Sel reedel Sirbis

KAAREL TARAND: Koalitsioonipäike noorsugu ei paita
Eesti noored on nagu Vargamäe põllud: piibliga pekstes neilt armastust vastutasuks ei saa.
Kõik algab arvutamisest. Eesti erakondade lemmikrehkendus on liitmine-lahutamine saja piires. Ehkki riigikogu valimised andsid algandmeteks viis liidetavat, millest saab 51st suurema summa kokku panna mitmes kombinatsioonis, paistab praegu sobilikke tehteid olevat ainult üks ja selle järgi moodustuvat ka valitsuskoalitsioon. Poliitikutest arvutajad on siiski könnid, võrreldes rahandusministeeriumiga, kus opereeritakse miljardite, mitte kümnetega. Kuigi riigi finantsametnikud koalitsioonikõnelustel ei osale, määravad just nemad poliitilise võimu saatuse.

ÜLO MATTHEUS: Mida rahvusparteid pelgavad?
Siinset rahvuslust hoiab pigem üleval liiga suur venekeelse elanikkonna oskaal, selle jätkuv paisumine koos Ukrainast jn endise NSV Liidu alalt saabuvate võõrtöölistega ning raskused integreerida seda kontingenti Eesti ühiskonda.
On ennustatud, et mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised kujunevad tõsiseks jõukatsumiseks liberaalsete ja rahvuslike jõudude vahel. Konservatismi ja rahvusluse võimendumise peamiseks põhjuseks poliitikas on suurenev sisseränne Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni rändepoliitika, mis pole kaugeltki kõigile vastuvõetav. Samas on ekslik väita, et rahvuslus käib kokku ainult endiste Ida-Euroopa riikidega, vaid pigem on selle võimenduse taga Lääne-Euroopa.

Rahvusülikooli sajand. Intervjuu rektor Toomas Asseriga. TOOMAS ASSER: „Üks põhiküsimusi, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv – selle lahendamine on riigile eksistentsiaalne ülesanne.“

KADRI TÜÜR: Konverents „Keskpõrandale kokku“
Eestikeelse humanitaaria suhtlusruum on ahtake. Kas vajame sellist konverentsi, mis lätlastel juba on?
Konverents „Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā“. Liepāja, 14. – 15. III 2019.
Kevad on käes ja tormijooks teadusrahale taas alanud. Personaalsete uurimistoetuste taotluste kirjutamise asemel tegime koos väikese kimbu kolleegidega hoopis väljasõidu varakevadisse Liepājasse konverentsile „Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā”, mis toimus sel aastal 25. korda. Ligikaudu võiks konverentsi teemat tõlkida kui „Kirjanduse ja kultuuri uurimises parasjagu päevakorral olevad küsimused“, mis jätab nii teema kui lähenemisviisi suhtes osalejatele vabad käed: tullakse kokku ja räägitakse kolleegidele, millega keegi parasjagu tegeleb.

VANO ALLSALU: Kunstnike liidust, armastusega
Loojad peavad jõuliselt ajama oma asja, liit aga vastutustundega jälgima, et igasugusel kunstil on eluõigus ja loominguline loopealne liigirikas.
Meile on inimlikult omane – ilmselt on see evolutsiooniliselt paratamatu – olla maailma naba. Tegutseme eraelulise ja töise universumi keskmes, mille ümber tiirlevad lähedal pere ja sõbrad, mõnevõrra kaugemal tuttavad, kolleegid ning lõpuks kogu avalik elu ja inforuum. Seda ettearvatavat gravitatsiooni ja korrapära kõigutavad aeg-ajalt komeedina inimesed, kelle ambitsioonidest pole meil aimugi olnud. Mõni esmapilgul nähtamatu probleem võib süveneda mustaks auguks, mis ähvardab neelata kogu energia.

Kas võidab jokker või saab Porošenko autasu korruptsiooni eest?
Volodõmõr Fedorin: „Porošenkol oli võimalus tõusta Laari ja Saakašvili kõrvale.“
JAANUS PIIRSALU, Kiiev
Ukraina ei ole suutnud president Petro Porošenko (esimese) ametiaja lõpuks saavutada korruptsiooni piiramisel erilist edu, sest korruptsioon ja riigiraha voogude juhtimine on endiselt peamine võimu teostamise vahend, räägib intervjuus Sirbile Ukraina liberaalne mõtleja ja publitsist Volodõmõr Fedorin. Intervjuu on tehtud enne 31. märtsil toimunud Ukraina presidendivalimiste I vooru, mille kaks paremat, näitleja ja ärimees Volodõmõr Zelenskõi (kogus 30 protsenti häältest) ning Petro Porošenko (16 protsenti häältest), selgitavad võitja II voorus 21. aprillil.

Mitusada tundi ja kümme aastat. Intervjuu helirežissöör Priit Kuulbergiga. PRIIT KUULBERG: „Muusikafondi arhiivis on täiesti ainulaadseid originaalsalvestusi, kus mõni helilooja ise mängib oma klaveriteost, mida ei ole isegi ERRi arhiivis.“

Inke-Brett Eek: Arhitektina Aasias
Pool aastat tööd Shanghai ja Jaapani arhitektuuribüroodes tähendab kaugest kultuuriruumist tulnule kurbnaljakaid kogemusi, aga avardab silmaringi.
William Somerset Maugham on öelnud, et kui jumal lõi inimese oma näo järgi, siis peab ka jumalal olema huumorisoon. On see nüüd jumal või mõni muu kõrgem jõud, kes leidis mulle koha oma loomingus, aga pool aastat tööd idamaadel mõjub tagantjärele üsna õpetliku tragikomöödiana.

Intervjuu näitleja Winston Dukeʼiga.

Männi pargi ideevõistlus

Arvustamisel
„Bioeetika võtmetekste: antoloogia“
Emmanuel Carrère’i dokumentaalromaan „Kuningriik“
näitused: Marco Laimre „A.S.T.A. blind playthrough“, Ryan Galeri ja Rebecca Larkini „Eksinud hingede turismikontor“, „Maalitud arhitektuur“, „Park“, maalikunstnike liidu aastanäitus „Realiteet ja ideaal“, „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“, Maarit Murka „Escape room nr 1“, „Isekeskis. Naine kujutamas naist“
Vaba Lava ja R.A.A.A.Mi „Minu eesti vanaema“
Oslo rahvusvaheline teatrifestival
Ugala teatri „Surmkindlad asjad siin elus“
Nukuteatri „Ikaaria mängud“
Kaspar Jancise „Kapten Morten lollide laeval“
Jordan Peele’i mängufilm „Meie“

ESIKÜLG: Liisa Kruusmägi

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht