapanlaste raha. Ikka riigi valuutat.

Rahvuslikku kogutoodangut pole olemas, on riigi, maa või rahva kogu­toodang.

Mõisterüüstajate suutmatust või soovimatust 150 aasta kogemusest õppida näitab rahvuspark. Looduskaitsealal ei ole pistmist ühegi rahvusega, parki selles pargis ei ole (väga väheste eranditega) ega tohi sinna rajada. Võiks öelda hoidemaa. Kuni erahoidemaid pole, ei vaja hoidemaa täiendit.

Kuhu r 1 ja r 2 välja viivad, paistab näitest.

Sõnum teatas, et on aretatud Eesti rahvuslik koeratõug, kuid ei selgitanud, kas koerad on eestlased või on eestlased koertega ühte tõugu. Küllap just niisuguseid koeri näidatakse Haapsalu rahvuslikul koertenäitusel.

Raudreegli järgi ei tohi eesti keeles eristada mõisteid number ja arv, sest inglise keeles on üks sõna – number. Eesti keeles on number arvu märk (nagu täht on hääliku märk). Inglise number tähendab ka arvu, hulka, summat jm.

Kui nakatunute numbrid on kõrged, siis pole haigeid nummerdatud, vaid nakatunuid on palju. Ja kui number mõrvatud naistest on suur, siis on mõrvatud naisi palju. Suur number inimesi tähendab, et inimesi on palju, rohkesti.

Kui sõitjate arv näitab kasvunumbreid, siis sõitjate arv suureneb.

Mõisterüüstajad on eriti toimekalt sihikule võtnud mõiste haljas. Inglise keeles on nii roheline kui ka haljas ühtviisi green.

Tallinn ei ole enam haljas, vaid on roheline linn, haljasalad on rohealad, enam ei haljastata, vaid rohestatakse.

Inglise industry tähendab nii tööstust kui ka tegevusala. Sestap arvavad raudtõlkijad, et turismitööstusega on asi halb, aga lemmikloomatööstus areneb. Eesti keelest on tõrjutud turism ja lemmikloomakasvatus.

Kurioosum on külalislahkustööstus. Vist teenindus.

Väide, et USA tõstab sanktsioone Iraani pangatööstuse vastu, võib tähendada, et sanktsioone pankade vastu rohkendati, tõhustati või karmistati.

Seni on eesti keeles eristatud õli üldse ja naftat sealhulgas. Praegu leidub neid, kes seda vahet ei tee, üks õli kõik.

Inglise keeles on naised ja lehmad ühtviisi pregnant. Sestap olevat ka rasedaid hobuseid, delfiine, tiigreid jt loomi.

Aina kuuleb, et on möödunud üks ja pool minutit või et vahemaa on üks ja pool meetrit. Inglise one and half on eesti keeles (saksa anderthalb eeskujul) poolteist.

Enam ei tehta vahet (raamatu) kaane ja (ajalehe) esikülje vahel. Raadios anti teada: Moldova on olnud ajalehtede esikaantel. Eesti endiskeeles oleks see mitmusehullustuse ohvriks langenud sõnastus tähendanud, et ajalehtedel on mitu esikaant.

Veel hiljuti öeldi, et mul pole kuigi palju raha, nüüd öeldakse, et pole väga palju raha. Järelikult palju võib olla!

Raudtõlkijad ei erista mõisteid kuni ja ligi. Nt väidetakse, et keegi on kuni 170 cm pikk. Ennevanasti öeldi, et on ligi 170 cm pikk. Kui õppustel osaleb kuni kakskümmend lennukit, siis osaleb ligi kakskümmend ehk lihtsalt paarkümmend.

Ligi on vähem kui, kuni on mitte rohkem kui. Inglise keel vahet ei tee. Seega rakendub r 2.1.

1940. aastani kirjastati Tallinna plaane. Alates 2003. aastast Tallinna kaarte. r 1 ja r 2.1!

Selgituseks: kaart võtab Maa kumerust arvesse, plaan ei võta. Inglise map vahet ei tee.

r 3 toime ilmneb nt väitest, et Venemaa kaitseb oma rahvuslikke huve. Riigil on rahvuslikud huvid! Venemaa kaitseb oma huve, ta on riik, seda pole tarvis korrata, kuid r 3 ei luba ühtki sõna tõlkimata jätta.

Enam ei riskita, vaid võetakse riski. Kas lusikaga, kulbiga või käpaga, pole teada. Inglise keeles on to take risk, järelikult ei tohi eesti keeles lühemalt öelda. Enam ei kõlba ka vastutada. Peab võtma vastutuse.

CO₂ ei jäta jälge. Jätab jalajälje, sest kui inglise keeles on footprint, siis ei tohi eesti kui madalama astme keeles lühemalt läbi ajada. Küll tahaks näha CO₂ jalgu!

Raudtõlkijate sõnavaras pole sõjalaeva. Nemad tunnevad sõjaväelaeva ja mereväelaeva.

r 4 moonutab sõnajärge isegi algselt eestikeelsetes tekstides. Tõestuseks sõnajärjeveidrusi. Kasutame külmutatud Venemaa varasid, Berliin lubas toetada rahaliselt vaesemaid elanikke, tähtis oleks suurendatud liitlaste kohalolek, kaks tuletõrjujat viidi hingamisraskustega haiglasse.

Võinuks oodata, et tõlkijate haridustase on poolteise sajandiga tõusnud, et midagi on õpitud senisest kogemusest, et paremini tõlkima õhutab patriotism, et võõrkeeli on hõlpsam õppida. Selle asemel on raudtõlkijad mõelnud välja uusi raudreegleid.

Juba seletatakse eesti keelt eestlastele inglise keele varal, nt otsuseid tuleb teha samm-sammult, see tähendab step by step.

Järelmärkused

1. Raudreeglid kehtivad ka vene keele kohta.

Eesti endiskeeles tunti vastandust lahutama ja ühendama. Nüüdiskeeles öeldakse lahti ühendama (järelikult ka kinni lahutama!). Võrdluseks: väikeseks suurendama ja suureks vähendama.  Sõidetakse veondusega (transpordiga), mitte sõidukiga, kehtestatakse seadusandlusi, mitte seadusi.

2. Siinses pakutud sõnad ja sõnastusvariandid ei ole ainuvõimalikud.

3. Eetrikeel on raudreeglite kütkes kõvemini kui trükikeel.