Sel reedel Sirbis

Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda? Rein Vahisalu, „Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki“ Merle Karro-Kalberg, „Vabatahtlik kultuuridiplomaatia“ Jaan Undusk, „Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes“ Jüri Talvet , „Jaan Kross luuletõlkijana“ Anita Maasalu, „Veebruar helis ja sõnas“ Eesti teatri auhindade nominendid Anu Noorma, „Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad - muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises“ Piret Voolaid, „Kaugõppe kujutamine laustaudimeemides“ Ragne Kõuts-Klemm, „Usaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus“ Keelekonverentsi vestlusring „Väikekeel – kellele ja milleks?“ Esikülje autor Daniel Kotsjuba on kasutanud Kiievist pärit tüpograafi Ivan Tsanko kirjatüüpi Otto Attack.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Esikülje autor Daniel Kotsjuba on kasutanud Kiievist pärit tüpograafi Ivan Tsanko kirjatüüpi Otto Attack.

Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?
Sõda Ukrainas on paigutanud täiesti uude raami senise loomingulise ühistegevuse võimalused ja vajadused nii riikide, organisatsioonide kui ka üksikisikute vahel.

REIN VAHISALU: Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki
Putin viskas hokisaapad jalast, kepi käest ja sööstis vastasmängijale kallale. Vahetanud mõned löögid, üritas Putin jalalööki, kuid see jäi töntsiks.

MERLE KARRO-KALBERG: Vabatahtlik kultuuridiplomaatia
Alljärgnevas vestluses arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas vabatahtlikku juhtimistööd rahvusvahelises erialaorganisatsioonis. Mõtiskleme selle üle, kuivõrd on tegu kultuuridiplomaatiaga ning mida saavad suured rahvusvahelised organisatsioonid ära teha oma eriala arendamiseks ja praegu Ukraina aitamiseks.

JAAN UNDUSK: Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes
Juhan Smuuli isiksus avaldas sügavat mõju innukale Eesti-sõbrale Raili Kilpile, kes tõlkis soome keelde mitmed Smuuli teosed.
Ellen Niidu ning eesti kirjanduse austaja ja soome keelde tõlkija Raili Kilpi (abieluaastail Kilpi-Hynynen) kirjavahetus on kaalukas kultuurilooline tekstikorpus, mis asub praegu veel erakätes. Ellen Niit saadab kirju eesti, Raili Kilpi nii eesti kui ka soome keeles. Muuseas tehakse kirjavahetuse algupoolel juttu Juhan Smuulist.

JÜRI TALVET: Jaan Kross luuletõlkijana
Laureaadi kõne pärast Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvimist 19. veebruaril 2022
Vähemalt kuni perestroika’ni oli ENSV Kirjanike Liitu ja seeläbi ühtlasi NSVL Kirjanike Liitu kuulumine suur au. Mind oli kultuuriavalikkuses Hispaania-avastajana ja rea teoste tõlkijana hakatud tähele panema küll, kuid olin aru saanud, et kirjanike liitu vastuvõtmise tingimuseks oli vähemalt kaks trükis avaldatud algupärast teost. Seega söandasin liitu vastuvõtmiseks avalduse teha alles 1986. aastal ‒ kui nimetatud tingimus oli kindlalt täidetud. Ilmunud oli mu luulekogu „Äratused“ (1981) ja reisiessee „Teekond Hispaaniasse“ (1985, pälvis Juhan Smuuli nimelise aastapreemia).

JÜRI VIIKBERG: Väikekeel – kellele ja milleks? Kas ja kuidas päästa hääbuvat keelt?
Väikseid keeli ei ole olemas. Kõigil keeltel, sealhulgas väikekeeltel ehk väikese kõnelejaskonnaga keeltel, on maailmas oma koht ja eluõigus.
Konverentsi „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas“i lõpetas 11. veebruaril vestlusring „Väikekeel – kellele ja milleks? Kas ja kuidas päästa hääbuvat keelt?“ Neil teemadel arutlesid Sven-Erik Soosaare juhtimisel Øyvind Rangøy, Nikolai Kuznetsov, Jüvä Sullõv, Anna Verschik ja Indrek Park.

Eesti teatri auhindade nominendid 2021. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Vene teatris. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

ANITA MAASALU: Veebruar helis ja sõnas
Hilise muusikalise lõõgastusrännaku järele on tõepoolest nõudlust: Eesti Kontsert tuli veebruaris välja uue kontserdisarjaga „Öökontsert“ ja ka ERSO alustas sel hooajal hilisõhtuse sarjaga „Audiospaa“.
Veebruari muusikaelule kuu lõpus tagasi vaadates võtan selle kokku kirjanik Thomas Bernhardi sõnadega: „Kunst ühtekokku ei ole ju samuti midagi muud kui ellujäämiskunst, seda tõsiasja ei tohi me tähelepanu alt välja jätta, ühtekokku on see ju ikka ja jälle katse – tehtud koguni mõistust liigutaval viisil –, kuidas selle maailma ja tema vastikustega hakkama saada“.i Ajalugu on näidanud, et olgu ajad paremad või halvemad, helikunstist võib rõõmu, lootust ja lohutust otsida ning leida igal juhul.

ANU NOORMA: Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises
Rohelise tule Eesti teaduskorralduse muudatustele on andnud lisandunud raha ja selged strateegilised eesmärgid.

PIRET VOOLAID: Kaugõppe kujutamine laustaudimeemides: huumor kui toimetulekuviis ja enesekaitsestrateegia
Alternatiivne vaade piiranguteaja õppevormile
COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga kaasnenud muudatused saadavad meie elu vähemas või suuremas jaos tänini. Muu hulgas kasvas tervisekriisist välja hariduskriis, mis tähendas vajadust kohaneda tavapärase lähi- ehk kontaktõppe asemel kaug- ehk distantsõppega, veebi- ja põimõppega. On üldteada tõde, et folkloor aitab keeruliste aegadega paremini toime tulla ja nii kajastusid ka need elukorralduse uuendused otsemaid laialdaselt folklooris, näiteks nii Eestis kui ka piiri taga levinud internetimeemides.

RAGNE KÕUTS-KLEMM: Usaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus
Mida saab ajakirjandus usaldusväärsuse parandamiseks teha? Kolm tsunftisisest kokkulepet annaksid püsiva tulemuse.
Eelmisest nädalast elame taas maailma muutva sündmuse laineharjal ja pole raske märgata, kui tähtis on professionaalselt kontrollitud ning edastatud infovoog. Eelmisel korral oli see koroonaviirus, nüüd on see sõda, mis on andnud õigustuse iga minut uuenevale veebiajakirjandusele ja võimaluse tõestada oma olemasolu vajalikkust. Eestis jälgivad Postimees, Delfi, ERR ja Õhtuleht Ukrainas toimuvat 24/7.

Arvustamisel
Caroline Criado-Pereze „Nähtamatud naised“
Vaba Lava „Sahharov“
R.A.A.A.Mi „Ema, kas meie kass on ka juut?“
kontsert „Öömaastikud“
Peeter Vähi ja Sven Grünbergi autoriõhtu „Thee, O Cosmic Healer“
näitus „25 kauneimat Eesti raamatut + 5 kauneimat lasteraamatut“
XVIII Tallinna graafikatriennaali noortenäitus „Aeglased manöövrid“
noore skulptori preemianäitus
2 × mängufilm „Soo“
mängufilm „West Side Story“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht