Sel reedel Sirbis

„Maaülikool saab uue rektori,“ Margus Maidla vestlus professor Ülle Jaakmaga Uno Liivaku, „Tõlkimise raudreeglitest“ Ilze Tālberga, „Eesti ja läti tõlkijate seminar“ Arti Hilpus, „Läti edusammudest läänemeresoome maana“ Jüri Saar, „Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest“ Brigitta Davidjants, „Kas venekeelne popkultuur Eestis on vaid paralleelajalugu?“ Ragne Kõuts-Klemm, „Integratsiooniootus“ Intervjuu kunstiajaloolase Kaur Alttoaga filmilavastaja Krzysztof Zanussiga filmilavastaja Ben Parkeriga Tallinna abilinnapea Madle Lippusega

„Maaülikool saab uue rektori,“ Margus Maidla vestlus professor Ülle Jaakmaga
Meie riigi maaeluliste teaduste, sh metsamajanduse, maamajanduse ja inseneeria, vastavat haridust ja kompetentsi kõrgel hoidnud Eesti maaülikool (EMÜ) valis 28. oktoobril uue rektori. Selleks sai viimased kümme aastat teadusprorektori ametit pidanud koduloomade füsioloogia professor Ülle Jaakma. Rektori ametiaeg algab 1. jaanuarist 2023 ja kestab viis aastat.

UNO LIIVAKU: Tõlkimise raudreeglitest
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.

ILZE TĀLBERGA: Eesti ja läti tõlkijate seminar
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
5. novembril kogunes 23 eesti ja läti tõlkijat Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžisse esimesele ühisseminarile. Osalejate seas oli nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide ja muude tekstide vahendajaid, kes tõlgivad kas läti-eesti, eesti-läti või mõlemal suunal. Oli neid, kes on tõlkinud juba aastaid, aga neidki, kes tõlkimisoskust alles omandamas.

ARTI HILPUS: Läti edusammudest läänemeresoome maana
Üha enam mõistetakse, et tänapäeva läti rahva kujunemisel on liivlastel olnud märkimisväärne osa, mille uurimist peab riik toetama ja väärtustama.
Tänasel Läti iseseisvuspäeval on põhjust tunnustusega meelde tuletada, kuidas eestlaste lähima hõimurahva liivlaste keel ja kultuur teevad Lätis viimastel aastatel läbi uut tõusu. Liivi entusiastide tegevus pälvib riigilt varasemast rohkem toetust ning liivlaste osa läti rahvuse kujunemisel on rahva teadvusse jõudnud. Eesti ja Läti akadeemilise koostöö ja hõimu-uuringute edenemine on hea uudis ajal, mil suhtluse ette Venemaal asuvate soome-ugri rahvastega on langemas uus raudne eesriie.

„Ilma objektil töötamata … see on ikka jama“
Kunstiajaloolasel ja kultuuriloolasel Kaur Alttoal ilmus hiljaaegu monumentaalne kogumik „Kirikud, kabelid, kloostrid. Kirjutisi Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist“. Intervjuus Tiina-Mall Kreemile ja Juhan Kreemile  räägib ta oma elukäigust, elutööst ja huvidest.  

JÜRI SAAR: Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest
Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.
Inimkeskkond ehk inimese elukeskkond eeldab selle kujundajat ja tunnetajat, nõuab inimese aktiivset kohalolu. Suur osa elukeskkonnast on loodud inimkätega, lisaks sellele, et inimliik on hõivanud ka kogu talle kättesaadava looduskeskkonna. Korrektselt väljendades: maakera ei olnud tervikuna enne maadeavastamist, üleilmastumist inimkeskkond, oikumeen, vaid oli üksnes osa universumist, füüsiline reaalsus, mis tuli alles inimeste poolt füüsiliselt ja mentaalselt hõivata. Kogu Maad katvat sotsiaalset ruumi kui sellist ei olnud, sest kusagil kulgesid paralleelselt looduslikud protsessid, mis jäid paljuski tundmatuks, arusaamatuks ja hirmutavaks.

BRIGITTA DAVIDJANTS: Kas venekeelne popkultuur Eestis on vaid paralleelajalugu?
Vene muusikud on hakanud üha enam eesti publikut enda poole võitma ning üha vähem on publiku ja muusikute meelest tähtis rahvus.
Kui hakkasin uurima kohalikku popmuusikat, jooksis inimeste jutust punase niidina läbi: eesti ja vene popmuusikaelu on olnud nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvuse esimesel kümnendil täiesti lahus, mingeid kokkupuutepunkte ega midagi ühist ei ole neil olnud. Aga mida sügavamale ma kaevusin, seda enam hakkas mulle tunduma, et see jutt ei pea lõpuni paika. Jah, tõepoolest on eri keelerühmad tegutsenud eraldi, aga lõpuks on inimesed elanud ju kõrvuti samas linnaruumis ning huvitunud samalaadsetest asjadest – muu hulgas muusikast.

RAGNE KÕUTS-KLEMM: Integratsiooniootus
Kogu venekeelse uudismeedia suhtes kehtib ootus, et aidatakse integreerida vene elanikkonda eesti ühiskonda.
Kultuuriministeerium andis lõppeval aastal erameediale poolteist miljonit, et tugevdada venekeelset ajakirjandust ja seeläbi kujundada kvaliteetsemat inforuumi. Järgmisel aastal on plaanis toetada venekeelse kvaliteetmeedia viimist venekeelse elanikkonnani veel miljoniga. Väga õige. Sellised projektid peavadki olema pikaajalised.

TRISTAN PRIIMÄGI: Saladuse kaudu selguseni
Krzysztof Zanussi: „Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse endale ligi mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud.“
Tänavu sai Pimedate Ööde filmifestivali ühe elutöö preemia poola lavastaja Krzysztof Zanussi. Festivali programmis linastub ka tema viimane film „Ideaalne number“i, mis on 84aastase autori uus intrigeeriv mõtisklus füüsi(ka)listel ja metafüüsilistel teemadel. „Kui mul on valida, kas uskuda, et pärast surma on midagi, või seda, et pärast surma ei ole mitte midagi, eelistan uskuda, et midagi siiski on,“ ütles ta filmi ühe keskse teema selgituseks enne esilinastust.

ANDREI LIIMETS: Ajastuõudusega valede vastu
Ben Parker: „Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad, aga ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane.“
PÖFFil linastunud ning kohe kinolevisse jõudev film „Matmine“i viib Teise maailmasõja lõpupäevadesse. Eestis filmitud õuduspõnevikus peab rühm Vene sõdureid tooma Berliinist ära Hitleri surnukeha, kuid teekonnal läbi sõjast laastatud Euroopa ähvardavad neid mitmed välis- ja siseohud. Filmist räägib lähemalt lavastaja Ben Parker.

ANNI MÜÜRIPEAL, SANDER PALING: 15 minuti linn algab taskupargist
Tallinna abilinnapea Madle Lippus: „Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega.“
Tallinnas linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus on juhtinud pealinna linnaruumi paremaks ja inimkesksemaks korraldamist terve aasta. Millised on detailid ja milline strateegia, millised edulood ja millised lootused, rääkis abilinnapea Sirbile novembri alguses.

Arvustamisel
Maarja Pärtna luulekogu „Elav linn“
Michio Kaku raamat „Inimkonna tulevik“
festival „Sound Plasma“
TUMA ja EMA Balti muusika päevadel Kaunases
LIX Veneetsia kunstibiennaal
Veneetsia kunstibiennaali Läti väljapanek „Vee müük jõe ääres“
Pallase skulptuuriosakonna ühisnäitus „Asja armastajad“
Vanemuise „Kolm pikka naist“ ja „Võrsed“
rahvusvaheline noore vaataja teatri festival „Naks“