Sel reedel Sirbis

Sel nädalal Sirbis teatri aastaauhinna laureaadid, lastekirjanduse aasta ülevaade, isejuhtivad autod ja meemid.

MARI-LIIS SEPPER: Virdav ja vulav
Seksuaalne identiteet on tehnoloogia produkt, vormitav ja uuendatav nagu kehad, mida luuakse katseklaasides, uuritakse ultraheliaparaadiga ning ühitatakse operatsioonilaudadel sooidentiteediga.

TAMBET KAUGEMA: Kolm mullust rolli tõid Märt Avandile meespeaosa kategoorias teatri aastaauhinna.
Märt Avandi: „Pole vahet, mida ja kuidas näitleja mängib, aga tähtis on, et ta teeks seda huvitavalt.“

JAANIKA PALM: Kas me sellist lastekirjandust tahtsimegi?
Viimasel ajal kuuleb üha sagedamini kurtmist meie lastekirjanduse olukorra üle. Ma isegi pole sest patust päris puhas. Kummaline on, et ette ei heideta mitte raamatute vähesust, vaid just raamatuküllust. Suuremad kriitikud ja naljahambad toovad meelsasti mängu ka küsimuse „kas me sellist Eestit tahtsimegi?“, viidates nõnda Eesti iseseisvuse taastamise aja unistuste ja praeguse aja vastuolule. Kas pole me lihtsalt pisut ära hellitatud? On see raamaturohkus, mida viimastel aastatel oleme täheldanud, üldse teema? Või on meil tõesti oht jõuda peagi punkti, kus iga Eestis sündinud laps saab „Pisikese puu“ asemel ainult talle määratud teose, sest kirjutajaid on lihtsalt nii palju?

KRISTA KUMBERG: Tõlkekirjandus teeb uut ja vana
Tõlke-lastekirjanduses jätkusid sarjad, ilmusid järjed, avaldati kordustrükke ja juba tõlgitud teoste uusi tõlkeid, kuid uudseid teemasid ja vaatenurki oli vähe.

SILVIA URGAS: Stardikomplekt meemimaailma
Üks mõiste Richard Dawkinsi 1976. aastal ilmunud raamatust „Isekas geen“ on XXI sajandi alguse interneti püsielanik, öeldes märksa rohkem keskmisele 15aastasele kui tavalisele 50aastasele. See on meem – Dawkinsi definitsiooni järgi idee, tava ja muu infokogum, mis levib inimkultuuri keskkonnas imiteerimise teel, funktsioneerides seega sarnaselt geenidega. Meemidest kui millestki, mida on edasi antud müütide kaudu ja mis aitavad seeläbi inimesel kohaneda oma keskkonnaga, eristades inimesi seega teistest elusolenditest, kirjutas hiljuti Sirbis Aleksei ja Marcus Turovski raamatut „Teekond urust templisse“ arvustades Jaan Lahe.

ANDREI LIIMETS: Lahendus on Laibach. Intervjuu Ivan Novakiga.
„Mida kinkida riigile, kus on kohustus arvata, et seal on kõik olemas?“ küsis koomik John Oliver Põhja-Korea vabanemise 70. aastapäeva eel. Selgus, et see kingitus on kõigi aegade esimese välismaise bändi kontsert, ja bändiks on Sloveenia industriaalansambel Laibach, keda on süüdistatud muu hulgas ka natsismis. Kontserdist valmis meeleolukas dokumentaalfilm „Vabaduspäev Põhja-Koreas“. Idee autor, kodumaal Norras kollaborandiks nimetatud Morten Traavik ja läti kaaslavastaja Uģis Olte nõustusid Sirbile rääkima kunsti ja propaganda laupkokkupõrkest sündinud kildudest. Aruteluga liitus erandkorras Laibachi liige Ivan Novak, kes tavaliselt annab intervjuudele vastuseid vaid kirjalikult ja koos Laibachiga.

IRINA RAUD: Arengueesmärgid paika
Sellest on ju räägitud ja kirjutatud varemgi, kuid ikka tundub, et Eesti linnade arengus on palju juhuslikku, et me ei tea, milline on järgmine samm ning millal see astuda tuleb.
Linnad ei koosne ainult majadest ja tänavatest, vaid ka inimestest ja nende unistustest, nii arvas Augustinus, keskaja filosoof ja teoloog. Kummalisel kombel peame ikka ja jälle meelde tuletama, et inimese rahulolu linnaruumis peab olema lähtepunkt ka praeguses linna arengus, olgu siis tegu kas ajaloolises või uudse ruumiga.

ALLAN AKSIIM: Isejuhtivad sõidukid ja eetika
Isejuhtivate sõidukite ajastu on tulekul ja Eestiski nende katsetamine nüüdsest seaduslik. Isejuhtiva tehnoloogia arengus on kasulik eristada lähemat ja kaugemat tulevikku. Lähiaastatel tehakse mitmes riigis kontrollitud oludes kümneid ja kohati isegi sadu katseid osaliselt isejuhtivate sõidukitega. Kaugemas tulevikus ootab meid transpordirevolutsioon, mille käigus peaaegu kogu transpordi- ja logistikavaldkonna masinapark asendatakse isejuhtivate sõidukitega, mis suudavad edukalt eristada autosid jalakäijatest ja jalgratturitest nii ilusa ilma kui ka vihma ja lumega. Sel saab olema ilmselge laialdane mõju mitte ainult liiklusohutusele, vaid ka linnaplaneerimisele, teekasutusele, andmekaitsele jne.

REBEKA PÕLDSAM: Korruptsioon sööb unistused ära

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XXXVI

Arvustamisel
Nukufilm „Minu elu Tsukiinina“
Näitused „Kogu“, „Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele“ ning Britta Benno kolm väljapanekut
Eksperimentaalne kontserdiprojekt „Sounditoorium“
Ludwig Feuerbachi „Tuleviku filosoofia alused“ ja teabeameti aastaraamat „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2017“