Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

ÜLO MATTHEUS: Maailm pärast … Ukraina sõda
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.
Selles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest.
Nüüdseks on selge, et Venemaa kiire sõjakäigu plaan ei täitunud ja ka edasine ei saa tuua Venemaale muud kui hävingut. Võimalik, et selles väites on rohkem optimismi, kui tegelikkus lubab, kuid ilma usuta ühtegi sõda ei võideta. Järgnevalt annan siin ülevaate, millised on olukorra lahendamise võimalused Ukraina ja Valgevene sõltumatute allikate järgi.

ERKKI LUUK: Pauk minevikust
Ei teadus ega ulme ole suutnud ette näha sellist nähtust nagu Putin, kes kujutab endast tuumarelvadega Tšingis-khaani.
On üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord juhtusin samast väljaandest lugema, et sõjast saab kõrgtehnoloogiline arvutimäng, kus vaenupooled võtavad üksteisega mõõtu konsoolide taga. Läks veel kümmekond aastat ja Putin andis pärast 80aastast vaheaega Ukrainas (publiku mitte just väga tungival nõudmisel) Teise maailmasõja kordusetenduse.

Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi. Keiu Virro intervjuu Mirko Rajasega.
Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas: „Noortele sobiva materjali leidmiseks peab pingsalt silmad lahti hoidma, lugema, kuulama.“
Eesti Noorsooteatri 70. aastapäeval on põhjust rääkida teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega. Tema koduteatri tegemistest, seda muidugi ka, ent eelkõige sellest, milline potentsiaal peitub teatritegemises noortele. Vahel ongi teater ainus koht, kus noor kuuleb, et ta on päriselt oluline.

ELO KIIVET: Pilvelossid ja ruumilõhkujad
Kuigi kõrghooned jätavad kängu avaliku ruumi, paljunevad südalinna kuhjatud pilvelõhkujad omasoodu edasi. Kuhu jääb inimsõbralik keskkond? Kus on tehtud viga?
Ühel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: „Aga kus puud on?!“. Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa menetluses pidanud tuliseid vaidlusi, kui arendaja joonisele puude lisamise vastu sõdis, olgugi et neid nõudis kehtiv detailplaneering.

Tervisesõbralik linnaloodus. Jekaterina Balicka intervjueeris Maximilian Nawrathi
Maximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud loengus „Kas roheline linn on tervislik linn?“.

LILL SARV: Elanikud targa linna loomise juures
Kellel on üldse tarka linna vaja? Kellele targa linna lahendusi luuakse?

JAAN ROSS: Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: „Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega.“
Rahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis „Juhan Smuuli luule muusikas“ kokku 71 nimetust. See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul „Viimane laev“, millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale „smuul“ vastuseks 115 nimetust.

MARI KOIK: Keele-elu ja nõrgemate kaitse
Institutsioonid, mis peaksid olema kutsutud ja seatud eesti kirjakeelt kaitsma, on oma esindajate kaudu asunud hoopis kaitsma eesti kirjakeele eest. Keda ja miks?
Hämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on aeg rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele „vabastamise“ liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020). Järgnenud on mitmed keeleüritused, artiklid jm. Samal ajal on käinud Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastike ümberkujundamine, mille tulemusel asenduvad senised sõnaraamatud „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS“, „Eesti keele seletav sõnaraamat“, „Võõrsõnade leksikon“, „Sünonüümisõnastik“ ja „Ametniku soovitussõnastik“ EKI keeleportaali Sõnaveeb kaks- ja tulevikus kolmkeelse EKI ühendsõnastikuga. Suurt osa senistest sõnastikest edasi ei arendata. On kahtlus, et ÕS tervikliku sõnastikuna alles ei jää.

JAAN ROSS: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast

URMAS LÜÜS: Olulised Asjad. Lonkavad asjad
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis „armukesega“, keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele oma füüsilistest ja kujutluslikest ajarändudest, jutustame lugusid, vestame moodsaid müüte, klatšime, sedastame, unistame.

Arvustamisel
Jenny Offilli „Ilm“
Anne Applebaumi „Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu“
Rein Kuresoo „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed“
VII vanamuusikafestival „Ceciliana“
kontsert „Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1“
kontsert „Ukraina meie südames“
Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus
„Pärnu fotofest“
näitused „Hingelähedane sõna“ ja „Kunstisõltlane kunstiruumis“
Zuga ühendatud tantsijate „Suur teadmatus“
mängufilmid „Kiik, kirves ja igavese armastuse puu“ ja „Kõrb“
dokumentaalfilm „Sellest saab meie suvi“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht