Sel reedel Sirbis

Loe lehest, kes on Sirbi 2021. aasta laureaadid!

Raputada mitte, segada. Anna-Liisa Unt vestles Laura Linsi ja Roland Reemaaga
Büroo LLRRLLRR ehk arhitektid Laura Linsi ja Roland Reemaa teevad uurimuslikke kunsti- ja arhitektuuriprojekte, otsivad ja annavad tähenduse muidu pigem varju jäävatele nähtustele. Neid on huvitanud näiteks see, et arhitektuuri globaalne kuvand on pehmemaks muutumas, samuti see, kuidas liita inimesed ja linnaloodus ning panna nad omavahel suhtlema, kuidas rakendada materjale ehituses otstarbekalt jms. Muu hulgas on nad kureerinud koostöös Tadeáš Říhaga 2018. aastal XVI Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Nõrk monument“. 2019. aastal pälviti noore arhitekti preemia, möödunud suvel osaleti ekspositsiooniga arhitektuurimuuseumi juubelinäitusel, sügisel sekkuti Eesti kaasaegse kunsti muuseumi (EKKMi) hoovil arhitektide liidu juubeliaasta installatsioonivõistluse võidutöö põhjal valminud „Lummavate kohtingute“ püstitamisega. Peale selle juhendavad nad Londonis Central Saint Martinsi kolledžis stuudiot, kus uuritakse ehitusmaterjale, nende valmistamist, päritolu, uuendamist ja rakendamisvõimalusi.

MARTIN AIDNIK: Euroopa Vahemerel elu kaotanute varjus
Põgenike surmajuhtumid leiavad Vahemerel aset peaaegu iga päev, kuid neil pole poliitilist ega emotsionaalset tähendust. Nendest on saanud Euroopa uudiste märkamatu osa.
Euroopa põgenike kohtlemine näitab üha enam, et vana maailm on kaotamas oma moraalset kompassi. Toores jõud, tagasitõrjumine ja okastraataiad, on regulaarne vahend Euroopa riikide valitsuse arsenalis.i Yanis Varoufakise sõnul peetakse „Euroopa terviklikkuse ja hinge eest titaanlikku võitlust, kus mõistus ja humanistlikud jõud on seni alla jäänud kasvavale irratsionaalsusele, autoritaarsusele ja pahatahtlikkusele“.ii Liikmesriigid on valinud põgenike peatamiseks riigiülestest institutsioonidest kõrvalehiilimise ja ELi poliitika on neid julgustanud. Vahemerest on saanud maailma ohtlikem piir, surmaga lõppenud piiriületuste üleilmne epitsenter.iii Poliitilise tahte puudumine selle kohutava olukorra leevendamiseks annab tunnistust ükskõiksusest põgenike elu vastu.

HILLE HANSO: Kuritegu on olla haritud hesaari naine
Talibid ei taha, et maailm teaks, aga Afganistanis avaldavad nad hesaaridele ja šiiitidele üha tugevamat survet.
Järgnev intervjuu on tehtud Pakistanis Peshawari linnas 23aastase naisega, kes põgenes Afganistanist Pakistani 2021. aasta septembris. Ta ei soovi oma nime avaldada, sest see on ohtlik.

RAIVO SOOSAAR: Ühistranspordiga koonerdamisel laiutavad autod
Ühistranspordi osatähtsuse kahanemist pole ette nähtud ei praegustes ega varasemates arengukavades ja strateegiates, aga elus eneses on see vähemalt senimaani aset leidnud. Arenguseire Keskus märgib: „Ühistranspordi kasutamise kasvule seatud sihttasemed transpordi arengukavas 2014–2020 ei ole täitunud. Eesmärgiks seatud 25% tasemele jõudmise asemel on ühistranspordiga tööle liikumiste osakaal 2014. aasta lähtetasemelt (22,6%) langenud 2019. aastaks mitme protsendi võrra (20,6%).“ Eurostati linnaauditi (Urban Audit) andmete kohaselt on Tallinna puhul see näitaja järjepidevalt vähenenud nii enne kui ka pärast nn tasuta ühistranspordi kehtestamist, olles 2001. aastal 48,0%, 2011. aastal 43,3% ning 2018. aastal 38,0%.

Akadeemik Saari valgusimpulsid. Margus Maidla intervjuu akadeemik Peeter Saariga
Peeter Saari: „Kliimasoojenemisest, ressursside ammendumisest ja energianäljast tingitud katastroofi saab ära hoida ainult ammendamatu tuumasünteesienergia tootmisega.“
Akadeemik Peeter Saaril on vanema põlvkonna teadlasena olnud võimalus kaasa elada oma eluenergia kõige sädelevamal perioodil ajastule, mil ühiskond kujundati Nõukogude okupatsiooni aegsest plaanimajandusest globaalse turumajanduse mikroskoopiliseks osaks.
Nii nagu pidid uutel alustel majanduses hakkama saama ettevõtjad, ehitama uuel konstitutsioonilisel alusel üles taasiseseisvunud riiki poliitikud ja ametnikud, samamoodi pidid uute oludega kohanema teadussüsteem ja selles tegutsejad. Õige mitmest vaatenurgast võib öelda, et teadlased said transformeerumisega väga hästi hakkama, kuid mitte kõigil ei läinud see valutult. Süsteemikriitikat on jagunud aegade algusest kuni praeguseni ja seda jätkub kuhjaga edaspidisekski.

MARE KÕIVA, AIMAR VENTSEL: Koodivahetus praeguses muusikas
Koodivahetus annab tänapäeva muusikas võimaluse väljendada marginaliseeritud või diskrimineeritud gruppide identiteeti ja olemasolu üldse.
2019. aastal tegi Eestis ilma hiphopartist Nublu looga „Für Oksana“. Peale silmapaistva ja kohati provokatiivse video on sel lool veel üks omapära: see on vist esimene kakskeelne ja just vene-eestikeelne lugu, mis sai tõeliseks hitiks (nõukogude terminoloogias „lööklauluks“). Asi polnud ainult selles, et loos teeb kaasa ka Haapsalu-Tallinna räppar Gameboy Tetris, vaid et Keila eestlane Nublu räpib loos peaaegu aktsendita vene keeles. Gameboy Tetrisel on varuks teisigi Eesti väikekohti põimivaid lugusid („Soolane Värska“ Villemdrillemiga) ja tema eesti keel on ideaalses vormis. Mis siis erilist?

TRISTAN PRIIMÄGI: Millest mõtleb aasta filmiajakirjanik?
6. jaanuaril 2022 kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühing aasta filmiajakirjanikuks Eesti Ekspressi filmitoimetaja Maria Ulfsaki silmapaistva töö eest Eesti Ekspressi filmitoimetajana. Ulfsakile on see juba teine kord seda tunnustust pälvida, varem sai ta aasta filmiajakirjanikuks valitud ka 2016. aastal. Läinud aasta ja tuleviku filmimõtetest tulebki nüüd temaga juttu.

KERTU SÜLD: Detsember. Killuke kontserdielust
Eriilmelised koosseisud ja suur hulk kammermuusikat lasksid detsembris silma paista paljudel võimekatel muusikutel.
Detsembris täitusid külluslikult tiheda programmiga peaaegu kõik kontserdisaalid, pakkudes midagi iga žanri eelistajale. Mitmekesiste kavadega esinesid nii Eesti kui ka välismaa tipporkestrid, samuti projektikoosseisud, tugeva jälje jätsid kammermuusikud. Ka harrastuskoorid sisendasid keerukat 2021. aastat kokku võttes professionaalide kõrval optimismi.

Ekraanil lavastamise kunst. Marina Richter intervjueeris Ryusuke Hamaguchit
2021. aasta 365 pikka päeva panid enamuse masendusest mööda seina üles ronima. Piirangud tekitasid kasutuse tunde ja röövisid energia, aja, loovuse ja raha. Jaapani lavastajale Ryusuke Hamaguchile oli aasta aga täis õnnestumisi. Berliini filmifestivalil oli võistlusprogrammis tema „Õnne- ja fantaasiaratas“ – imetlusväärselt terviklik triptühhon, kus ta uurib enda sõnul „juhuslikkust ja kujutlusvõimet“ ja mis tõi talle ka Hõbekaru. Viis kuud hiljem vallutas tema Haruki Murakami lühiloo vabatõlgendus „Drive My Car“ tormijooksuga Cannes’i festivali, viies koju lausa kolm auhinda: tunnustuse parima stsenaariumi eest ning filmiajakirjanike Fipresci preemia ja oikumeenilise žürii preemia.

SILJA KANA, JOONAS PLAAN: Planeedisõbra foor
Toidusüsteem teiseneb ning igaüks saab oma valikutega tulevikku kindlustada, sest planeedi taluvuspiir ei ole kummist.
Keskkonna ja looduse kaitsmisest on saanud sage kõneteema. Harjumuspärastest teemadest nagu prügi sortimine, energia säästmine, elurikkuse hoidmine on jõutud tarbimisvalikuteni. Aina enam sõltub planeedi tulevik sellest, millised on igaühe ostuotsused. Millised valikud on keskkonnale paremad? Kui palju võib liha süüa, et jääda planeedisõbralikuks? Kas eelistada loodusest püütud kala või kasvanduse kala? Milline on toidu päritolu ning transportimisest tulenev CO2 heide? Valikuid on peadpööritavalt palju ja ei ole sugugi kerge aru saada, millised neist on kestlikud. Kuid püssi pole mõtet põõsasse visata. Maailma Looduse Fond (World Wide Fund for Nature, WWF) on juba aastaid kasutanud metoodikat, mis annab valgusfoori värvidega selge lihtsa vastuse, milline kala- või lihatoode on keskkonnasõbralik ning mis tuleks letile jätta.

PAAVO MATSIN: Millest mõtled, kirjanik? Baskerville’ide must koer
Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub pilt, õues on õudsed porised jäljed, keegi kuulab kogu aeg seina taga Bachi, kuskil haugub koer, ka naine peab sind hulluks, ja pealegi, tal on ka hirmutavalt mustad juuksed!

Arvustamisel
Lauri Räpi „Lihtsate asjade tähtsus. Tähtsate asjade lihtsus“
Kalle Käsperi „Pihtimus harimatusest“
„Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert
näitused: „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“, Jeremy Shaw’ „Faasi nihestamise indeks“ ja Tanja Muravskaja „Abstraktne aed“
Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni „Tähtede all“, Tartu Uue teatri „Lood“ ja Rakvere teatri „Ingel“
mängufilm „Ämblikmees. Pole koduteed“