Sel reedel Sirbis

AET VARIK: Rootsi Akadeemia kriis ja taassünd
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas nii kirjanikke kui ka kirjandussõpru kogu maailmas, eelkõige aga andis see tunnistust Rootsi Akadeemia rängast kriisist.

KRISTA KAER: Korea vaimud ja vaimsus Rootsimaal
Göteborgi raamatulaada aukülaline oli Lõuna-Korea kirjandus, kuhu on viimaks tee leidnud ka selle maa ajalootraumad.
Selleks et saada korralik ülevaade 26. kuni 29. septembrini peetud Göteborgi raamatulaadast, oleks tulnud ennast umbes viis korda kloonida. Väga paljud üritused ja seminarid toimusid paralleelselt ja kasuks oleks tulnud ka rootsi keele oskus, sest kogu laat oli suunatud ikka eelkõige rootsi publikule. Isegi ingliskeelset informatsiooni oli napivõitu.

Sofi Oksanen: Ida-Euroopa kirjanduse suluseis
Nõukogude Liidu loodud narratiivi jälgi on seniajani näha selles, missuguseid lugusid peetakse tähtsaks, huvitavaks ning üldhariduse hulka kuuluvaks.
Kui kirjastused teevad tulevikuplaane, kaalutakse vältimatult seda, millised ettevõtmised end ära tasuvad. Neis oletustes kajastub arusaam, mida publik võiks huvitavaks pidada, millest võiksid raamatukaupmehed piisavalt innustuda, et teos oma valikusse võtta, ja mis pakuks huvi ajakirjandusele – meediakatteta ju raamatut ei müü. Hinnang, kui avaldamisväärne miski tundub, on aga alati seotud aja ja kontekstiga ning peegeldab valitsevaid väärtusi ja moode.

JÜRI LIPPING: Nietzsche kaleidoskoop ehk Suure vaatevinkli võimalikkusest filosoofias
Olemata mingilgi moel Nietzsche ekspert, soovin ma järgnevalt ometi esitada ühe spekulatiivse tõlgenduse Nietzsche meetodi kohta. Selle meetodi teadvustamine võimaldab mu meelest valgust heita Nietzsche filosoofiale tervikuna (pakkudes selle lugemiseks teatava võtme) ning vahest vastata ka küsimusele: milles seisneb Nietzsche mõtlemise suurus? Sest „Nietzsche-sündmus“ märgib tõepoolest ainulaadset hetke lääne filosoofias – hetke, mil viimane seatakse esmakordselt säärase senikuulmatu trotsiga vastamisi millegi üdini võõraga, „täiesti teisega“, mis samas on tema vahest sisim tuum, allasurutud olemus, mitteteadvus koguni – millegagi, mida võib nimetada eluks eneseks.

Krõmov ja Serjoža. Maris Johannes intervjueerib Vene lavastajat Dmitri Krõmov: „Kunstnik ei tohi olla liiga enesekindel. See on loomingulises mõttes hukatuslik.“
Kohtumispaik Moskva Kunstiteater (MXAT). Autovärav Kamergerski põiktänavas avaneb ja Dmitri Krõmov vurab teatrihoovi. Läbime valvelauas passi- ja turvakontrolli nagu lennujaamas ning sealt edasi on minek fuajeesse, kus seinu katavad museaalsed teatrifotod. Sellest Kunstiteatri kuulsuste galeriist tunneb Krõmov isiklikult umbes viiendikku. Tal on komme tuua siia oma tudengeid ja rääkida neile, mida teab. Üliõpilaspõlves saanud Krõmov teha Kunstiteatri töökojas kümne rubla eest oma esimese teatrimaketi ja teda tabab nostalgiapuhang.
Moskva Kunstiteater on Dmitri Krõmovi vastu võtnud. Katsetööks on „Anna Karenina“ ainetel lavastus „Serjoža“, mida näidatakse ka 18. – 30. oktoobrini Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel korraldataval teatrifestivalil „Kuldne mask Eestis“.

Filosoofia mitmekesisuse eest seisja. Margus Ott intervjueerib filosoof Bryan W. Van Nordenit. Bryan W. Van Norden: „Tuleb „filosoofia tagasi võtta“ ja tuua ta tagasi oma eluviisi –pärimuse juurde.“
Bryan W. Van Norden on õpetlane, filosoof, kirjanik ja hiina keelest tõlkija, kes on kümne raamatu autor (viimati ilmus talt klassikalise hiina keele õpik algajaile). Van Norden on keskendunud filosoofia mitmekesistamisele, tuues sisse Läänes vähem esindatud pärimusi (konfutsiaanlus, taoism, budism, india pärimus). Ta on ligi veerand sajandit töötanud New Yorgi Vassari kolledžis ning on hetkel külalisprofessor Yale’i ülikooli ja Singapuri riikliku ülikooli ühiskolledžis.
Lisaks Bryan W. Van Nordeni „Võtta filosoofia tagasi. Kultuuripaljususe manifest“ arvustus

Mida on ehituses taluarhitektuurilt õppida? Rasmus Kask intervjueerib arhitekt Susanne Bronsonit. Susanne Bronson: „Vanad palkmajad on väga energia-ja materjalitõhusad. Kui kas või mõni aasta neid kasutuses hoida, säästetakse palju energiat ja materjali.“
Susanne Bronson on Berliinis tegutsev arhitekt ja teadur. Ta on lõpetanud Bauhausi ülikooli Weimaris ja õppinud Berliini kunstiülikoolis. Tema praeguse uurimistöö keskmes on Läänemere maade taluarhitektuuri ilmastikukohasus (climate adaptive design) ning selle tagamise võtete rakendamine tänapäevases elamuehituses. Septembri keskel pidas Bronson Eesti vabaõhumuuseumis loengu oma doktoritöö senistest tulemustest.

INDREK PARK: Keelte väljasuremislaine tõuseb
Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism.
Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama vaid 23 keelega. Miljoni kõnelejaga keeli pole palju, rohkem on selliseid, mille kõnelejaskonda mõõdetakse tuhandete, sadade või kümnetega. Umbes 580 maailma keelt räägib vähem kui kümme inimest, 530 keelt räägivad vaid vanurid ning veel 650 keelt ei oska rääkida ükski laps.

TRIIN TRUUVERT:  „Kes kardab Virginia Woolfi?“ jõuab 300. verstapostini
Lavastaja Mladen Kiselovile ei olnud näidend vundament, mille peale oma tahtmist mööda ehitada, vaid maapõue peidetud saladus, mida arheoloogi täpsusega järk-järgult nähtavale tuua.
Tallinna Linnateatris etendub täna, 18. oktoobril 300. korda Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“. 23. jaanuaril 2010 esietendunud lavastusega on jõutud vähem kui kümne aastaga sündmuseni, mis on eesti teatris saanud varem osaks vaid mõnele lavastusele. See on seda tähelepanuväärsem, et lavalt vaatab endiselt vastu igati elujõuline ja loomingulist sünergiat täis lavastus, mis sündinud koostööst psühholoogilise teatri lavastaja ja pedagoogiga, oma ala professionaaliga.

Arvustamisel
nüüdisfotomess „Foto Tallinn“
XVII pärimusmuusika lõikuspidu
Viljandi kitarrifestival
Kuressaare keskväljak
Lev Šestovi „Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede“
CD „Erkki-Sven Tüür. Spectrums“
Theatrumi „See laps“
Alfred Hitchcocki retrospektiiv
Priit Pääsukese dokumentaalfilm „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“
näitused: „Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse“, Kai Kaljo „Nähtamatu“ ja Jüri Arraku „Roheline tuli“

Esikülg: Lauri Järvlepp

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht