Sel reedel Sirbis

HERKKO LABI: Kuidas vabaneda luupainajast? 
Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
Me vajame radikaalset sõnavara ja mõttemustrite muutust. Kuidas vabaneda valitsevatest kollektiivse praktika skeemidest, kinnistunud kujutelmadest? 26.-28. augustil Viinistu Kunstimuuseumis esmakordselt toimuva Biotoopia hübriidkonverentsi eel vestlesid Peeter Laurits, Hasso Krull, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Rein Raud.

JAAK KIKAS: Kolmikkohtumine Peipsi ääres 
Voronja galerii näitust võib pidada teadlaste vaateks kunstile, muidugi ühes konkreetses teadust ja tehnoloogiat peegeldavas aspektis. 
Näitus „Kolmainsus: Kunst. Teadus. Ulme“ Voronja galeriis kuni 29. VIII. Kuraatorid Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko. Näitusel on avatud Eesti esimene ulmeraamatukogu. Ekspositsiooni kuulub ka Eesti teadusfotode võistluse valik (2011–2019) Voronja galerii saunamajas.
Rändaja, kes sa kaunil suvisel ajal Peipsi äärde satud ja juhtud Varnjast läbi sõitma, tee küla keskel peatus. On, mida vaadata! Seinamaalingute järgi tunned ära galerii, see asub tänava ääres kiriku poolt tulles vasakut kätt. Nii nagu seitsmel eelmisel suvel, on ka nüüd siin põnev ja omanäoline kunstinäitus. 
Sedapuhku on näituse kokku pannud kaks teadlast: Kaija Põhako-Esko on materjalide keemia kaasprofessor (Tartu ülikooli tehnoloogia instituut) ja Tõnu Esko on inimesegenoomika professor (Tartu ülikooli genoomika instituut). Teadlaspaari sõnul on teaduse tegemisel neile inspiratsiooni pakkunud nii kunst kui ka kirjandus, sest aastakümneid tagasi kirja pandud ulme on praegu reaalsus.

ANDRI KSENOFONTOV: Leho Rubis teadvust tabamas
Leho Rubis ei ole puhta vuugi budistlik kunstnik ega esita ennast sellena ka ise. Ta on eurooplane, kes on leidnud budistlikust kunstist aine, mis teda huvitab.
Mõtlemine on üks inimtegevusi, mida kunstis palju kujutatakse. Alates Auguste Rodini mõtleja dramaatilisest mõttepingutusest, mis paneb kunstivaataja kikivarvul astuma: ära sega tugevat meest, kes üritab üle jõu käivat vaimupingutust; kuni tagamõteteni Mona Lisa peas – mis asja ta muheleb? Isegi sellest ei saa sotti, kas ta üldse muheleb, mis teeb asja seda kahtlasemaks.
Kuidas kujutada teadvust, mis mõtleb?

JANAR MIHKELSAAR: Moodsast naiivkonservatismist 
Konservatiiv laseb meid parema meelega ekspluateerida Margus Linnamäel kui George Sorosil. 
Eesti poliitilist diskussiooni jälgides jääb mulje, nagu pakuksid konservatiivid tõsiseltvõetavat alternatiivi liberaalsele ideoloogiale ja poliitikale. Käremeelselt juhitakse tähelepanu liberaalide valearvestustele, ebakompetentsule ning silmakirjalikkusele. Alljärgnevas arutluses eeldatakse, et selline mässumeelne konservatism kujutab endast liberalismi populistlikku metamorfoosi.i Tegemist on ühe võimaliku viisiga, kuidas läbikukkunud liberaalid püüavad taas ennast leida ning kehtestada end tundmatuseni muutunud oludes. Paljusid kütkestav liberalismivaenulikkus kipub seetõttu jääma lühinägelikuks, hambutuks ja liiginimlikuks. Lõppude lõpuks langetakse tagasi selle rüppe, mille vastu tulihingeliselt oli oldud ja võideldud. Uljas naiivkonservatiiv, kes ei mõista iseennast ega oma verivaenlast, ei suuda täita talle pandud lootusi ja ootusi – pakkuda sotsiaalpoliitilist alternatiivi, mille järele olevat ühiskonnas nõudlust. 

KARIN HALLAS-MURULA: Kuidas arhitektuurimuuseum Rotermanni soolalattu sai 
Eesti arhitektuurimuuseum sai tänavu 30aastaseks ning Rotermanni soolalattu kolimisest möödus 25 aastat. Seega on tagasivaatamiseks igati põhjust.  
Kakskümmend aastat on inimese elus pikk aeg. Just nii palju (tegelikult rohkemgi) kuulus minu elust Eesti arhitektuurimuuseumile: 1. jaanuarist 1991, mil kultuuriminister Lepo Sumera andis selle asutamise käskkirjale allkirja, kuni 31. detsembrini 2010, mil jätsin enne soolalao ukse sulgemist võtmed töölauale. 1991. aastal loodi Eestis palju uusi institutsioone, mis tähistavad tänavu oma 30. sünnipäeva, taastatud Eesti riik kaasa arvatud. Arhitektuurimuuseum oli nende seas kõige esimene.

MATTIAS MALK: Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi 
Kruiisiterminal on linnaloome hea näide. Jääb loota, et tegu pole PEARUga ehk peaaegu avaliku ruumiga, millel võib varuks olla ebameeldivaid üllatusi. 
Juba nädalaid on Tallinna sadamas avatud uus kruiisiterminal. Hoone ehitus jäi aga ilmselt enamikule pealinlastele märkamatuks, sest siiani polnud neil sadama põhjakaile asja. Praeguseks on olukord muutunud, sest peale terminali avati ka 850 meetrit uut mereäärset promenaadi. Kuivõrd sel suvel on ristlusturismi täielik taastumine kaheldav, on just uusehitise promenaadiosa aktiivne ja atraktiivne. Varem olen teinud juttu vanasadama arendusplaanidest ning nende oodatavast mõjust linnaruumile lühemasⁱ ja pikemas perspektiivisⁱⁱ, seega on paslik uurida, millist suunda näitab valminud promenaad. Alustan oma analüüsis heast, räägin ka halvast ja lõpetan üleskutsega. 

ART LEETE: Soome-ugri animism kultuurievolutsionistliku teooria allikana 
Evolutsionistide arust ei teinud soomeugrilased vahet kodul ja metsal, loomadel ja inimestel ega elul ja surmal. 
Soome-ugri animism köitis XIX sajandi teaduskorüfeede tähelepanu ja oli üks kultuurievolutsionistliku teooria ehituskive. Evolutsionistide jaoks esindasid soomeugrilased Põhja-Aasia rahvaste arusaamasid, aga võrreldi ka soomeugrilaste endi arenguastmeid. Uurali rahvaste usundi kohta saadi andmeid mitmesugustest allikatest, aga praegu käsitlen ainult Johann Gottlieb Georgi ja Matias Aleksanteri Castréni töödest laenatud kirjeldusi.

Arvustamisel
Tartu Uue teatri „Serafima + Bogdan“
kogumik „Armastus pärast ja teisi lugusid“
György Dragománi „Tuleriit“
Pühalepa muusikafestival
Nargenfestivali kontsert „Tormise tuules 2021. Eesti kalendrilaulud“
Tallinna vanasadama promenaad
Suveöö balletigala
Müüdud Naeru „Godot’d uutõn“
Haapsalu õudusfilmide festival
dokumentaalfilm „Riigikogu direktor“
mängufilm „Suitsiidisalk. Uus missioon“