Sel reedel Sirbis

Ukrainas ei kummardata suurt juhti. Valle-Sten Maiste intervjuu Heiko Pääboga
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor Heiko Pääbo kaitses 2011. aastal doktoritöö, kus on käsitletud mälupõhise identiteedikonflikti potentsiaali impeeriumijärgses olukorras, võrreldes Venemaa, Eesti, Ukraina ja Georgia ajaloonarratiive. Siinkohal tuleb temaga juttu Ukraina rahvusluse kujunemisloost.

ILMAR VENE: Juri Lotman, ülikooli kõige tähtsam mees
Tänukiri käes ja bojaarlikult lopsakad vuntsid harali, pöördus ta tagasi presiidiumilaua juurest, liikudes energilisel ja enesekindlal kõnnakul, et seejärel, nüüd juba aeglaselt ja ettevaatlikult, jõuda tagasi oma kohale, kus ta paari tunni vältel oli istunud. Ruuminappus valitses kõikjal: Juri Lotmani tool asus rea keskel ja rida omakorda, niihästi eest kui tagant, ümbritsesid teised tooliread. Tuli liikuda ettevaatlikult, kui taheti tagasi jõuda teisi istujaid tülitamata.

MÄRT IBRUS: Olümpia eelõhtul. Kui tähtis on sport?
„Kehakultuur pole enam üksikute fanaatiliste inimgruppide harrastada, ei, ta on endale võitmas sama tähtsat seisukohta kui näiteks usk või rahvamajandus. Sport on riiklikus elus saanud tähtsaks teguriks,” kirjutas ajakirjanik Edgar Sein Eesti Spordilehes 22. mail 1935. aastal. 1930. aastate teise poole spordiliikumise hoogsa tõusuga kaasnesid mitmete tollaste autorite huvitavad, emotsionaalsed ja värvikad mõtteavaldused. Aeg oli ju väljakutsetele avatud, Paul Kerese, Kristjan Palusalu, meie laskurite ja teistegi edu rahvusvahelisel areenil tõstis tugevalt eestlaste rahvusteadvust.

HILLE SALUÄÄR: Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’ + ’sõna’), sõna-sõnalt. Olen filoloog ja täpselt nagu tiiger tuntud lasteraamatus, saan ma sõnadest söönuks ja joonuks, vahel ka joobnuks. Mulle meeldib neist mõelda, neid lahata, nende maitsenüansse tunda. Mõned sõnad on tuttavad ja tavalised nagu leib või pannkook, mõned uued ja võõrad nagu eksootilised ritsikaroad, mõned ahvatlevad, kuid tühja täis nagu kartulikrõpsud. Igatahes on sõnu – ja ma pean praegu silmas emakeelseid sõnu – lõpmata palju ja nende avastamise rõõm ei saa kunagi otsa. Isegi mitte filoloogil, kes sööb sõnu iga päev ja suurtes kogustes. Isegi mitte pärast veerandsajandit toimetajana, nagu mina seda olen.

MERLE KARRO-KALBERG: Arhitektuuriaasta 2021
Arhitektuurivaldkonna olulisimal sündmusel jagasid tunnustust maastikuarhitektide liit, arhitektide liit, sisearhitektide liit ning kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Lisaks kuulutati välja arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni auhinna laureaadid.

Kodune, kuid mitte argine Pärsti. Karen Jagodin intervjueeris sisearhitekt Kaari Metslangi
2021. aasta mais avati Viljandi vallas väikeses Pärsti mõisas rekonstrueeritud lasteaed 18 lapsele. Kahtlemata on see muinasjutuline paik eelmise aasta üks silmapaistvamaid sisearhitektuurilahendusi. Seda tõendab ka muinsuskaitseameti tunnustus novembris aasta teona ning 1. veebruaril välja kuulutatud sisearhitektide liidu aastapreemia.

MAAJA VADI, PRIIT VAHTER: Kas head saab veel paremaks teha?
Innovatsioonitüüpide üheaegne rakendamine tõhustab märkimisväärselt ettevõtte majandussooritust.
Innovatsiooni peetakse edasiviivaks jõuks ning selle abil loodetakse lahendada paljusid arenguprobleeme. Innovatsioon on edasiviiv nähtus. Seepärast on õigustatud küsimus, kuidas uuendustegevust ettevõtetes tõhustada, s.t paremaks teha. Ühe moodusena rakendavad ettevõtted üheaegselt mitut innovatsioonitüüpi, sealhulgas tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi uuendusi.

LAURI LAANISTO: Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse
Olen ühe teadusseltsi presiidiumis ja seal meie president räägib ikka, et raha on ju maailmas olemas, tuleb lihtsalt osata õige koht üles leida ja sealt küsida. Sest nagu teaduslikud ühingud ja seltsid ikka, kipub ka meie oma pidevas rahahädas olema. Ja mitte ainult teaduslikud ühingud, vaid teadus ja teadlased üleüldse. Vist … Igatahes juhtus nii, et sattusin lugema, täiesti ilmaasjata, üht teadusartiklit omaenda huvialadest sootuks eemal. Jäi netis möllates silma, nagu ikka juhtub.

Arvustamisel
Peter Frankopani „Siiditeed. Maailma uus ajalugu“
Tõnis Vindi „Kogutud artiklid“
Kristjan Haljaku „Warszawa centralna“
Lehte Hainsalu „Valuvaba“
Lauri Pilteri „Laikmaa välu“
Ilmar Taska „Elüüsiumi kutse“
Estonia „Võluflööt“
Jüri Reinvere kontsert
Pärnu nüüdismuusika päevad
ERSO sarja „Maa laul“ I kontsert „Kadunud metsade kaja“
näitused: Lembe Rubeni „Distants“ ning Marje Üksise ja Hedi Jaansoo „Kimbutab“
Tallinna Linnateatri „Põhjas“
Eesti Draamateatri „Samad sõnad, teine viis“
dokumentaalfilmid „Räägi ära“ ja „Max Richter. Uni“
Netflixi sari „Arhiiv 81“