Sel reedel Sirbis

VIKTOR TRASBERG: Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse
Proportsionaalsest tulumaksust on saanud madala haldussuutlikkusega idaslaaviliku riigi sümbol.
Eestis on lihtne maksusüsteem – see kõlab usutavalt ainult nende suust, kes suudavad peast arvutada tulumaksukohustuse näiteks summalt 1234.56 eurot. Ülejäänud sada protsenti inimesi avab aga maksukalkulaatori ja klõbistab paari sekundiga vastuse valmis. Tehtud-unustatud! Muide, maksukalkulaatorile ei ole vahet, kas on tegemist ühe, kümne või saja erineva maksumääraga.

Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud.
Linda Kaljundi intervjuu Jüri Kivimäega. JÜRI KIVIMÄE: „Ajaloolase ülesanne pole mõista kohut mineviku üle, kõige tähtsam on, et ajalugu tuleb seletada.“
Põhjusi Jüri Kivimäed intervjueerida on mitu. Augustikuus tähistas ta 70 aasta juubelit, olles naasnud Kanadast, kus ta aastatel 1999–2017 oli Toronto ülikooli Elmar Tampõllu nimelise eesti õppetooli juhataja ja ajalooprofessor. Talle kui õpetajale on pühendatud kogumiku „Vana Tallinn“ viimane köide (28, 2017), kust leiab ka Juhan Kreemi kirjutatud ülevaate Kivimäe senisest loomingust. Äsja aga ilmus Jüri Kivimäe enda sulest monograafia ajaloolasest Hans Kruusist (1891–1976).

EESTI NOORTE TEADUSTE AKADEEMIA: Teadlaste otselepingud ja vaesus
Teadlaste otselepingud ettevõtete ja avaliku sektoriga on maailma tippülikoolides normaalsus nõustamise, eksperdiarvamuse, hindamise ja muude pisiprojektide puhul. Eestis on Nõukogude ajast jäänud haltuura mõiste ja häbitunne koostööd otse teha. Praegune olukord on halb ja sellest ebamugavast teemast tuleb rääkida, et me ei edastaks teadlastele hüüdlauset „Palgad on siin väikesed, aga see-eest lepingutingimused on halvemad!“. Ja siis oleme üllatunud, et Eestisse ei soovita tööle tulla, praegused töötajad lahkuvad vabadusse ning korraldame riigikogus konverentse „Miks on teadlaste panustamine ühiskonda nii väike?“.
Ei ole võimalik öelda, kas põhjuseks on Nõukogude Liidust pärinev ettevõtluse mainekujundus, kuid Eesti kõrgkoolides on koostööd pärssivad tingimused juba töölepingutes. Me ei viita ühelegi konkreetsele ülikoolile – kõigi suhtumine vajab muutust. Tegemist ei ole muudatusega, mida peaks paluma, vaid ühiskonna ja inimressursi raiskamisega, mida ei tohi enam lubada.

REIN JÄRVELILL: Mutreid on mõistlik keerata mutrivõtmega
Inimeste heaolu saab mõõta vägagi erinevalt. Võib-olla mitte kõige õigem, kuid kõige lihtsam on mõõta heaolu rahas. Oleme jõudnud oma majanduse mahuga inimese kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 75% peale ja olnud sellel tasemel juba aastaid. Paraku pole valitsus seadnud eesmärgiks meie majanduse jõudmist Euroopa keskmisele tasemele. Kunagi muidugi lubas Reformierakond juhtida Eesti Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka, mis tähendaks kogu majanduse jõudmist Taani tasemele ehk 125%-le Euroopa Liidu keskmisest. Esiotsa võiks siiski võtta sihiks Euroopa keskmise ja proovida see tase saavutada kümne aastaga. See tähendaks Eestis kümme aastat majanduskasvu, mis on 3-4% võrra kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Kuna aga Euroopa majandus ei tammu samuti paigal, siis võiks meil majanduskasvu eesmärk olla umbes 7-8% reaalkasvu aastas.

PIRET SALURI: Soomes jagati juubeliaasta Finlandia kirjandusauhindu
Ilukirjanduse Finlandia võitja Juha Hurme on tahtnud teha ammendava kultuuriajaloo, kuna teda häirib uusrumalus ja koos sellega vajadus valetada asjad lihtsamaks.
Kui Finlandia auhind 1984. aastal asutati, siis oli vaid üks, ilukirjanduse Finlandia. Möödunud nädalal kuulutati Finlandiad (mitmuses) välja 33. korda. Auhind on muutunud, edasi arenenud. Nüüdseks kandideerib ilukirjanduse Finlandiale kuus eelvalikusse jõudnud proosaraamatut, täpsemalt – romaani, aga on ka mõttekirjanduse ja lastekirjanduse Finlandia. Luule ja näitekirjandus leivad tunnustust mujal, kumbki oma žanris.

Jürgen Rooste: Kes on, kes on kõige kurjem?
On olemas teadlik viha, mis mõnikord kasvab nii suureks, et muutub kunstiks. Seda näitavad eredad punkkogemused lõppenud sügisest.
Miks on inimese psühholoogia selline, et vihavalu summutab vahepääl ajutegevuse? Et mõttejõud ei käi üle kehakurbusest ja raevust? Et peab sellega pikalt võitlema ja jändama ja väga tumedates kohtades enese sees rändama? Kas neil pikahabemelistel vaimsetel gurudel või joogamattidel õitsvail blondiinidel on … kõik korras? Ülikonnameestel, kes laupäevast rahvamaratoni jooksevad? Kanalid lahti ja leppimine südames ja oskus tõesti vaadata seda nii: mitte mina ei ole kurb ja vihane, vaid kurbus ja viha on praegu siin … minuga! Ma saan seda energiat uurida ja pruukida. Aga mina ise ei pea olema … kurb ega vihane … ega siis ka mitte armund vast? Ega siis ka vist mitte joovastunult rõõmus? Ma ei tea.

ELO KIIVET: Tallinna kaubamaja uus kuub
Tallinna südalinna ootavad ees tähelepanuväärsed muudatused. Sealhulgas on plaanis vana kaubamaja asemele ehitada suurem ja moodsam.
Kaubamaja ümber elu keeb. Nn projekteerijate maja lammutatakse ning ümber alles jääva stalinistliku kortermaja kerkib Rävala galeriikaubamaja ja ärikvartal (KOKO arhitektid, Benoy ja Rstudio for Architecture, praegu projekteerimisel). Eesti Kunstiakadeemia piinlikult lõppenud majaehitussaagast tühjaks jäänud krundil hakkab kõrguma kuni 30korruseline City Plaza 2 (detailplaneering algatatud). Viru keskus plaanib ümberehitust ja laienemist. Kõike seda hakkab ühendama laialdane maa-alune parkimis- ja liiklemisala, mille tulemusel peaksid jalakäijad maa peal tagasi saama endise tänavaruumi Viru tunnelite kohal ja ainuvõimu Kaubamaja tänaval. Varsti lõppevad Tammsaare pargi ümberehitustööd (KTA Arhitektid). Ja kõige selle epitsentriks ongi Tallinna kaubamaja.

ANNA-LIISA UNT: Tartu Uueturu park
Ideevõistluse tulemuste ja üldplaneeringu vaidluste järgi on avalik huvi parkide vastu suur. Milline on siis üks hea linnapark?
Novembri algupoolel kuulutati välja Tartu linna ja Vanemuise teatri koostöös läbi viidud Uueturu pargi ideevõistluse võitjad. Tühikut teatri ja Tartu kaubamaja vahel on varemgi töötubade, konkursi- ja kooliprojektidega, samuti üldplaneeringu tasandil täita püütud. Kas nüüd on lootust muudatusteks või kas üldse midagi muuta tuleks?

Kontsertide korraldamine on suur privileeg. Maria Mölder intervjueerib Eesti Kontserdi uut peaprodutsenti Lauri Aava. LAURI AAV: „Isegi kõige üllama eesmärgiga püstitatud raamid tunduvad kultuuri- ja muusikavaldkonnas ahistavana.“

MAARJA KINDEL: Katsed leevendada rõhuvat pimedust
Lumevaene november on kalendriaasta pimedaim aeg. Üks viis painava pimedusega hakkama saada on kostitada end heade kultuurielamustega. Novembrikuu kontserdid pakkusid valikuvõimalusi monumentaalsetest suurteostest hubaste džässiõhtuteni. Kontserte, etendusi ja muid üritusi peetakse palju ka detsembris: võimalusi põgeneda kultuuri sooja embusesse leidub ohtralt.

Õnnelikud lõpud ja seisundiga lood. Filipp Kruusvalli intervjuu Andrei Zvjagintseviga. ANDREI ZVJAGINTSEV: „Õhukese naha säilitamine on ellujäämiseks vajalik.“
Andrei Zvjagintsev on ilmselt maailmas kõige tuntum vene filmirežissöör ja arthouse’i vallas üks furoori tekitavamaid nimesid. Vene autorifilmi kahe suure vaala Aleksandr Sokurovi ja Andrei Kontšalovski kõrval on Zvjagintsevi populaarsus selgelt tõusujoonel. Intriig seisneb selles, et keegi ei tea, milline tuleb tema järgmine film. Ta alustas piibellikku allegooriat täis intellektuaalsete maiuspaladega „Tagasitulek“ ja „Pagendus“, ent jõudis (eriti kodumaal) plahvatuslikku reaktsiooni esile kutsuvate sotsiaalkriitiliste filmideni nagu „Jelena“ ja „Leviaatan“. See prillidega vaikne intelligent on Venemaal lõhestanud kaheks vastandlikuks leeriks nii vaatajad kui ka kriitikud. Tulles vene filmi pidulauda ringkonna autsiderina, on ta kolleegid närvi ajanud oma eduga välismaal. Vähe sellest: just viimastel aastatel, mil poliitilise arvamusavalduse kraanid on kinni keeratud, on ta üldisele trendile risti vastupidiselt teinud kõige järsemad ja halastamatud ühiskonnakriitilised teosed, milleks kellelgi teisel julgust ei ole. Tema loodud sotsiaalne realism on niivõrd mõjus, et vaatajal tekib tunne, et nii ongi, ja mitte ainult ekraanil, vaid kogu Venemaal. Ta suudab süžee lavastada nii veenvalt, et see mõjub tüüpilise olukorrana. Sellest ka allergilised reaktsioonid ja süüdistused kodumaa mustamises. Rahvusvaheline festivaliedu on sellisele vandenõuteooriale vaid õli tulle valanud.

ART LEETE: Katskaride omapära meeleshoidmine
Internet teeb katskarid nähtavaks ja pole teada, kas kõik see katskaripärane on äsja leiutatud, nagu skeptikutele meeldiks, või ürgne, nagu nad ise väidavad.

Arvustamisel
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Külm-kuum“
Vanemuise „Beatrice“, Tartu Uue teatri ja Von Krahli teatri „BB ilmub öösel“,
Art Allmäe näitus „Paint it Black II“ ehk „Värvige see mustaks II“
Lauri Kaldoja luulekogu „Vessel“ ja Leelo Tungla „Teeleht“
Hannah Harkesi ja Mari Prekupi näitus „Maapind puu all kihas nagu kogudus“
Heidi Heinmaa doktoritöö „Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil“
näitus „Koduarheoloogia. Jüri Kuuskemaa „barokkbarakk“ Haapsalus“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht