Sel reedel Sirbis

Karin Paulus, „Varju jäänud varjendid“ Paul Aguraiuja, „Kunstihoone arhitektuurivõistlus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad Anneliis Lepp lasteraamatuillustratsioonidest Joosep Susi, „Suitsu nurk XIV. Hasso Krulli „millal emme koju tuleb““ Hedi-Liis Toome, „Naise koht on ... laval. Ja lava taga“ Ester Oras, Maaja Vadi, „Naine akadeemilises maailmas“ Marten Laur, „Konfliktidel põhinevad poliitilised ideoloogiad“ Eevi Siibak, „Kaunid ja kummalised orhideed“ Tõnis Vilu, „Millest mõtled, kirjanik? Nägemuste keha, nägemuste maja“ Intervjuu: arhitekt Adrià Carbonelliga, režissöör Jaanus Nõgistoga, tantsu- ja etenduskunstniku Karolin Poskaga

KARIN PAULUS: Varju jäänud varjendid
Kodus ei häbene enam keegi suitsuandurit ega autos turvavööd, samamoodi ei tasuks peljata ka kohta varjendis.
Soomes on laias laastus igal inimesel koht varjendis. Kodanikud teavad, milline signaal sedastab, et tuleb evakueeruda ning kuhu minna. Eestis nii ei ole. 1990. aastatel lakkas meie tsiviilkaitsesüsteem olemast. Jah, meil on kaitseliit, professionaalsed ja vabatahtlikud päästjad, esmaabiteadmisi ning muud vajalikku saab omandada näiteks päästenoorena, riigikaitse on nii mõnegi kooli programmis valikainena. Siiski pole enamikul meist aimugi, kuidas toimida keskkonnakatastroofi või sõja korral. Me ei tea, kus on varjendid, ja isegi kui mõni meenuks, siis me ei tea, kas see on kasutuskõlblik ning kui palju inimesi sinna mahub. Samuti ei ole keegi meile rääkinud, milline on hädaabikutsung.

PAUL AGURAIUJA: Kunstihoone arhitektuurivõistlus
Kuu arhitektide ja Pingi sisearhitektide lahendus toob ajaloolise maja nüüdisaega maitsekalt ja tagasihoidlikult nii, et säilib väärtus ja väärikus.

„Mida Barcelonalt õppida?“, intervjuu arhitekt Adrià Carbonelliga

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad

„Elada või läbi mängida?“, Mait Vaigu novellikogu „Simulatsioon“ arvustus

JOOSEP SUSI: Suitsu nurk XIV. Hasso Krulli „millal emme koju tuleb“

ANNELIIS LEPP: Kes üllatab ning mis puudutab?
Eesti lasteraamatute illustraatorid paistavad silma meisterlikkusega: katsetatakse tehnikaid, kasutatakse silmapaistvaid värvilahendusi, luuakse meeldejäävaid karaktereid.
Möödunud aasta oli lasteraamatuillustratsiooni vallas rikkalik. Meil on erilise käekirjaga illustraatoreid, kel on oskus luua põnevaid karaktereid ning tuua lugudest esile üllatavaid seiku. Jätkub julgust katsetada tehnikatega ning kunstilise meisterlikkuse tase on kõrge. Tähelepanuväärne on ka see, et tänavuse rahvusvahelise Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäituse finalistide sekka jõudis koguni kolm siinset kunstnikku – Pamela Samel, Lucija Mrzljak ning Marja-Liisa Plats.

Triksterist tantsu- ja etenduskunstnik Karolin Poska

HEDI-LIIS TOOME: Naise koht on … laval. Ja lava taga
Arusaam meeste ja naiste võrdsusest etenduskunstides on petlik, sest laval olek ei tähenda kohe ühtlasi tähelepanuväärseid peaosi või loomingulisi juhtrolle.
„2021 oli teatris naiste aasta,“ ütleb Valle-Sten Maiste eelmist aastat kokkuvõtvas „Teatrivahi“ saates. Eero Epner kirjutab Sirbi „Uue teatri“ sarjas ilmunud artiklis „Noored naised“, et korraga on tekkinud Eesti teatrisse noorte naiste agentsus, seda eelkõige etenduskunstnike kaudu. Kaja Kann lisab: „see, et naised on laval, ongi enesestmõistetav, kuna statistikaameti andmetel moodustavad naised poole rahvastikust.“

ESTER ORAS, MAAJA VADI: Naine akadeemilises maailmas
Teadusmaailma soolise mitmekesisuse võlu ja valu juhtimise vaatenurgast
2015. aastal algatas ÜRO 11. veebruari tähistamise rahvusvahelise „Naised teaduses“ päevana (ingl International Day of Women and Girls in Science). Tänavu osutati Eestis sellele päevale teist korda. Ettevõtmise eesmärgiks on pöörata tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele akadeemilises elus ning naiste rollile teadusmaailmas, eriti loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, aga ka juhipositsioonilt.

EEVI SIIBAK: Kaunid ja kummalised orhideed
Tallinna botaanikaaia orhideekollektsioon sai alguse väga eriskummalisel moel juba enne botaanikaaia sündi tänu väliseestlasele Oskar Savikule.
Aegade hämarusest salapäraga ümbritsetud ja vaid väga varakate inimeste lilledena tuntud orhideedest on saanud ühed armastatumad toalilled. Kui talvisel ajal orhideest räägime, siis esimesena tulevad silme ette kõigile tuttavad kuukingad. Neid on paljudes värvitoonides, täpilisi ja triibulisi, suuri ja väikeseid saadaval igas suuremas kaupluses. Kui linnas jalutades tõsta pilk kõnniteelt majade akendele, siis peaaegu iga maja mõnel aknalaual kasvab orhidee. See suhteliselt vähenõudlik kaunitar on võitnud esikoha siseruumide haljastuses.

MARTEN LAUR: Konfliktidel põhinevad poliitilised ideoloogiad
Agressorile omase ideoloogia tunnuseks on irrutatud diskursuse loomine. Võetakse maailmast enese kasuks rääkivad aspektid ja luuakse nende põhjal soodus narratiiv.
Kui ateenlased 416. aastal eKr Melose saart ründasid, ei ilustanud nad oma kavatsusi: me ründame teid, sest oleme teist palju tugevamad; peame oma vaenlastele ja alistatutele näima tugevad; enese turvalisuseks peame teid vallutama, sest lähedase saare elanikena võite kujutada meile ohtu. Ateenlaste pakutud täielikku kapituleerumist meloslased vastu ei võtnud ja nad hävitati järgnenud sõjas. Kui püüame ateenlaste jõupoliitilisele seisukohale loogiliselt vastu vaielda, siis häirivalt vähe paistab olevat argumente nende ideoloogia kummutamiseks.

KALVER TAMM: Räägi mulle üks lugu
Vastutusest kolmes filmis ja meie argipäevas.
Mulle meeldivad väga lood, hästi jutustatud lood. Ei ole vahet, mis kujul lugu on esitatud – film, etendus, raamat, laul või mõni päriselt räägitud lugu. Minu soov on, et lugu ei alahindaks oma kuulajat: et ma peaksin loo ja selle rääkimise põhjuste mõistmiseks kaasa mõtlema ja pingutama, pöörama tähelepanu nii sellele, mida üritatakse välja tuua, kui ka sellele, mida proovitakse varjata. Loo kuulajana on minu enda vastutada, et ma ei laseks loovestjal end automaatselt tüürida sinna, kuhu tema tahab; et ma ei loksuks lihtsalt kaasa.

„Kujur võtab kuju“, intervjuu režissöör Jaanus Nõgistoga

TÕNIS VILU: Millest mõtled, kirjanik?. Nägemuste keha, nägemuste maja 

Lootust veel on. 

On mõned tuttavad (rääkimata siis sõpradest), kes käivad mind unenägudes kummitamas. Eriti üks varalahkunud poiss, kes ilmub mu ette enamasti mõnes ruraalses miljöös, heinakuhjade vahel, tuhkunud ilmega mustmullal või valgel tolmusel teel viljaväljade keskel. Kuni ühe hiljutise unenäoni on ta suhtunud musse halvustavalt, süüdistavalt. Või pole isegi otseselt mind milleski süüdistanud, aga ma ise tunnen ennast unenägudes kohutavalt süüdi.

Arvustamisel
Lev Šestovi „Ateena ja Jeruusalemm“, „Hiiobi vaekaussidel“ ja „Potestas clavium“
Tallinna XVIII graafikatriennaal „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“
XV lühivormide festival „Made in Estonia maraton“
EMTA heliloojate uudislooming ansamblite Yxus ja Revelia esituses
„Tuja“
teatri Piip ja Tuut „Rebane-filosoof“
mängufilm „Spencer“