Sel reedel Sirbis

Hea keskkonnadisain vähendab visuaalset ebakõla
Kristi Rummel-Kottisse: „Füüsiliste lahenduste ja sõnumitega teevad disainerid linnaruumi mitmesuguste võimete ja oskustega linlastele kaasahaaravaks ja põnevaks.“ Kristi Rummel-Kottissega vestleb Laura Reiter.
Info- ja teenusedisaini stuudio Disainiosakond pälvis koos büroodega Platvorm, Stuudio Stuudio ja Inphysica tänavusel Euroopa disainiauhindade võistlusel hõbeda arengustrateegia „Tallinn 2035“ veebilehe disaini eest. Tegemist on uutmoodi keskkonnaga, kus linna tulevikuplaanid on välja toodud atraktiivselt, selgelt ja kasutajasõbralikult. Keskkonna loojad näevad selles isegi linnaruumi muudatuste arenguvalvurit: lubadused on selgelt välja toodud ja muudatused mõõdetavad. Auhinna üks laureaat, Disainiosakonna asutaja ja disainistrateeg Kristi Rummel-Kottisse räägib arengustrateegia veebikeskkonnast ja keskkonnadisainist lähemalt.

KAAREL TARAND: „Katri ja tank“
Narva linnapea Katri Raik on viimastel päevadel saanud ohtralt korrata oma kevadist avastust, mille kohaselt valdaval osal Narva praegustest elanikest on eriline seisund. Nimelt on neile tank südamesse kasvanud. Linnapea meelest on tegu loomuliku olukorraga, mille muutmiseks ei ole vaja ega tohigi midagi ette võtta, sest see võiks keerulistel aegadel lõhestada Eesti ühiskonda, õõnestada julgeolekut ning anda vaenlasele koguni ettekäändeid Eesti riigi sõjaliseks ründamiseks. Linnapea püüab Narva jõe kaldale Venemaa (Nõukogude Liidu) imperialistliku vallutusretke ja okupatsiooni ülistamiseks paigaldatud tanki tähtsust igati pisendada, sest väidetavalt probleemi üldse ei olegi ja kui keegi selle kunstlikult tekitab, siis riigivõim. Nii asub ta teravasse opositsiooni valitsusega, kelle senisest otsustavam tegevus võivat „tuua inimesed tänavatele“.

KAISA EICHE: Sotsiaalne turvalisus on esmavajadus
Möödas on aeg, kui rahategemiseks asutati ettevõte ja heategemiseks mittetulundusühing. Just ettevõtted saavad regionaalse kultuurilise mitmekesisuse toetamises riigile kaasa aidata.
Vahel loen päevapoliitiliste uudiste tasakaalustamiseks põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, et nähtusi perspektiivi asetada. Põhiseaduse paragrahv 10 alusel on meil õnn elada demokraatlikus õigusriigis, mis baseerub inimväärikuse ning sotsiaalriigi põhimõtetel.
Näiteks vangidele on Eestis määratud ravikindlustus, sest vangistuses on neilt võetud vabadus, sealhulgas võimalus teha tööd, mille eest saadud teenistusest tööandja sotsiaalmaksu tasub. Karistusekandjatel ei ole küll tavapärast tervisekindlustust, kuid nende tervisehädasid ravitakse. Seda võimaldab justiitsministeeriumi kinnipeetavate ravieelarve, millele aastas kulub miljoneid eurosid.

STEFAN PEETRI: Paindlikkuse eksperiment
Pandeemia tõi raamidest välja, kaheksatunnine tööpäev osutus ühtäkki ebavajalikuks.
SARS-CoV-2 kujundas ümber teenused ja kohad, kus oleme harjunud liikuma – kontorid, haiglad, kodud, poed, koolid, spordisaalid jne. Pandeemia tõi esile riigi sotsiaalstruktuuride hapruse, kuna puudutas seni lahendamata sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis väljenduvad era- ja tööelu piiride kadumises, varalises ja soolises ebavõrdsuses ning nn läbipõlemiskultuuri esiletõusus. Need probleemid kajastusid ka kogemuslugudes, mida kuueliikmeline Tallinna ülikooli üliõpilaste rühm aprillis 2022 interdistsiplinaarse projektiga ELU ehk „Erialasid lõimiv uuendus“ kogus. Uurisime, kuidas kaugtöö mõjutas arusaama lähedusest ja kaugusest ning pani proovile või lahustas era- ja avaliku sfääri ning töö ja vaba aja piire. Iga meie grupi liige – personaaltreener, lasteaia- ja algklasside õpetaja, riigiametnik ja jurist – kogus vastavalt oma töövaldkonnale kahelt-kolmelt kolleegilt lugusid muutunud tööolukorrast.

Intervjuud
Norra kunstnike liidu juhi Ruben Steinumiga
Tallinna kultuurijuhtide Kaarel Oja ja Natalie Metsaga
ettevõtja ja inseneri Väino Kaldojaga
Tartuffi juhi Mirjam Võsastega

Arvustamisel
„Baltoscandali“ festival
näitus „Metsikut keelt taltsutades“
mängufilm „Lõplik lõige“
XII Pärnu muusikafestival
Karl-Wilhelm Weeberi „Vana-Rooma argielu“
Doris Lessingi „Kõige ilusam unelm“, Andrus Kasemaa „Ema tuba“ ja Ervin Õunapuu „Õhtu saabumine teistesse tubadesse“