MEEDIA: Meediahaalang

Erkki Luuk

  Kohustuslik sõjaväeteenistus naistele, koos vabastusega raseduse puhul.

Vähegi üldistatult vaadates on meedia seosetu infovaring. Loodan, et minu artikkel tuleb midagi sinnapoole.

Üks iibeidee, mis kõigi ses vallas esinenud ideede uputuse kiuste veel esinenud pole, on järgmine (see pole küll minu idee, aga mul on õigus seda siinkohal esitada): kohustuslik sõjaväeteenistus naistele, koos vabastusega raseduse puhul. Sellest võiks abi olla, sest kes siis ikka nii väga sõjaväkke tahab minna. Et naisi tegelikult sõjaväkke vaja pole, võiks mõelda sellele, kuidas neid pigem rasestuma peibutada (kuidas seda teha, jätan kaitseministeeriumi fantaasia hoolde).

Tegelikult see idee muidugi ei tööta, sest kõik naised jooksevad Eestist minema, kui selline seadus vastu võetakse – seda ei saa neile muidugi ka pahaks panna, sest kes see ikka käsu korras sünnitada soovib. Kuna oleme ELis, pole võimalik ka piire kinni panna. Mingit abi sest pügalast siiski oleks, sest välismaale põgenevad ainult kõige ettevõtlikumad, või need, kellel mingil juhul sõjaväkke minekut või lapsesaamist plaanis pole.

Teine idee on parandus ühte kurioossesse debatti, mis Postimehe veergudel lahti keris. Mart Laar soovitab: 50 000 krooni ühele sünnitajale. Sellest oleks vahest abi küll, kui mitte just Taavi Rõivas põhjendatult ei leiaks, et sünnitamisega kodanikukasvatus mitte ei lõpe, vaid alles algab. Sünnitada võib ju iga kümne kuu tagant, mis teeb 5000 krooni kuus, mida pole just palju, aga mitte ka nii vähe, et keegi sellest endale eluaegset teenistust ei võiks teha. Aga jah, Mart Laari ettepaneku nõrkus on selles, et pole pööratud tähelepanu sellele, mida nende lastega edasi peaks tegema. Parandus Laari ettepanekule on aga ju ilmselge: mitte sünnitoetus, vaid vanemapalk peaks kasvama.

Kes arvab, et pronkssõduril on kuhugi kiiret? Igaüks (isegi Ansip) ju teab, et seda kuhugi viia ei saa, kuna see on Tallinna linnavalitsuse omanduses – ja “omand on püha” (Andrus Ansip). Edgar Savisaar vajab seda omandit seal, kus see parasjagu on, sest see võimaldab tal eestimeelsetele jõududele vastandudes venelastele päästeinglit mängida, mis tagab talle enamuse kõigil valimistel, mis on tulemas. Seetõttu ei liigu pronksmees niipea kuhugi.

Ja mis jabur idee see oli – panna pronksmehe kõrvale Saksa mundris Leutnant ja metsavend! Eriti just see viimane. Millise absurdse mulje see eestlastest kogu maailmale jätaks! Kaks suurriigi esindajat mundrites, sakslase oma veel eriti peen, ning siis mingi tolkam, mingi talu hark oma takuste pükste ja hallitanud kuuega. Kuju idee on selles, et see on seksikas, aga kuidas saab metsavaht olla seksikas, ütelge mulle? See on ju ilmvõimata! Seetõttu tuleks see idee, nii geniaalne kui see ka tundub, kalevi alla sumada (oluline on muidugi ka see, et sellest üle jäävat pappi Kalevipoja alla ei pandaks).

Ja nüüd viimaks, midagi täiesti erinevat ja olulist. Ma saadan raadio- ja telejaamadele kogu aeg meile (ma kahtlustan, et nad peavad mind juba idioodiks), et näidake seda või toda, või kust ma mingit mahamagatud järjejuttu kuulda saaks vms. Nõnda siis asutasin ma end möödunud esmaspäeval südamerahuga oma lemmikseriaali (tegelikult ainsat asja, mida ma telekast süstemaatiliselt vaatan) “Star Trek” vaatama, ja mis ma näen – kus on Kirk? Kus on Spock? Kus on 1960. aastate “kosmosemood”? Kus on papist stuudio, kus toored ideed ja toores kujutlusvõime manab iga nädal esile mitte ainult uni-, vaid ka multiversumi? Tuleb välja, et “The Original Series” (TOS) kõik seeriad on juba ära näidatud ja uus seriaal “The New Generation” (TNG) on lihtsalt mingi mannetu sebi- ja munemine (või mulle ainult tundus nii). Kaks aastakümmet, mis lahutab kaht seriaali, on toime pannud enneolematu hävitustöö mitte ainult näitlejate ja nende riietumisstiili, vaid ka sisu kallal.

Õigupoolest saan ma alles nüüd, pärast seda räiget vastandust, tegelikult aru, mida tähendab sõnapaar “kuldsed kuuekümnendad”. Kui enam-vähem iga “TOSi” osa keskmes oli mõni originaalne idee, siis umbmäärases “TNGs” polnud üldse mitte midagi, kui munemine ja totrad eriefektid välja arvata. Mida ma nüüd vaatan? Sellisel soiguval noodil ehk täna lõpetakski.