Sel reedel Sirbis

Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali toetuste 2022. aasta IV jaotuse vihik.
Ja järgmine Sirp ilmub 3. märtsil.

MARJE INGEL: Kollaaž-portree Anne Ermist
Anne Erm on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Sel puhul küsisin kuuelt inimeselt, missugused on olnud nende kokkupuuted Anne Ermiga ja kuidas kirjeldavad nad tema tegemiste mõju muusikavaldkonnale. Kogusin need muljed kokku, et visandada vastse laureaadi koondportree. Anne Ermi fenomeni määratlevad siinkohal kultuuriministeeriumi rahvusvahelistumise nõunik ja 2008. aastani eri rollides „Jazzkaare“ vabatahtlik olnud Madli-Liis Parts, ajakirjanik ja muusikaarmastaja Immo Mihkelson, Tampere kolme muusikafestivali pealik, Europe Jazz Networki juhatuse liige ja Anne sõber Minnakaisa Kuivalainen, „Jazzkaare“ produtsent-korraldusjuht Anu Luik ning kaks saksofonisti, heliloojat ja õppejõudu Siim Aimla ja Raul Sööt.

ANDREAS TROSSEK: Rahvusvaheline laureaat Priit Pärn
Kõigepealt tuli Priit Pärn Tapalt. Siis tuli ta Tartu ülikooli bioloogia erialalt. Siis tuli ta kaskadööriks legendaarse nn mõõga ja mantli filmi „Viimne reliikvia“i juurde (tegelaskujuks nimetu Mässaja). Siis mingil hetkel tuli tal karikaturistina trükiajakirjanduses silma paistmine aina paremini välja. Siis tuli ta Rein Raamatu kutsel Tallinnfilmi joonisfilmiosakonda tüübikunstnikuks. Seejärel tuli ta ära Tallinna Botaanikaaiast, kus töötas taimeökoloogina. Siis asus ta Tallinnfilmiga juba püsivasse töösuhtesse joonisfilmirežissööri ja -stsenaristina.

PILLE-RIIN PURJE: Vaikuse valgus ja armastav naeratus
Lavastaja Lembit Petersoni elutöö algus on Samuel Becketti „Godot’d oodates“ (Noorsooteater, 1976). Panso kooli VII lennu tudeng mõtles küll toona hoopis Molière’ile. Ta meenutab oma teise „Misantroobi“ lavastuse kavalehel: „Esmakordselt puutusin selle tekstiga kokku lavakunstikateedris, kus ühel semestril lavastasime katkendeid värssnäidendeist. [—] Tahtsin „Misantroobi“ võtta oma diplomitööks. Panso ütles: „Te juba tegite Molière’i.“ Vastasin, et meeldib, teeks nüüd terve näidendi. „Siis tehkegi eluaeg Molière’i!“ ei kiitnud ta oma äkilise naljaga minu valikut heaks. Lõpuks valisin Becketti „Godot’d oodates“. Kuid Molière jäi üheks minu lemmikautoriks …“

Mees nagu arstiteaduse orkester
Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostööoskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud tulemuseks nii arvukaid patente, häid õpikuid, palju populaarteaduslikke kirjutisi kui ka kogu ühiskonda kõnetavaid sõnumeid.

Monumendid keele rikkusele
Asta Õimus põimuvad keeleteadlase erakordne pühendumus ning eesti keele uuringute korraldaja süsteemsus ja vastutustunne. Tema panus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade koosneb nii keeleuuringute juhi tööst kui ka tervest müriaadist keelevara korrastavatest ja selle rikkust ilmestavatest suurteostest.

Kohanimed kuuluvad kogukonnale. Tiina Laansalu vestles Peeter Pälliga
Tänavuse Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna sai Peeter Päll järjepideva panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana. Mitu kaalukat tööd on laureaadil ka veel pooleli.

Oma eriala fänn. Kaie Kuldkepp vestles Kersti Lootusega
Eesti maastikuarhitektuuri grand old lady Kersti Lootus pälvis hiljuti kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia.

+ Riigi kultuuri ja teaduse aastapreemiad
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad
Eesti Kultuurkapitali valdkondlikud peapreemiad

Vali nutt, liiga palju veini, rähn ja paar unenägu. Lucija Mrzljaki ja Morten Tšinakoviga vestles Tristan Priimägi
Pärast tagasihoidlikku mullust aastakäiku on Eesti film tänavu alustanud mitme hea uudisega. Kui juba dokfilmi „Savusanna sõsarad“ „Sundance’i“ rahvusvahelisse dokumentaalfilmide võistlusprogrammi valituks osutumine oli meeldiv üllatus, siis veelgi enam tegi rõõmu nende sealne pretsedenditu auhinnavõit jaanuari lõpupäevil. Vaevalt jõudsime kalendris uue kuu ette keerata, kui selgus, et Lucija Mrzljaki ja Morten Tšinakovi värske lühianimatsioon „Eeva“ii on valitud võistlema Berliini filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammi, kahekümne lühifilmi hulka. On igati sobiv aeg küsida neilt nii „Eeva“ kui ka nende juba üle mitme filmi ulatuva loomingulise koostöö kohta.

Tubane ümbermaailmareis kaheksa reisikaaslasega II. Jan Kaus „Hieronymuse“ sarjas 2022. aastal ilmunud raamatutest

Pipratera praetud munal. Laura Linsi vestles Sille Pihlakuga
Uuest aastast asus Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna dekaani ametisse õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak. Kunstiakadeemia noorim dekaan lubab avardada eriala piire, siinkohal räägib ta lähemalt õppimisest, õpetamisest ja arhitektuurist.

EERO EPNER: Probleeme Eesti vanema maalikunsti ümber. Ääremärkusi I
Olla perifeeriasse tõugatu või alistatu (siiski kaks eri asja). Olla ripats üle lauaserva ulatuva suure laudlina ääre küljes, isegi kui laudlina on hakanud tuhmuma. Olla see, mida psühholoogias kutsutakse „koolutatud teadvuse sündroomiks“ (mõtlesin selle ise välja). Korraga mõnuleda ja vaevelda mõjuängi ogalikus pesas. Umbes säärastesse paratamatustesse näib olevat mõistetud Eesti vanem kunstiajalugu.

JAAN UNDUSK: Jaan Krossi ja Tiit Pagu kummaline juhtum
Jaan Krossi lõpetamata jäänud värssromaani „Tiit Pagu“ lavastus Jaak Printsi käe all ja EMTA lavakunstikooli õpilaste esituses on kultuurikoridorides esile kutsunud elavaid vaidlusi. Põhiliselt on üles kerkinud kaks küsimust.

ALAR MAAS: Lavale toodud „Tiit Pagu“
Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakooli tegevuse tulemusel on rambivalgusse jõudnud Jaan Krossi värssromaan „Tiit Pagu“. Selle lavastuslik ning mänguline külg on nüüdseks juba leidnud arvustamist ning pälvinud küllap õigustatult pigem positiivse hinnangu. Seni pole aga arvustamise aineks olnud see, mida teosega õieti öelda on tahetud. Niisiis ideeline külg, mis avaneb eelkõige 1930. aastate Eesti ühiskondlike ja riiklike olude käsitluses. Kuna see periood Eesti ajaloost kujundab ka meie tänapäevast eneseteadvust, vajaks just see külg lavale toodud teoses eritlemist. Teose sõnum mainitud ajajärgust peaks pälvima erilist tähelepanu ka seetõttu, et see erineb järsult teose autori hilisemates teostes väljendatust.

SILVER LUIK: Versailles’st Liivimaale
Tuntud prantsuse maalikunstnik Élisabeth Vigée-Le Brun (1755–1842) koges oma tormilise elu jooksul kuninglike peade imetlust, aga ka segaste aegade ahastust ja üksildust. Portreeloominguga on ta kirjutatud maailmakunsti ajalukku. Vähem on aga teada tõsiasi, et ta on oma nime kirjutanud ka Eesti kunstilukku. Ise on ta sellest kirjutanud 1835. ja 1837. aastal avaldatud memuaarides.*

LAURI LAANISTO: Zenoni vähem tuntud apooria ühest protsendist ja SKTst ehk Ülevaade teadusega seotud valimislubadustest
Teadlased on ikka üks usaldav punt. Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. See teema kippus lausa valdkonna piire ületama. Õigupoolest oli seesama protsenditeema juba 2015. aasta valimistel erakondade lubadustes läbivalt sees,i kuna strateegiadokumendis „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ oli see lävend juba sätestatud.ii

MELE PESTI: Tuttava linna tuled. Kuressaare krutskid
Eesti üks kõige suurlinlikumaid peatänavaid, kunagiste sakste kodadest ääristatud ja tänapäeva sakste lemmikrestoranidega pikitud allee, suubumas soliidsesse lossiparki. Linnus, üks Ida-Euroopa uhkemaid, mis ajaloo vintsutustes alati püsti jäänud, praegu võõrustamas korralikku ajaloomuuseumi. Kõrgkooli kolledž, populaarne ametikool, äge vabakontor, kaks kino ja teater, seitse spaad … Pole üldse nii vähe ühe pisikese riigi äärealal asuva 13 000 elanikuga linnakese kohta. Elanike arv on muide kogu saare lõikes lõpuks ometi kasvule pööranud.

Arvustamisel
„Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“
Ave Taaveti „Karikaturisti eine“
Eesti Rahvusballeti „Korsaar“ ja Vanemuise „Šahrazad“
näitus „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“
Pärnu nüüdismuusika päevad
kontserdid: „Guiding Light IV“, Eesti Kontserdi „Gavin Bryars 80“ ning ERSO „Märkl ja Brahms“
mängufilm „Päikesepõletus“