Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus. Teet Teinemaa intervjueeris Elen Lotmani
Möödunud aasta lõpus kaitses Elen Lotman doktoritöö teemal „Kogemuslik heuristika mängufilmi operaatoritöös“. Kuna filmiteaduse doktoritöid Eestis ülemäära tihti ei kaitsta – veelgi enam, kõnealune töö on teostatud loovuurimusena –, siis on põhjust vastse doktoriga teema avada.

SIRLE SALMISTU: Saa ise kah nii vanaks!
Alailma räägitakse linnast, mis peab sobima nii kaheksa- kui ka 80aastasele, kuid ruumiloome keerleb endiselt suuresti ümber noorte ja tervete.
Ühiskond vananeb kõikjal, prognoositakse, et 2050. aastaks on iga kuues inimene üle 65aastane, Eestis aga peaaegu kolmandik elanikkonnast. Rahvastikutrend näitab, et on viimane aeg pöörata tähelepanu vananevatele linnadele. Sellel teemal arutleti ka märtsi lõpus Tartu planeerimiskonverentsil.

KERLY RITVAL: Ēteri universumi eeter
Dagnija Smilga: „Arhitektuuri inspiratsiooni saame igalt poolt, nii Kim Kardashiani Instagrami postitustest kui Läänemere rannas päevitamisest.“
Arhitektuuristuudio Ēter on asutatud 2018. aastal. Selle loojad Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle tegutsevad nii Zürichis, Viinis kui Riias. Eesti arhitektuuripublikule on nad tuttavad 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalilt. Nimelt olid nad Balti riikide ühisekspositsiooni „Balti paviljon“ kaasarhitektid. Ēteri kollektiiv on silma paistnud julgete ideede ja nakatava loovusega. Märtsi lõpus tutvustasid nad EKA avatud arhitektuuriloengute sarjas oma loomingut. Kohtusin Ēteri arhitektuuribüroo loojatega interneti vahendusel, juttu tuli nii Ukrainast, kliimast kui ka lasteaia arhitektuurist.

LAUR KANGER: Suured siirded ehk Kuidas tööstusühiskonda tema enda käest päästa?
Kui Sirpi antaks välja vaid kord 30 aasta jooksul, pühendataks 2022. aasta number vististi pöördelistele muutustele inimese ja looduskeskkonna suhetes. Maa elanikkonna ja ressursitarbimise hüppeline kasv käsikäes taaskasutuse vähenemisega,i inimtekkeline kliimamuutus, elurikkuse kiire vähenemine, riigid ületamas oma biofüüsikalisi kestlikkuse piire kiiremini kui saavutamas ühiskondlikke arengueesmärke,ii keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumineiii … Eviksin meeleldi kõige selle suhtes vandenõuteoreetikute elujaatavat skepsist, kuid paraku ähvardab mind sünniaasta tõttu oht veel 2050. aastagi paiku elus olla. Mistap tegelen ühiskonnateadlasena peamiselt kahe kriipiva küsimusega: kuidas me täpselt sellesse olukorda jõudnud oleme ning kuidas seda teadmist maailma persekursilt kõrvale tüürimiseks ära kasutada?

INDREK JÄÄTS: Etnograafilised välitööd sõjaajal. Gustav Ränk 1942–1943 vadja külades
Veebruaris möödus 120 aastat eesti ühe tuntuma etnograafi Gustav Ränga sünnist Saaremaal Karja kihelkonnas Nõmme külas. Ränk õppis 1920.-30. aastatel Tartu ülikoolis, omandas viimaks doktorikraadi ja sai 1939. aastal rahvusülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Sügisel 1944 põgenes Ränk ühes perekonnaga Rootsi, kus tal õnnestus tänu varasematele sidemetele jätkata erialast tööd. Gustav Ränk suri 1998. aasta kevadel Stockholmis. Oma ala suurmehe sünniaastapäeva tähistamiseks meenutame järgnevalt üht värvikat episoodi tema pikalt teadlaseteelt – välitöid sõjaaegsetes vadja külades.
Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal. Brigita Reinert vestles Anu Allase ja Liisa Kaljulaga
Märtsikuus avati Kumu suures näitusesaalis rahvusvaheline suurprojekt „Mõtlevad pildid“, kus esimesel kuul polnud väljas ühtegi kunstiteost. 2016. aastast koostöös Ameerika Ühendriikide Zimmerli kunstimuuseumiga ette valmistatud uurimusliku näituse „Mõtlevad pildid“ keskmes pidi olema Baltimaade ja Moskva kunstnike dialoog 1970. ja 1980. aastatel. Paar nädalat enne näituse avamist alustas Venemaa Ukraina vastu sõda ja dialoog lähiajaloo teemadel sai täiesti uue konteksti. Erakorralise olukorra tõttu toodi Kumus publiku ette tühi saal, kus näituse tekstiosa on esitatud muutmata kujul ning teoseid tähistavad teoste mõõdus nelinurgad seintel. Näitus hakkab teostega täituma järk-järgult, esimesed teosed ilmusid saalidesse 18. aprillil. Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor, doktorikooli juhataja Anu Allas ja Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula.

Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal. Brigita Reinert vestles Anu Allase ja Liisa Kaljulaga
Märtsikuus avati Kumu suures näitusesaalis rahvusvaheline suurprojekt „Mõtlevad pildid“, kus esimesel kuul polnud väljas ühtegi kunstiteost. 2016. aastast koostöös Ameerika Ühendriikide Zimmerli kunstimuuseumiga ette valmistatud uurimusliku näituse „Mõtlevad pildid“ keskmes pidi olema Baltimaade ja Moskva kunstnike dialoog 1970. ja 1980. aastatel. Paar nädalat enne näituse avamist alustas Venemaa Ukraina vastu sõda ja dialoog lähiajaloo teemadel sai täiesti uue konteksti. Erakorralise olukorra tõttu toodi Kumus publiku ette tühi saal, kus näituse tekstiosa on esitatud muutmata kujul ning teoseid tähistavad teoste mõõdus nelinurgad seintel. Näitus hakkab teostega täituma järk-järgult, esimesed teosed ilmusid saalidesse 18. aprillil. Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor, doktorikooli juhataja Anu Allas ja Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula.  

Loe lisaks Kumu näituse „Mõtlevad pildid“ arvustust.

Autoripositsioon ja selle sõnastamise vajalikkus. Ann Mirjam Vaikla intervjuu Piret Karroga
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda 10 rahvusvaheliselt tegutsevat kunstnikku ja kollektiivi ning 10 kirjutajat. Biennaali avamismaraton toimub 29. septembrist 8. oktoobrini. Siis esitletakse 10 uut kunstiteost ja 100 kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobri lõpuni. Piret Karro on üks kümnest kirjutajast.
Piret Karro on kultuurikriitik ja muuseumitöötaja. Ta avaldas äsja Vikerkaares (2022 nr 3) artikli „150 aastat Eesti feminismi“, kus käsitles siinset naisliikumise ajalugu, ja valmistab ette samateemalist kuraatoriprojekti järgmisel aastal Vabamus. Tal ilmus Sirbis autoriveerg „Võim ja sugu“, kus vaatles ühiskondlikke ja kultuurisündmusi soouurija perspektiivist.

PRIIT-KALEV PARTS: Vastastikku tagatud hävituse spiraal
Paljuski sama ketiga, millega oleme aheldatud majanduskasvu, fossiilkütuste ja SKT-maagia külge, oleme lukustatud ka militaarkulude kasvu külge.
Poliitikast peab püüdma mõelda nagu keemiast. Kui kergestisüttivaid asju väga palju kokku kuhjata, siis ühel hetkel hakkab tossama või käib kärakas. USA osakaal kogu maailma sõjakuludest on 39%, kõigi NATO maade oma kokku üle poole. Venemaal oma ajalooliste hirmude ja koolikiusaja mentaliteedi juures kõigest mannetu 3,1%, piinlik küll. Kui meenutada, et Nõukogude Liidult kuulub pärandusena Venemaale maailma suurim tuumaarsenal, siis see on kuratlikult liiga ohtlik püssirohutünn, et sellele läheneda pelgalt moraalse hea ja kurja võitluse instinktiga. Moraalses mõttes saab ainult nõustuda Viivi Luigega, et kuri mees tekib rahva nõudmisel või vaikival kaasosalusel (PM 16. III). Muidugi on Putin sõja- ja keskkonnakriminaal. Siiski, Putini ja Vene maailma lõputul ja igakülgsel demoniseerimisel on oht jätta analüüs asendustegevuseks. Küsimused nagu „kes alustas?“ ja „kes on süüdi?“ ei ole sõja puhul kaugeltki esmased küsimused.

MANFRED HENNINGSEN: Saksamaa, Ukraina ja Euroopa Liit
Ukraina leiab end tabula rasa’na, mis meenutab mõneti Saksamaad maikuus 1945, aga kui Saksamaa vabastati väliste jõududega, siis Ukraina vabastab end ise.
Ükskõik ka millist muljet ei jätnud seletus president Steinmeierile esitatud küllakutse väidetava tühistamise kohta ‒ välistatud pole Ukraina ametiisikute rumalus või arrogants ‒, on presidendi lähedus oma endisele mentorile ekskantsler Gerhard Schröderile ja tolle kummaline sõprus Putiniga üldtuntud tõsiasjad ning võisid ses loos mingit rolli mängida. Võib-olla peetakse president Steinmeierit kui Merkeli kahe varasema valitsuse välisministrit vastutavaks ka selle eest, et Saksamaast on saanud Putini energiasõltlane.

JÜRI KOLK: Suitsust nõrk. Ilmar Trulli „Veereb kartul põllu veerel“
Ilmar Trulli lasteluulet kiputakse pidama lihtsaks ja lõbusaks, läbi ja lõhki lasteluuleks – mänguliseks ja kergeks. Ometi on selge, et nii päris ei ole. Trulli luule kandub meieni sügavamatel, tumedamatel ja ülivõimsatel hoovustel – kui olete neid kord märganud, kasvab tagasitee süütu ignorantsuse juurde hetkega kinni. Enam ei ole pääsu.
Teosest „Kala ei lärma“ (2020) leitud luuletus „Veereb kartul põllu veerel“ paljastab meile inimeseksolemise kihte. Vaatleme lähemalt mõnda neist.

Tanel Mällo luulesalv

VALNER VALME: Viljandi olendid ja muud malendid
Tallinn on linn, kus on mu kodu, aga Viljandi on kodulinn. Iga maja ja tänav räägib seal minuga elavalt, vahel viskab sekka koledamaid noote, kui mõni tuttav maja on lammutatud või puid maha võetud, aga põnev on iga nurga peal.
Põnevaks teeb juba see, et linnas on kaks järve ja orud, künkad, mäed. See pole mingi lame maa! Vallikraavid-värgid. Võtame nende ümaruste vahel ette mõned lennud unes ja ilmsi.

Arvustamisel
Piret Raua romaan „Portselanist nael“
Marieke Lucas Rijneveldi romaan „Õhtute äng“
XII Tallinna klavessiinifestival
kontsertlavastus „Naise lugu“
kontserdid „Marceli lähetamine | Sumerast kirgastumine“ ja „Autoritund. Tauno Aints“
kolme kandle tuuri kontsert
Vaba Lava „Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt“
VAT-teatri „Woke & vihane“
Tallinna Linnateatri „Aviaator“
Eesti Draamateatri „Puud olid, puud olid hellad velled“
dokumentaalfilm „Hermaküla. Kadunud isa“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht