Sel reedel otsib Sirp presidenti

OTT KARULIN: Õnn luua eliiti

Kulub veel viisteist aastat, enne kui Eesti vabariigi presidendiks saavad kandideerida needki, kes sündinud juba taastatud iseseisvusega Eestis. Ealise alampiiri – 40 eluaastat – seab presidendikandidaadile põhiseadus ja ju on nii õige, sest lisaks vähestele päevapoliitilistele ülesannetele nagu Eesti esindamine välissuhtluses, riigikogu valimiste väljakuulutamine ja peaministrikandidaadi määramine jms on presidendi roll suuresti rahustaja, südametunnistusele koputaja, selgitaja oma ja neiks vajalikud oskused – kaalutlev meel, julgus kritiseerida ja tahe mõista – edenevadki inimeses kogemuste ladestumisel.

MATI HINT: Puhtad pihud

Juba esimesel ärkamisajal leidus Eestis kaunishingi, kelle vaated isamaa asjadele on mõjuvateks värsiridadeks sõnastanud Lydia Koidula: „Ärgu iial kehitagu vale meie lipulla, puhtad pihud ehitagu, Sinu altart, isamaa.“ Mulle on lapsepõlves õpetatud, et puhtad pihud tähendab seda, et su kätel pole verd ega võõrast vara. On muidugi olnud ka teistsuguseid vaateid, mis lubaksid Eesti asja ajada ka nii, et kõik häbenemisväärne ära peidetaks ja unustataks. Alles hiljuti esitas sellist vaadet rektor ja minister Jaak Aaviksoo. Mina usun, et puhtamaks saab ajalugu alles siis, kui midagi pole enam vaja varjata, kõik kahetsusväärne on üles tunnistatud, avalikuks saanud, andeks palutud ja andeks saadud. Olgu siis tegemist Vene valge armee kohtlemisega Eesti riigi rajamise ajal, politseipataljonidega võõras sõjas või segaste erastamistega Eesti riigi taastamise ajal.

JÜRI SAAR: Presidendikandidaadi elitaarsed visioonid

Võib olla annab Siim Kallas märku, et tema on ainsana võimeline korraldama Eesti riigi käekäiku oludes, kus Trump juhib Ameerika Ühendriike, Putin Venemaad ja Erdogan Türgit ning tagasi on tulnud reaalpoliitika.

Presidendikandidaat Siim Kallas ütles EE ankeedis (03. 08. 2016) „soovin, et Clinton, aga arvan, et Trump võidab“, lisades, et tema tehtavate muudatustega tuleb Eestil paratamatult arvestada. EEs kirjutab Kallas veel, et Trumpi võidu põhjuseks pidavat olema riigialamate rahulolematus ülematega (taaskordne masside mäss), mis leidvat läänemailmas praegu kõikjal aset. See on tõrjutute „protest oma maade poliitilise ülemkihi, kogu ühiskonna senise demokraatliku korralduse vastu“. Selle konkreetseteks ilminguteks on Brexit ja Trumpi ootamatu edu Ameerika presidendivalimistel. EL on vaid sümbol, mille vastu sõditakse.

RAILI MARLING: Kes kardab Hillary Clintonit?

Näidanud, et naine võib olla sama pädev kui mees, meenutab Hillary Clinton valijaile, et sugu on ikkagi tähtis, sest poliitiline meesteklubi ei ole oma uksi naistele avanud.

Hillary Clinton on ametlikult Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei presidendikandidaat. Clinton on läbi teinud pika eelvalimiste kadalipu ja saanud oma peamise konkurendi, Bernie Sandersi, leigelt sõnastatud toetuse. Tegu on ajaloolise sündmusega, sest USA 240aastase ajaloo jooksul ei ole ükski naine võimuredelil nii kõrgele jõudnud. Naised on varem küll olnud asepresidendikandidaadiks – Geraldine Ferraro (Dem.) 1984. ja Sarah Palin (Vab.) 2008. aastal. Kui Ferraro saatis oma kampaaniaga signaali, et tipp-poliitika ei ole enam härrasmeeste kinnine klubi, siis Palin meenutas rahvale, et populismilaine harjal võib võimuladvikusse tõusta ka ebakompetentne naine. Varem pidid naised poliitilise karjääri tegemiseks meestest enam oma pädevust näitama. Nüüdseks ei ole naine poliitikas ju uudis. Oma oskusi ja pädevust on näidanud terve plejaad naispoliitikuid.

ENNO REINSALU: Kuidas tekkis fosforiit ja milles on probleem?

Ürgses meres elasid karploomakesed, oobolused, kes olid oma koja ehitanud apatiidist. Loomakeste säilmed kuhjas meri rannavalli ja kattis liivaga. Rannamoodustised mattusid uute setete alla, vajusid maapõue ja ilmusid 500 miljoni aasta pärast põhjarannikul meie silme ette liivakivina. Geoloogia on huvitav.

Ooboluste karbikestes on 35% sümboolset ühendit difosforpentoksiidi, valemiga P2O5, põlluväetise toimeainet. See määrab karbikeste kasulikkuse inimeste maailmas. Liivakivi, milles karbikesi on enam kui 20%, huvitab tööstureid kui maare. Kui karbikesed liivast sedavõrd puhastada, et neid oleks tootes enam kui 90%, saaks neid müüa. Kuidas toota, on inseneride kunst. Liialt keerukas, et olla huvitav.

KAAREL TARAND: Enesetapp Balti keti taustal

Mängufilm „Seneca päev“ („Senekos diena“, Leedu-Eesti-Läti, 2016), režissöör-stsenarist Kristijonas Vildžiūnas, operaator Audrius Kemežys, produtsendid Uljana Kim, Riina Sildos ja Roberts Vinovskis. Osades Dainius Gavenonis, Elžbieta Latėnaitė, Marijus Mažūnas jt.

Leedulased on depressiivne rahvas. Juba aastaid on nende käes Euroopa enesetapu-edetabeli esikoht ning vahel isegi kõrgeim koht Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üleilmses edetabelis. 2012. aastal näiteks sooritati Leedus WHO andmeil 28,2 enesetappu iga 100 000 elaniku kohta, Eestis oli vastav näitaja samal aastal 13,6, mis jäi alla ka Soome, Belgia ja Islandi omale. Wikipedias on olemas isegi Leedu enesetappude lehekülg, mille lõpus on ära toodud kuulsamate enesetapjate loend. Seda kroonib Romas Kalanta, kes pani end 1972. aastal põlema protestiks nõukogude võimu vastu ja kelle eeskuju leidis juba samal aastal üle kümne järgija. Nüüdseks ulatab see arv küllap sadadesse. Leedus kuulub enesetapp ka poliitilise võitluse arsenali, mis seob neid pigem muhameedliku, mitte boreaalse traditsiooniga.

TRIIN OJARI: Maarjamäe täieneb kommunismiohvrite memoriaaliga

„Eestlased ei ole kunagi olnud monumendirahvas. Meie kultuurimälu on hoitud keeles, laulus, suulises pärimuses. Eestlase kollektiivne mälu on loomult mittemateriaalne, kõigest tühine osa sellest on valatud pronksi või raiutud kivisse,“ kirjutavad Marek Tamm ja Pille Petersoo pronkssõduri sündmuste järel välja antud kogumikus „Monumentaalne konflikt“. Monument ja selle mõju, identiteediloome ja mälupoliitika olid ühtäkki kuum teema nii meedias kui akadeemilises sfääris: arutati selle üle, mida ja kuidas me mäletame ning kuidas riik on konfliktis käitunud või peaks käituma. On tõsi, et Eestisse on monumente enamasti püstitanud võõrvõim (suurem osa pärineb nõukogude perioodist), uue iseseisvuse ajal kõrvaldati rahvuslikust eufooriast kantuna suurem osa neist ja taastati arvukalt XX sajandi alguses püstitatud vabariigiaegseid mälestusmärke. Tellimus kaasaegse kunsti vahenditega ühiskonda kõnetava monumentaalkunsti järele on seni puudunud.

TIIU PARBUS: Arhitektuur on püsivam kui päevapoliitika
2010. aastal asutatud Kadarik Tüür Arhitektide taga on arhitektide duo Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Kuue aasta jooksul on nad suutnud tuua meeskonda noori andekaid arhitekte, kellega koostöös on võidetud mainekaid arhitektuurikonkursse ja -auhindu. Tammsaare pargist, Porto Francost, EXPO paviljonist ja ruumifenomeni loomisest räägivad Ott Kadarik ja Mihkel Tüür.

Pille-Riin Larm: Eesti Kirjanik 2016 ja elavaks jutustatud aeg. Intervjuu aasta kirjaniku Kai Aareleiuga. KAI AARELEID: „Just väikese ajaloo narratiivid, inimeste ja asjade lood on need, mis meelde jäävad – sest neis on värve ja üksikasju, millega suhestuda.“

MADLI VITISMANN: Terminal konteineris või konteiner terminalis

Võõrsõnadel on komme nimetavaliselt liituda ka siis, kui selleks pole keelelist põhjust, on kirjas keelenõuande lehel. Minu paneb sageli muigama sõna „konteinerterminal“, mis toob silme ette konteinerterminali ehk terminali, mis ongi konteiner. Nii ütlejad mõtlevad tavaliselt hoopis konteineriterminali, s.t terminali, kus käideldakse palju konteinereid (kursiivis on artiklis esitatud need sõnad, millest on saanud merendustermin).

Arvustamisel

Birgitta festival Pirita kloostri varemetes ja III heliloomingu suvekool „Loomelabor“

Koguja raamatu uus tõlge

Mängufilmid „Seneca päev“ ja „Sõjakoerad“

Näitus „Pond vita“ Kadriorus, Leonhard Lapini isikunäitus „Templid. Rituaalid“ Draakoni galeriis, Mare Mikofi ülevaatenäitus Tartu kunstimuuseumis

Taarka pärimusteatri „Inemise igä“

Keele-elu: terminal konteineris või konteiner terminalis

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht