Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

HENT KALMO: Vene üksindus
Lääne reaktsioon on olnud kiire ja äge, kuid väga võimalik, et see on Moskvat hoopis veennud oma toimimise õigsuses.
Elame ajal, mil tuleviku ennustamine näib õnnestuvat vaid ulmekirjanikel. Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva kroonika. Ometi ei tahetud viimse hetkeni uskuda, et see pole diplomaatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. Niisugune alasti vallutussõda – ehkki ajaloost liigagi hästi tuttav, – oli läänemaailma silmis muutunud kujuteldamatuks. Ja ometi oli seda kummastava täpsusega juba kirjeldatud. 2007. aastal ilmus Mihhail Jurjevi futuristlik romaan „Kolmas impeerium“, milles Venemaad kujutatakse tulevase ajaloolase vaatenurgast.

EVA PIIRIMÄE: Vene välispoliitika moraalsed argumendid
Venemaa ladvik ei ole kunagi toetanud rahvusvahelise korra ideaali, et suveräänsetel riikidel on võrdne õigus ennast määrata. Imperialistlik süvahoovus Venemaa välispoliitikas on vaieldamatu.
Õiglase sõja teooriad ei ole ära hoidnud ühtki sõda, kuid ometi on pisuke lohutus, et veel ükski riik pole loobunud „õig(l)use“ (Recht) mõiste kasutamisest sõja õigustamisel. See Immanuel Kanti essees „Igavene rahu“ (1795) väljendatud mõte tabab sügavat tõde. Inimühiskonnad ei võitle pelgalt territooriumi või ressursside pärast, vaid õigustavad oma tegevust alati ka moraalsete argumentidega. Kant arvas, et see annab teatavat lootust, et kunagi võidakse jõuda ka arusaamani, milliste printsiipide alusel on rahvusvahelisi suhteid õiglane korraldada.

AHTO LOBJAKAS: Ukraina jagamine
Pole võimatu, et sõda saab Venemaa oma ajaloost lahti tõusmise katalüsaatoriks, nagu see juhtus Saksamaaga, võib-olla pole see Euroopa-pärane lahendus teistele kättesaadav.
I
Kui Ukrainast peaks alguse saama kolmas maailmasõda, siis moodustuks kolme maailmasõja sümboolsetest lähepunktidest Sarajevo–Gdansk–Kiiev enamvähem võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurk embaks ca 1500 kilomeetri pikkuste haaradega territooriumi, mis laias laastus kattub Poola poolt enam kui sajandi jooksul tulutult propageeritud Międzymorze (ladinakeelseks suupärastatult Intermarium) kontseptsiooniga. Międzymorze taasühendaks kunagise Poola-Leedu Venemaast väljaspoole jäävad alad, millega liituksid Ida- ja Lääne-Balkani riigid.

MÄRT LÄÄNEMETS: Mida arvab Hiina Vene-Ukraina sõjast
Uudised Venemaa kohta, sh praeguse sõja uudised, on hiinlastele samad ja samas sõnastuses, mis Venemaal venelastele. Muud uudised nendeni ei jõua ja kui keegi neid levitab, on see kriminaalkorras karistatav.
Venemaa kallaletungi algusest saadik Ukrainale on uudistes ja uurimuslugudes ikka ja jälle juttu ka Hiinast: et mida see suurriik, mida me viimasel ajal tunneme kui Venemaa liitlast ja strateegilist partnerit, sellest sõjast arvab ning lühemas ja pikemas plaanis ette võtab? Ametlik Peking – välisministeeriumi tasemel – on sõja algusest peale avaldanud üsna ettevaatlikke seisukohti, mis paistavad Venemaa sissetungi vaikimisi õigustavat. Seejuures ei ole vähemalt välismaailmale suunatud ametlike kanalite kaudu olnud kuulda selle ühemõttelisest ja jäägitust heakskiitmisest.

Doktorikraadiga laohoidja. Reet Varblane intervjueeris Fideelia-Signe Rootsi
Rahvusvaheline naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, abistatakse kriisikeskusi, räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Tänavu pühenduti rahvusvahelisel naistepäeval naiste tasustamata tööle, olgu tegu majapidamistöödega või hoolitsemisega nende eest, kes ise endaga hakkama ei saa. Nädal aega varem oli 1. märtsil võrdse palga päev, millega juhiti tähelepanu tõsiasjale, et kuigi mitmete riikide ja rahvusvaheliste suurte organisatsioonide eesotsas on naine, ei ole sooline palgalõhe kuhugi kadunud. Vaatamata sellele, et meie peaminister on naine ja eelmine presidentki oli naine, seisab Eesti endiselt soolise palgalõhe poolest riikide hulgas eesotsas. Seda on tõestanud ka Tallinna ülikooli järjekordne uurimus „Soolise palgalõhe vähendamine“.

ILZE TĀLBERGA: Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees
See, et eestlane oskab läti ja lätlane eesti keelt, on pigem erand. Ingliskeelne uus läti keele veebigrammatika on aga internetis nüüd kõigile tasuta kasutada.
Kuna Kristjan Jaak Peterson sündis Riias ja olevat olnud pooleldi lätlane, võiks 14. märts sama hästi olla ka lätlaste emakeelepäev, kuid Lätis tähistatakse 21. veebruaril hoopis rahvusvahelist emakeelepäeva. Lätlased ütlevad ikka, et eestlased on neist alati mitu sammu ees, olgu majanduses või ITs. Nüüd on aga lätlastel hea öelda, et nemad on eestlastest ees, sest ilmunud on niisugune ingliskeelne läti keele grammatika, mis on kõigile huvilistele kättesaadav internetis – ja täiesti tasuta.

JAANIKA PALM: Suured teemad väikeses kirjanduses
Haritus, abivalmidus, laste õigused, vastutus, põlvkondade side, (kooli)kiusamine, enesekindlus, kliimakriis ja põgenikud on vaid mõned 2021. aasta eesti lastekirjanduse teemad.
Lastekirjanduse keskuse esialgsetel andmetel üllitati 2021. aastal lastele 843 teost: 610 tõlkeraamatut ja 233 algupärandit. Eesti autorite ilukirjanduse esmatrükke ilmus mullu 115 nimetust: 5 luuleraamatut ja 110 proosateost. 2020. aastal olid vastavad arvud 120, 25 ja 95. Nagu näeme, on teoseid pisut vähem ja kaalukauss liikunud rohkem proosa poole. Vanusejaotus jäi üle-eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks ning enim teoseid ilmub meil ikka mudilastele (56). Viljakamad lastekirjanikud olid Ilmar Tomusk ja Liis Sein: mõlema kontole kogunes neli teost.

KRISTA KUMBERG: Tavapärased erijuhtumid
2021. aastal laste ja noorte tarvis eesti keelde vahendatud kirjandus on temaatika poolest avar.
Hea laste- ja noorteraamatu määratlemisel eeldatakse muu hulgas, et teos arendab empaatiat, näitab, kui mitmekülgne on maailm, sisendab elujulgust ja -rõõmu ning kutsub kaasa mõtlema ja arutlema. Nimetatud kvaliteedinäitajad ei ole üksnes Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel kirjas, vaid iga hea lastekirjanik püüdleb priitahtlikult nende poole sooviga last kasvamisel toetada, kui vaja, lohutada ja aidata keerulist maailma mõista. Seesugustest kaalutlustest lähtuvalt on autorid altid kirjeldama mitmesuguseid erijuhtumeid ning mulluses tõlkekirjanduse valikuski hakkas see silma kõigi kolme vanuseastme puhul.

KARIN PAULUS: Muinsuskaitse all arhitektoonid
Päev pärast Leonhard Lapini surma 28. II 2022 jõudis avalikkuse ette teade, et muinsuskaitse alla on võetud tema Pärnu Kuldse Kodu kompleksi arhitektoonid. Usun, et paljud kunsti- ja arhitektuurisõbrad rõõmustasid selle üle väga, kuid mul on nendega täiesti isiklik suhe.

PILLE-RIIN LARM: ELM ilmub siiski
REET VARBLANE: Täiesti uus ingliskeelne kunstiajakiri

MIRJE TAMMARU: Viinavabriku lugu
Viinavabrik on põneva ajalooga, olulise kultuuriloolise tähendusega ning arhitektuuriliselt kaunis tähis Eesti mõisamaastikul.
Eestimaal ringi liikudes tunneme maastikul hõlpsasti ära mõisasüdamed. Neist annavad enne mõisahoonete nägemist tihti aimu noolsirged alleed ja iidsete puudega pargid, mis paistavad kaugele. Mõisale viitab aga veel üks nähtus, see on viinavabriku korsten. Viinavabrik on hoonetüüp, mis vaatamata oma märkimisväärsele olulisusele minevikus on praeguses suures mõisavaimustuses ikkagi tähelepanuta jäänud.

TÕNIS LIIBEK: Viinakuradi mahhinatsioonid Läänemerel ehk Lugu salapiirituseveost kahe ilmasõja vahel
Raimo Pullat, Risto Pullat. Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe maailmasõja vahel. Estopol, Tallinn 2021. 576 lk.
Juba aegade hämarusest on inimkond oma meeleseisundite mõjutamiseks alkoholi tarvitanud. Nõnda nähti enne neoliitilist põllumajandusrevolutsiooni õllevalmistamisega tänapäeva Iisraeli aladel vaeva vähemalt 13 000 aastat tagasi. Lennukamad tõlgendajad on alkoholi pidanud isegi üheks põllumajandusega tegelema hakkamise motivaatoriks. Igal juhul on pea kõik inimkultuurid aastatuhandete vältel nautinud või kuritarvitanud alkoholi ning on põhjust arvata, et sellest pahest ei loobuta ka edaspidi.

Õhkab asfalt, kuumab linn. Merle Karro-Kalberg intervjueeris kliimateadlast Mait Seppa
Märtsi alguses tutvustas kliimateadlane Mait Sepp TLÜ ökoloogiakeskuse seminaril uuringut „Tallinna soojussaarte kaardistus 2021. aastal“. Sepp on koos kolleegida jälginud pealinna soojussaari juba 2014. aastast saadik. Räägimegi soojussaartest, sellise olukorra ohtudest ja leevendamise meetmetest.

HELDUR SANDER: Looduskaitse, Tammsaare park ja Estonia juurdeehitis

IGOR KOTJUH: Tuttava linna tuled. Paide avaneb sammhaaval
„Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees ütles linna kohta: pommiauk. Küsisin veel üle, kas pommi või kommi? Poodidesse olid äsja jõudnud halloween’i kõrvitsad.

Arvustamisel
Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert
kammerorkestri Helikunst kontsert
„URR-33: publikuorkester“
„Jubilate. Heino Eller 135“
Aivar Tõnso „Soolo“
Kaido Ole näitus „Pealinna salat“
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia „72 päeva“
Kuressaare teatri „Lea“
Vanemuise „Naksitrallid 2: rotid ründavad“
mängufilmid „Kuningas Richard. Kasvatades tšempioneid“ ja „Lagritsapitsa“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht