Tuha(t)kunstnik – Kui juhusest saab seaduspära

Ega Jaan Kross saanudki ju kuskil mujal mähkmetes vigiseda kui just Käthe Weltmani seina taga.

KAUR RIISMAA

Kõigepealt. Ega Jaan Kross saanudki ju kuskil mujal mähkmetes vigiseda kui just Käthe Weltmani seina taga. Ei ole ka kõige pöörasemas kujutelmas mõeldav, et Weltmanite naaber olnuks Alliksaarte pere. Või et pisikese Krossi akna taga semminuks Erni oma tulevase proua Hiirega. Kirjaniku puhul, kelle loomingu üks põhivõtteid on juhuste seaduspärasusega traditsiooni katkematusele osutamine, pole mõeldav, et Tammsaare ta akna all sirelipõõsas Käthega sehvti ei teinud.

Mäletan, et kui lugesin „Kalleid kaasteelisi“ esimest korda, ei jõudnud ma kuuendalt leheküljelt kaugemale, sest selline kokkusattumus lõi mind pahviks.1 Hiljem olen kasutanud Krossi ja Tammsaare juhuslikku geograafilist laadi põkkumist ühes luulekogu „Soekülma“ tekstis, milles kirjeldan välikäimla kaevamist. Mitut puhku olen pidanud küsijale selgitama, et tõesti, võtku „Kaasteelised“ ja vaadaku ise: Kross mitte ainult ei maini, vaid alustab oma mälestusi sirelipõõsa ja Tammsaarega. Et tegemist pole minu loodud kujundiga. Just taolise põkkumise krossilik kujundlikkus muudab selle peaaegu ebareaalseks, kirjanduslikuks edvistamiseks, ebaloogiliseks. Seda vähemalt minu puhul, sest oma luules ei armasta ma noid „juba kerge madratsialuse kriiksuga ja mõnest umbsemast sopist pisut koitama löönud abieluvoodi koeranahkseid katteid“, millest eelmisel korral kirjutasin.2

Krossi seaduspäraline juhuslikkus esineb mitmes eri vormis ja ilmel. Esimene, kõige lihtsam, mittemillekski justkui kohustav, on – nimetame teda nõnda – süütu juhuslikkus. On ju võimalik, et kodukoolmeister Üübu Madisega juttu vestab, mõndagi sellest jutust üles tähendab, ja et Puškini torm tähendatu lõpuks ühes Peterburi keldris ära uputab.3 Nendest paberitest ei osutu midagi Faehlmanni või Keila pastoraadi kohta. Nii võis olla, sest niimoodi on põnev.

Teine juhuslikkuste tüüp on n-ö maailma loovad juhuslikkused, millele on teos põhjalikult üles ehitatud. Siia kuuluvad näiteks kaks Martensit, Georg Friedrich ja Friedrich Fromhold, kelle elulugude võrdlusena on „Professor Martensi ärasõit“ üles ehitatud.4 Oma haarde ja eluloo põhjal sobinuks Friedrich Fromholdiga ühes kupees paremini sõitma USA riigimees ja õigusteadlane Elihu Root, on nad ju samal aastal sündinud ja Root sai Nobeli rahuauhinna, küll kolm aastat pärast Martensi surma. Ent Root pole Martens, temale ei saa rajada võrdlust. Pealegi oli ta veel täie elu ja tervise juures, kui Martens hinge heitis, teda ei saanuks distantsilt, igaviku vaatepunktist vaadelda.

Juhuse iroonia Jaan Krossi jutustuses „Kolmandad mäed“: Johann Köleri maalitud rahvusliku Jeesuse eestlasest modell osutus sadistlikuks mõisavalitsejaks.

Ilmar Saabas / Ekspress Meedia / Scanpix

Kolmandat tüüpi juhuslikkus on see, mille järgi Krossi kõige paremini tuntakse: keegi võis olla eestlane. Nii- või naasugune, sadistist Villem-Jeesus,5 Kalamaja poisiväänik ja kroonik Balthasar Russow,6 muidugi Michel Sittow7 ja paljud teised, kelle eestlus romaanide kirjutamise ajal ilmselt Nõukogude ajal tarvilikku rahvuslikku usku süstis, kuid milles hiljem on kaheldud. Erinevalt eelnevatest juhuslikkustest on need ajalooromaani seisukohalt kõige ohtlikumad, sest kogu romaan kaotab oma mõtte, kui peaks selguma, et ajaloolist alust nõnda arvata pole mingisugust või see on õhkõrn. Eriti alustavale kirjanikule on juhuslikkustele osutamine kõige keerulisem, sest eeldavad põhjalikku eeltööd.

Välja peaks tooma ka Krossi juhuslikud tunnistajad, kes ennast kuskil kõrgel peidavad ja midagi ajaloolist pealt näevad. See on aga juba pisut teist laadi kirjanduslik võte ja väärib oma teksti.

Lõpuks: miks need abieluvoodi koera­nahksed katted siin ometi olulised on? Nimelt: need muudavad juhuse kirjanduslikuks, juhus ei jää eraldiseisvaks kujundiks nagu minu luuletuses. (Lihtsama keelega – kirjanduslikult mitte vähem väärtuslikus – tekstis mõjub juhus poeetilise liialdusena.) Juri Tõnjanov kirjutab: „… juhuslikkus osutub palju tugevamaks seoseks kui kõige tihedam loogiline seos“.8 Luuletaja leib on sõnade juhuslikud kõlalised või rütmilised kokku­langevused, mis mingis muus kontekstis oleksid väheõigustatud. „Kaur“ ja „maur“ riimuvad ainult luuletuses, mitte elus.

Mida kaugemas ajas leiavad aset Krossi kirjeldatud sündmused, seda keerukam on sõnaline muster, mis juhust varjab – kõik need „kunnatud“ prouad ja „lontmaakrid“ näiteks romaanis „Kolme katku vahel“. Oma hilisea töödes muutub Krossi juhus aga pealetükkivaks, teksti ilmub otseselt Juhus kui lavastaja: „Aga tema, igiettearvamatu, kord purupedantne, kord udu­universaalne lavastaja-boss, tähendab juhus …“9 Lavastajakujund on siin küllalt täpne, sest lavastaja asetab juhuse inimestele vaatamiseks samamoodi, nagu on sarnased kaks situatsiooni „Tahtamaas“ ja „Kolmes katkus …“. Lapseohtu Russow jälgib Oleviste tornist ekvilibriste torni ja Kalamaja vahel köiel jooksmas. Impotentne mees jälgib pisikese tahmase aknaklaasi kaudu oma abikaasat teise mehega napsitamas ja peab situatsiooni abielurikkumiseks. Nende kahe situatsiooni „juhuslik“ sarnasus on tõnjanovlikult ebaloogiline, peaaegu kohatu. Võib-olla Kross ei kirjutanud „Tahtamaas“ „Kolme katku …“ alguse paroodiat, võib-olla on situatsioonide kardinaalne vastandumine juhuslik, aga tont neid lavastajaid teab …

Sale lause tõstab esile kahe asjaolu elulise sarnasuse ja Tõnjanovi mõttes ebaloogilisuse. Krossi „kodanlik stiil“ aga, nagu Undusk seda nimetab, varjab juhuse siivutuna mõjuva otsekohesuse. Võiks isegi öelda: me ainult aimame, et juhuse hele pahkluu kuulub samale daamile, kes meid äsja teretas.

1 Kallid kaasteelised, 2003, lk 5-6.
2 Kross ja Hamburgi kaart. – Sirp 22. III 2019.
3 Kahe kaotsiläinud paberi lugu, 1972.
4 Professor Martensi ärasõit, 1984.
5 Kolmandad mäed, 1975, lk 49 jj.
6 Kolme katku vahel, 1970–1980.
7 Neli monoloogi Püha Jüri asjus, 1970.
8 Boriss Pasternak, Doktor Živago, 1999, lk 553 (Ülle Pärli järelsõna). Vt http://az.lib.ru/t/tynjanow_j_n/text_1924_promezhutok.shtml
9 Tahtamaa, 2001, lk 276.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht