Sel reedel Sirbis

Eesti teaduse perenaine. Margus Maidla intervjuu Eesti teadusagentuuri uue juhi füüsikaprofessor Anu Noormaga
Selle aasta 1. aprillil ilma igasuguse naljata, asus Eesti teadusagentuuri (ETAg) juhi ametisse füüsikaprofessor Anu Noorma. Eesti teadusagentuuri juhi amet ei ole kergete killast. Kui praegu pandeemia ajal on üks tuulisemaid-tormisemaid avaliku sektori ametikohti terviseameti juhil, siis ETAgi juhi olukord pole ka tavapärastes oludes mitte vähem tormine.
Tegutseb ju agentuur ülimalt kõrge intellektiga klientuuri (kui nii võib ETAgi teenuste tarbijaid nimetada) tegevus- ja arvamusväljal. Kuigi lõpuks on Eestis jõutud selleni, et teadus- ja arendustegevuseks investeeritakse 1% SKTst ning tänu sellele on teadusgrantide konkursside edukuse määr tõusnud paljudel juhtudel normaalseks peetava 20–25 protsendini (varem 4–5%), leidub alati teadlasi, kes jäävad rahastusest ilma ega ole rahul. Kuhu oma rahulolematus suunatakse? Üldjuhul kipub pingete maandamise käilakuju olema ETAgi juht.
Kui mõelda sellele, et naised on viimasel sajandil ka teadusvaldkonnas olnud selgelt diskrimineeritud (sellest ei olegi nii palju aastakümneid möödas, mil naisi üleüldse ülikooli hakati lubama, rääkimata soolisest diskrimineerimisest teaduse tegemisel), siis väärib tähelepanu, kuidas vaikselt, aga visalt olukord muutub.

TARMO SOOMERE: Hea nõu ei pruugi olla kallis 
Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi. 
Vahel saab head nõu isegi tasuta. Nii ka kliimapoliitika tippkohtumise osalejad Glasgow’s paljude riikide peateaduritelt.ⁱ Eesti esindaja samuti 39 allakirjutaja seas. Ega me arvagi, et kõik kohe tõttavad seda nõu kasutusse võtma, sest enam-vähem sama nõu on antud juba rohkem kui veerand sajandit. Muidugi teatavate variatsioonidega. Sest nii mõndagi kliimamuutuse ilmingut või tagajärge polnud esimese sellise kokkusaamise ajal (Berliinis 1995) veel aimatagi. Olgu see arktiliste merede randade sulamine, New Yorgi uputamiseks võimelised orkaanid, metaani pihkumine sulavast igikeltsast või Amazonase metsad süsihappegaasi lisajana.

AURORA RUUS: Oktoober muusikas. Olnud ajad ja tänapäev 
Eufoorilisi aplause kohtas sel kuul palju ning seda isegi kaduvväikese kuulajaskonnaga üritustel, kus olid kohal vaid südameasjaarmastajad.  
Muusikapäeval kõlanud grandioosne Beethoveni „Missa solemnis“ ‒ teos, mida autor pidas oma suurimaks tööks ning mille partituuri tiitellehele on ta kirjutanud „Mis südamest tulnud – las minna see jälle südamesse!“ ‒ oli enam kui sümboolne oktoobrikuu avalöök. Lehelangemiskuu täitus peale vihmapiiskade ja kuupaiste kauni ning mitmekülgse muusikaga nii olnud aegadest kui ka tänapäevast.

JOHANNA JOLEN KUZMENKO: „Jalakäija väärliiklemine võib maksta korraliku autosõitja elu“ 
Kui mootorsõidukid olid paarkümmend aastat teedel juba sõitnud, võeti kasutusele õpetuslikud liiklusteemalised artiklid ja viktoriinid. 
XX sajandi keskel avaldati ajaleheveergudel arutelusid liikluskultuurist ning mõneti võib seda mõttevahetust nimetada ka jalakäijate ja autojuhtide vastastikuseks jagelemiseks. Ka aastail 1920–1930 ilmus ajakirjanduses artikleid kehvast liikluskultuurist, aga toonastest väljaannetest kajas läbi optimistlik soov eri liiklejatüüpide reguleerimiseks ning mootorsõidukite uudsuse tõttu loodeti, et liikluseeskirja loomisega on võimalik luua toimiv ja turvaline liiklussüsteem. Kui mootorsõidukid olid paarkümmend aastat teedel juba sõitnud ning oli näha, et liikluseeskiri ei takista liiklusõnnetuste toimumist, võeti kasutusele lisameetmed, milleks olid õpetuslikud liiklusteemalised artiklid ja viktoriinid.

KATA ANNA VÁRÓ: Evolutsioon, aga mitte post mortem 
Tänavune PÖFF pakub vaatamiseks ungari filmide retrospektiivi ja ka sealseid uusi linateoseid.
Ungari, nagu ka paljude teiste väikeriikide filmikunst üle maailma, on pidanud vaataja südame ja tähelepanu nimel rinda pistma Hollywoodiga. Ameerika hiiglasliku filmitööstusega võrreldes on ungari filmid saadud tehtud eelarvega, mis moodustab USA suurfilmide omast vaid murdosakese, ja need on keeles, mida mujal maailmas väljaspool Ungarit ei räägita. Kui filmid nagu „Henry VIII eraelu“, „Araabia Lawrence“ või „Tulekaarikud“,ⁱ kui nimetada vaid mõnda, tõid brittidele vahetevahel rahvusvahelist edu ja võitsid ka Ameerika publiku südame, võttis Ungari filmikunstil rahvusvahelise edu saavutamine märksa kauem aega ja pingutust. Muide, „Henry VIII eraelu“ režissöör Alexander Korda (Sándor Korda) on ungari päritolu ja tegi filmilavastajakarjääriga algust Ungaris. See oli tema rahvusvaheliselt kõige edukam film, ja kuigi meeskonnas oli ka teisi ungarlasi (stsenarist Lajos Bíró, filmikunstnik Vince Korda), ei saa seda küll eriti pidada ungari filmikunsti näiteks.

TRISTAN PRIIMÄGI: Veretu vampiirifilm 
Taani olulisima lavastaja Carl Theodor Dreyeri „Vampiir“ teeb kõik selleks, et vaatajat desorienteerida ja panna ta ebalust tundma. 
Filmi- ja muusikaõhtu „Vampiir“ 13. XI Kumu kunstimuuseumis. Mängufilm „Vampiir“ („Vampyr“, Saksamaa-Prantsusmaa 1932, 75 min), režissöör Carl Theodor Dreyer, stsenaristid Christen Jul ja Carl Theodor Dreyer, operaatorid Rudolph Maté ja Louis Née, põhineb Sheridan Le Fanu jutustusel „Carmilla“ (1871) ja elementidel teistest lühijuttudest tema kogumikus „Peeglis“ („In a Glass Darkly“, 1982). Osades Julian West, Maurice Schutz, Sybille Schmitz, Jan Hieronimko jt. Muusika loonud Tõnu Kõrvits, esitaja Pärnu Linnaorkester.

Arvustamisel
Jüri Engelbrechti, Kert Tamme, Tanel Peetsi „Modelling of Complex Signals in Nerves“
Jüri Engelbrechti „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“ ja „Complexity in Social Systems and Academies“
Kadi Herküli „Aime Unt“
Marina Stepnova „Aed“
Gottfried Wilhelm Leibnizi „Valitud kirjad ja tööd“
Hans Henny Jahnni „Kallasteta jõgi“
Elisabeth van den Bosch-de Jonghi „Kirjad läände“
Lenno Vaitovski „Minu Riia“
Ken Irdi „Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu“
kontserdid „Sina oled rahu rahusas“  ja „EMTA saksofoniklass 40“
näitused: Eesti Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Tänav I“, Marge Monko ja Gabriele Beveridge’i  „Suur teeskleja“ ning „Hargnevate helide aed 2“
Kiwa ruumiinstallatsioon „Kood ja kosmos“
Ugala teatri „Ema“ ja VAT-teatri „Oidipus. Antigone“
mängufilm „Tulilind“