Sel reedel Sirbis

„Ülemiste korruste info nõrgub alumistele“, Juhan Raud vestleb Karolin Tamperega Kalevi Kull, Toomas Tiivel ja Doris Kareva vestlevad Jakob von Uexküllist Birgit Poopuu, Benjamin Klasche, „Kelle teadmised julgeolekust on väärtuslikud?“ Kurmo Konsa, „Alkeemiline sürrealism“ Kadri Taperson, „Enam-kui-inimloom“ Intervjuu Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantsoniga Laura Liis Vilbiks, „Miljööd kujundav akupunktuur“ Merle Karro-Kalberg, „Linn hallis“ Marju Himma, „Ühismeediaplatvormide ja ajakirjanduse lahing – kes jääb sõjas peale?“ Esiküljel näituse „Sügaval soos – eoste teke“ kuraator Karolin Tampere. Foto Piia Ruber

Ülemiste korruste info nõrgub alumistele. Juhan Raud vestles Karolin Tamperega
Karolin Tampere: „Mind huvitab, mida erinevad paigad inimesega teevad, kuidas need vormivad ja kujundavad seda, mismoodi ta iseennast ja ümbritsevat kogeb.“
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi näitusel „Sügaval soos – eoste teke“ uurivad kunstnikud soid ning nendega seonduvaid ajaloolisi ja poliitilisi protsesse. Bioloogiliselt on rabad põnevad ja salapärased ökosüsteemid, mis hägustavad kategooriatevahelisi piire. Näituse kuraatori Karolin Tampere sõnul talletavad need endas ka ajalugu, on omamoodi looduslikud mälumeediumid. Eestis sündinud, kuid juba kaua Norras elanud kuraator on muu hulgas ökofeministliku uurimisrühma Ensayos liige ning töötanud ka erinevate helidega.

OLEV REMSU: Kaljo Kiisa paradoksid 2
Eelmises Sirbis alanud lugu „Kaljo Kiisa paradoksid“ käsitleb Kiisa kui filmilavastaja karjääris ette tulnud kompromisse ning nende olemust ja hinda. Kiisk on tänaseni Eesti kõige viljakam mängufilmirežissöör 17 täispika mängufilmiga.

Loov vaprus, säästlik väärikus
Kalevi Kull, Toomas Tiivel ja Doris Kareva vestlevad Jakob von Uexküllist, rohelisest filosoofist ja maailmaparandajast par excellence, kes on Aruka Eluviisi ja Eesti Taassünni auhindade asutaja.
Juulis 1944 suri Capri saarel Tartu ülikoolis õppinud maailmakuulus baltisaksa bioloog ja filosoof, biosemiootika rajaja Jakob von Uexküll. Tema sama aasta augustis Uppsalas sündinud pojapoeg, kes vanaisa auks kannab sama nime, saab tänavu 80aastaseks. Jaan Kross on tema kohta öelnud: „Ise on Jakob von Uexküll ajakirjanik, filatelist, Euroopa-poliitik ja roheline filosoof, aga ennekõike maailmaparandaja par excellence, kes erineb paljudest enam või vähem endataolistest selles põhimõtteliselt tähtsas asjas, et ta ei püüa parandada maailma mitte ainult oma ideede järgi, vaid ka mingil määral omaenda raha eest.“

BIRGIT POOPUU, BENJAMIN KLASCHE Kelle teadmised julgeolekust on väärtuslikud?
Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud julgeolekumure taas enamiku eurooplaste päevakorda. Mõistagi on eestlased Vene ohust kogu aeg teadlikud olnud ja aastakümneid oma lääneliitlasi hoiatada üritanud. Sellegipoolest ei kuulanud lääneriigid oma Ida-Euroopa liitlasi ega mõistnud ohu tegelikku olemust isegi pärast sissetungi algust. Üks peamisi õppetunde Venemaa sõjast Ukrainas on kohalike ja piirkondlike häälte olulisus julgeoleku mõistmisel. Binaarne lähenemine maailmale – lääs ja Venemaa või ka NATO ja Venemaa – ei anna agentsust neile, kes nende poolte hulka ei kuulu ja/või jäävad nende äärealadele (nagu Ukraina).

KURMO KONSA Alkeemiline sürrealism
Sürrealiste tõmbasid alkeemia poole nii selle psühhoanalüütilised tõlgendused kui ka alkeemias kasutatud veidrate ja mõistatuslike kujundite visuaalne veetlus.
Seoses sürrealismi 100. aastapäevaga toimub Eestis tõeline sürrealistlike näituste paraad. Eesti Rahva Muuseumis on esinduslik näitus Eesti ja Tšehhi sürrealistlikust kunstist „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Tartu Kunstimuuseumis saab vaadata Ilmar Malini 100. sünniaastapäevale pühendatud näitust „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ning Pallase galeriis näeb samuti Ilmar Malini teoseid näitusel „Ilmar Malin 100. Homo ludens“. Sürrealismiga on seotud ka Tartu Kunstimuusemi karikatuurinäitus „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel“ ning Eesti Kunstimuuseumis näha olevad Mary Leonora Carringtoni maalid.
Sürrealismist on ilmselt kõik kuulnud, on ju sõnad „sürreaalne“ ja „sürr“ saanud kõne loomulikuks osaks. Märksa vähem teatakse sürrealistliku kunsti enda lugu ja sellega ongi sobilik tutvuda neil näitustel. Peaaegu tundmata on aga seos alkeemia ja sürrealistliku kunsti vahel.

KADRI TAPERSON, Enam-kui-inimloom
Loomaõiguste ideestiku jõudmine kriitilise massi inimesteni on ainult aja küsimus.
Eesti loomaõigusliikumine saab 18. augustil 18 aastat vanaks. Just liikumine, sest sellel päeval sai pealtnäha juhuslikult kokku grupp mõneti sarnase maailmavaatega inimesi, kes hakkasid rohujuuretasandil loomaõigusliku aktivismiga tegelema ja kellest said alguse mitmed organisatsioonid ja ettevõtmised.

Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort. Pille-Riin Larm vestles Merle Jantsoniga
17. augustil peetakse Pärnus neljandat korda kirjandusfestivali. Pärnu publik on kirjandusfestivali väga hästi vastu võtnud: osalejaid on iga aastaga üha rohkem ning meeleolu nii hele ja helge. Pärnusse tullakse nüüd kirjandust nautima kaugemaltki. Uurisin festivali mõtte autorilt ja korraldajalt Merle Jantsonilt, kuidas on see tal õnnestunud.

LAURA LIIS VILBIKS: Miljööd kujundav akupunktuur
Muinsuskaitse ei tohiks mõjuda luksusena, mis kõnetab vaid eliiti ning millega tegelemine on jõukohane vaid kinnisvara omanikele.
Inimene tunneb end hästi keskkonnas, mis on talle tuttav, näiteks kodus, mida kaunistavad aastate jooksul korjunud mälestused, ja linnaruumis, kus on näha eri ajastute ehitised ja linnakude. Funktsioneeriv linn on kujunenud aja jooksul katse ja eksituse meetodil ning kohaneb pidevalt kasutaja ja ühiskonna vajadustega. Globaliseeruvas maailmas saab pärandist omanäolise linna planeerimisel oluline tegur.

MERLE KARRO-KALBERG: Linn hallis
Suve hakul avati arhitektuurimuuseumis näitus Tallinna linnahallist. Mida uut mereäärse, palju vastakaid arvamusi tekitanud ja tekitava pompoosse maja kohta näituselt teada saab, räägivad kuraatorid Grete Tiigiste, Anna-Liiza Izbaš ja Jarmo Kauge.

MARJU HIMMA: Ühismeediaplatvormide ja ajakirjanduse lahing – kes jääb sõjas peale?
Ühismeedia ja ajakirjandus pakuvad sõna- ja mõttevabadusel tuginevat eneseväljenduse kohta. Seega ühisosa on suur. Ometi käib nende institutsioonide vahel juba kümnenditesse veniv sõda tähelepanu, aja ning eriti raha pärast. Lahingute tähtsuse mõistmiseks vaatame pisut nende põhjusi päevakajalise näite varal.

Arvustamisel
Igor Volke „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid“
Mare Mätta ja Madis Rennu „Kihnu mootorratta lugu“
luulekontsert „Bluule 10/10“
luuleplaadid „Etno-tonte. Eesti keele kõla“, „Etno-tonte. 2. Metsa mõte“ ja
„Rooluulend, Kuhu ma vajutan?“
Asta Põldmäe „Talvine teekond“
Birgitta festival
Birgitta festivali lõppkontsert „Pirita missa“
ballett „Aju“ 1
näitus „Igavene Linnahall“
näitus „Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu“
Kohila XXIV keraamikasümpoosion
Emajõe Suveteatri „Õhud meie vahel“
Alatskivi lossi „Öö õigus“
mängufilm „Maxxxine“