Sel reedel Sirbis

Vastused kõikidele küsimustele. Pille-Riin Larmi intervjuu kirjanik Susan Luitsaluga.
SUSAN LUITSALU: „Elame vati sees, nii et kui midagi halba juhtub, siis me ei usu seda. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja lapsed mõtlevad oma kannatused välja.“
Kellel ei ole vahel tarvis juuksuris käia? Kui seal juba ollakse, sirutub käsi iseenesest ka värviliste ajakirjade järele. Omal ajal olen saanud mõnegi soengu, lugedes Susan Luitsalu uljast kolumnisarja „Küsimused kõikidele vastustele“. Sari ilmus hiljem ka raamatuna. Siiski olin pisut üllatunud, kui märkasin tänavu kevadel Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade nominentide nimekirja Susan Luitsalu romaani „Ka naabrid nutavad“ – kui läbi lugesin, siis muidugi enam ei imestanud. Mõne nädala eest pälvis Luitsalu teosega Liivi muuseumis aasta kirjaniku tiitli. Lisaks on ta kirjutanud kaks reisiraamatut „Minu …“ sarjas ning mõlemad on minu hinnangul huvitavad. Hm … Tundub, et on viimane aeg autorit Sirbi lugejatele tutvustada.

ERET TALVISTE: Mis ilm täna on?  
Mõtisklus sellest, kuidas ja miks muutuva kliima aegu armastada ja hoida Eesti ilma 
Ma räägin vanaemaga telefonis ja me mäletame koos aega, kui ma olin väike ja kevaditi sai kraaviservast korjatud kullerkuppe, suurte kuuskede alt sinililli ja ülaseid. Sinililli ma ikka näen metsaserval, kuid kus on kullerkupud? Ma ei olnud neile kollastele lapsepõlvekaaslastele isegi mõelnud, kuni vanaema rääkis, et neid ei ole enam nii rohkelt kui vanasti. Kindlasti kusagil on, aga mitte nendes kohtades, kus neid kunagi oli, näiteks Viljandi-Halliste vahel teeservas. Mõni päev pärast telefonikõnet tuletab kõikvõimas Facebook meelde, et 10. juunil seitse aastat tagasi olin rannas, juuksed palju blondimad kui talvekuuldel, nahk pruunim ja kogu olemine palju puhanum. Taustaks on männimets ja valge liiv, tean, et mu ees on porilombi värvi Läänemeri ja kõrval istub sõprade koer.

ANDREA AINJÄRV: Linn maa all 
Kliimamuutustega tuleb kohaneda. Kas maa-alune linn pakub tulevase kriisi korral pelgupaika? 
Kliimamuutus annab end tunda kogu maailmas. Liustike jää sulab ja merevee tase tõuseb. Mõnda piirkonda kimbutavad äärmuslikud ilmastikunähtused, teises on suurenenud sademete hulk, kolmandas kohtab äärmuslikke kuumalaineid ning põuda sagedamini kui seni.

KARMEN SILDE: Maja kui lõimija 
Kogukonnahoone saaks olla omamoodi kultuurikeskus, mis toob kokku mitmesuguse etnilise taustaga ja eri eas inimesed, et omavahel sõbruneda ja üksteise kultuurist osa saada. 
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb paljude maakondade elanikkond järgmise veerandsajandi jooksul kolmandiku võrra. Linnastumisest tingitud ränne mõjutab eelkõige väikeasulaid. Kuna need ei suuda konkureerida suurlinnadega, kahaneb seal elanikkond, kuivavad kokku teenused ja langeb elatustase. Seesugune kuvand ei meelita ligi uusi elanikke ega ettevõtjaid. See on rände üks pool. Migratsioon on aga mitmesuunaline ning vaatluse alla tuleb võtta nii sisse- kui ka väljaränne.

SIIM TUKSAM: Mispärast peaks kübar hirmu peale ajama? ehk „Paradiisi“ tõlgendamisest
EKA värske varjualune tõstatab autorsuse küsimuse. Üha enam kipub teadusasutuste paviljoniarhitektuur autorsust lahustama. 
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna varjualune „Paradiis“. Autorid Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Joosep Pärn ja AL19. Avati augusti lõpus.
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala esimesel kursusel on tore traditsioon projekteerida ja ehitada üks puidust varjualune. Siinkirjutaja on selle harjutuse läbi teinud 13 aastat tagasi ja Lahemaal Pedaspeal toimunud suvine ehituspraktika on üks eredamaid tudengipõlve mälestusi. Meenub, kuidas kollase Volgaga sai metsa alt leitud killustikku vundamendiks toodud ja rannale püstitatud higitelgis keset ööd lauldes juhendaja Jaan Tiidemanni pere öörahu segatud. Ajad on vahepeal muutunud ja viimased kuus varjualust on ehitatud Tallinna avalikku ruumi. 31. augustil avati Rumbi tänaval järjekorras XV varjualune – „Paradiis“.

AIMAR VENTSEL: Mu autos pole CD-mängijat 
Suur osa sellest vanuserühmast, kes kuulab CDsid, on ka CD-vabade autode ostjad. Kas CD-hunnikud muutuvad kasutuks?  
Juhtus nii, et tekkis vajadus uue auto järele ja leidsin ka sobiva. Muidu tore riistapuu, aga tal oli üks silmanähtav viga – tal polnud CD-mängijat. Mul on aga selline komme, et enne kodunt välja minekut haaran riiulist mõned CDd, mille järele just sel hetkel isu tekkinud, ja siis ma vahetan neid autos omasoodu. See on üldjuhul täiesti spontaanne otsus: ma ei mõtle kunagi kaua ette, millised CDd kaasa võtan. Korraga avastasin, et senine harjumuspärane muusika kuulamise viis on võimatu.

ENELI KINDSIKO: Keda me järgmisena kopeerime? 
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas. 
Olen osalenud paljudes seminarides ja töögruppides, kus püütakse mõnda teadus- ja kõrgharidussüsteemi aspekti parandada, sageli isegi reformida. Inimlikult on see mõistetav, kuid iga kord üllatun, kui kuulen üht- ja sedasama mõtet: millise kõrgharidussüsteemi, millise riigi või millise ülikooli eeskujuks võtame? Teisisõnu, keda kopeerima asume. Sageli kujuneb kopeeritava valik vastavalt sellele, millises välisülikoolis laudkonnas istunutest keegi ise on õppinud (nostalgia) või millisest ülikoolist tal tuttavaid on.

MAAJA VADI, MERLE TAMBUR, JANIKA SILLAMÄE: Töökius rahvuskultuuri vaatenurgast 
Kas ja kuidas mõjutab rahvuskultuur Eestis töökiusamise esinemist, on üha aktuaalsem teema, sest organisatsioonide rahvuslik koosseis mitmekesistub.
Mõelge, kas teie tööelus on olnud perioode, mil püsivalt tundsite, et olete ühe või mitme inimese tauniva suhtumise sihtmärk ja teil on raske ennast kaitsta. Vahest annate eitava vastuse, kuid ligi 10% on tundnud seda pidevalt ja aeg-ajalt esineb selliseid olukordi veelgi enam. Nii on vastanud Eesti töötajad kahes viimase kümnendi uuringus. Jaatav vastus näitab, et ollakse kogenud töökiusamist. Siinkohal saab võrdluseks tuua USA väga mahuka uuringu tulemused, mille järgi küsitluse ajal tundis kiusamist 9% ja eelneval perioodil oli tundnud isegi 9,5% vastajatest. Kiusamise tunnistajaks oli olnud 19%. Vaid neljandik vastajatest ütles, et neil puudub kiusamise kogemus ja see pole neid ka kuidagi mõjutanud. Uuringud näitavad, et töökiusamine mõjutab suurt hulka töötajaid ning erialakirjanduses räägitakse selle järelmitest ning põhjustest, sest töökiusamise vähendamisega saavutaks paljude tööelu parema kvaliteedi.

AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Eesti ravimtaimedest VI. Maikelluke ehk Taparelvad metsateel ja mõtetes 
Kümmekond aastat tagasi tabas meie kõige pisemate – lasteaialaste – õpetajaid äkki üks määrus. Suures lastekaitsetuhinas otsustati äkki, et lasteaia õuealal ja siseruumides ei tohi enam kasvatada mürgiseid taimi („Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“. Vastu võetud 6. X 2011 nr 131). Eeskirja esimese peatüki viimase punktina on seal kirjas, et „lasteasutuse maa-ala haljastuses ja ruumides ei tohi olla mürgiseid taimi“. 
Seevastu mürgiste taimede nimekiri oli unustatud juurde lisamata. Ikka ja jälle tabab kontrollide saabumise eel lasteaednikke õudusunenägu: kuidas teha kindlaks, milline taim on mürgine määruses kirjeldatud määral? 

ART LEETE: Komi nõia kirik 
Komid hindavad õigeusu praktilist ja maagilist väärtust, kirikuhoonet ja ikoone väärtustatakse nende raviomaduste tõttu, unenäod on usulise inspiratsiooni allikas. 
Komi nõiad ei kohku millegi ees tagasi. Nad tegutsevad pimeduse varjus kaugetes külades ja  kipuvad ka kirikusse. Nõidade side kirikuga ei ole ühemõtteline.

Arvustamisel
Aldous Huxley „Philosophia perennis“
Sarah Orne Jewetti „Nooljate kuuskede maa“
näitused: „ida otsa(s)“, Piret Karro ja Laura Põllu „Ajan nahka“, Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja  „Vastuvoolu jutustades“ ning „Inspiratsioon – kaasaegne kunst ja klassikud“ Helsingi Ateneumis
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna varjualune „Paradiis“
Vanemuise sümfooniaorkestri ja kontserdimaja hooaja avakontsert
Kaari Sillamaa oratoorium „Kristus“
lavastus „Kas te olete oma kohaga rahul“
dokumentaalfilm „Prazdnik“
mängufilm „Tenet“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht