Sel reedel Sirbis meetmed-meetmed-meetmed

KATRIN PAUTS: Kust tuleb vabakutseline kirjanik?
Vabakutselise elu ei ole kuigi vaba, vaid meenutab mõnigi kord sunnitööd. Koroonakevadel on ta aga ilma sellestki.
Google’i fotod näitavad mulle sumisevaid ja lõhnavaid mälufragmente kirsi- ja õunapuudest Prahas Petříni aedades, kus olen viimastel aastatel oma kevade veetnud. Jälgin üürikorteri aknast, kuidas Kalamaja pargis puud aeglaselt värvi muudavad. Tülpimus ja väsimus võtavad võimust, kirjatöö ei edene. Usun nüüd, et Maa on lame – jajah, täiesti lame, elutu, ebainspireeriv. Looming on tuli, mis vajab hapnikku, koroonaaeg frustreerib nagu ekraanil kinni kiilunud pilt.

HANNES KORJUS: Läti kirjarahva elu ehk Sipelgad ei alistu
COVID-19 pandeemia on mõjutanud Lätis raamatute lugejateni jõudmist ja Frankfurdi raamatumessi peakülaliseks saamise läbirääkimisi.
Väide „sipelgad ei alistu“ toob meelde tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora kunagise ülimenuka raamatu, kus vahva sipelgas Ferda võitleb muu seas ka hirmsa ja koleda suure ämblikuga. Raamatus saadakse ämblikest jagu ning jätkatakse vahvalt maailma parima sipelgapesa ehitamist. Päris lõpetuseks tõdetakse: „Ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevalgi.“ Kirjanike/tõlkijate looming jõuab lugejateni kirjastuste, raamatupoodide, raamatukogude kaudu, teiste maade lugejateni raamatumesside, väliskirjastuste jt kaudu. Kuidas on COVID-19 mõjutanud raamatutega seonduvat Lätis, siin ja praegu?

Eesti teatri kannatuste kevad. Intervjuu kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Katre Väliga. KATRE VÄLI: „Omatulust sõltuvad oma tegevuses kõik etendusasutused, suurusest olenemata.“
Eriolukorra tõttu on teatrid katkestanud etendustegevuse ning praeguse seisuga kuni juuni lõpuni vahetult publiku ees etendusi ei anta. Valituse otsusel mais ja juunis Eestis avalikke üritusi ei korraldata, suurürituste keeld kehtib 31. augustini. Seda, kas ja mis tingimustel saavad juulis ja augustis toimuda piiratud külastajate arvuga üritused, sealhulgas teatrietendused, otsustab valitsus maikuu jooksul. Kultuuriministeerium on töötanud välja meetmed, kuidas teatreid ja etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid vabakutselisi loojaid raskest ajast üle aidata.
+ Eesti Draamateatri juhi Rein Oja kommentaar

VERONIKA VALK-SISKA: Kui vähem, siis kvaliteetsem, mitte odavam
Pärast COVID-19 pandeemia taandumist võiks elukeskkond olla senisest kvaliteetsem, mitmekesisem, ruumikasutuse mõttes paindlikum ning kindlasti loodus- ja inimsõbralikum.
Kriisiolukorra teadvustumisel viisime läbi kiire küsitluse arhitektuuri- ja disainivaldkonna erialaliitudes ja arenduskeskustes, et kaardistada kahjude esialgne iseloom ja maht. Disainivaldkonnas anti samaaegselt väga operatiivselt ja omaalgatuslikult detailne ülevaade disainibüroode seisust ja eriolukorrast põhjustatud kahjude võimalikust ulatusest. Kogutud andmed näitavad, et disainivaldkonnas on küsitletuist kõige kriitilisemas seisus praegu nn isetootvad disainerid ehk designer-maker’id, kes loovad originaaltootesarju, on käivitanud oma stuudio ning loonud kaubamärgi. Neil on lisaks tööjõukuludele tekkinud raskused ka rendipindade üüri- ja üldkulude ning laenukohustuste katmisega. Disainerite liit ja disainikeskus on oma pöördumistes andnud edasi meetmete igati läbimõeldud ettepanekud. Kultuurivaldkonna kriisiolukorra leevendusmeetmete paketis on seetõttu mõeldud just neile disaineritele, kes vajavad abi kõige rohkem. Toetusmeetme kavandamine käib.
+ vabakutselise kunstiteadlase ja -kriitiku Karin Pauluse, Keha3 juhatuse liikme Triinu Triibmanni ja Stella Soomlaisi nahastuudio juhi Stella Runneli kommentaarid.

Aeg inventuuri teha. Intervjuu kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Madli-Liis Partsiga. MADLI-LIIS PARTS: „Kriisiolukorra lõpp ei tähenda, et muusikaelu läheb edasi sealt, kus see enne kriisi seiskus.“
Muusikavaldkonnas on pikisilmi oodatud, millised meetmed võetakse Eestis tarvitusele, et korvata eriolukorras seisma jäänud muusikaelu tõttu saamata jäänud tulusid. Nüüd paistab tunneli lõpus natuke valgust,

Erakorraline abi kunstile. Intervjuu kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomrega. MARIA-KRISTIINA SOOMRE: „Meie kunstivälja iseloomustab uute algatuste esiletõus. Just selle pärast kujunes kunstivaldkonna toetussumma võrreldavaks disainile antuga.“
Kultuuriministeeriumi hallatav kunstivaldkond koosneb valdavalt vabakutselistest loovisikutest ning omaalgatuslikest ja eraõiguslikest asutustest, kesksed riiklikud kunstiinstitutsioonid, näiteks Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kuuluvad muuseumivaldkonda. Nemad saavad kriisiolukorrast tingitud abi muuseumidele mõeldud abipaketist. Kultuuriministeerium rahastab, sedagi osaliselt, vaid Tallinna Kunstihoone, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja kunstikeskuse Kai, Eesti Kunstnike Liidu galeriide, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust ja aitab arendada Narva kunstiresidentuuri. Riik aitab korraldada Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni ja maksab kunstnikupalka. Eelmises Sirbis kirjutas kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre vabakutselistele loovisikutele mõeldud abimeetmetest.
+ Karin Laansoo (Kai kunstikeskus), Rael Arteli (Narva muuseumi kunstigalerii) ning Kaili Kase ja Raul Oreškini (Voronja galerii ja tARTu pood) kommentaarid

Õlekõrrebluus. Intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga. EDITH SEPP: „Panime filmivaldkonnast saadud tagasiside põhjal kokku kümnepunktilise plaani meetmetest, mis võiksid seda olukorda leevendada.“
Filmide tootmine on teadupärast väga kulukas ettevõtmine, ja sama kulukas, kui rongi käima lükata, on ka see poole sõidu pealt seisma panna. Kuidas plaanitakse seiskunud filmirong liikuma panna ja filmivaldkonna tulevikust räägib Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Filmitootmine uuel ajal. Intervjuu Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liikme Diana Mikitaga. DIANA MIKITA: „Toetusmeetmete puhul tundub, et abivajajatele on otsustatud anda kala, mitte õng, mida filmide tootmine võimaldaks.“
Filmitootjad on tegevusseisaku tõttu hakanud otsima võimalusi, kuidas filmitootmine rasked ajad üle elaks. Tegemisi valgustab Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liige Diana Mikita.

Kinoliidu kriisiabi. Intervjuu Eesti kinoliidu tegevjuhi Kadri Vaasiga. KADRI VAAS: „Esimene asi, millega filmitegijad end elus hoiavad, kui ei saa kunsti teha, on reklaam – ja need sissetulekuallikad on täiesti kokku kuivanud.“
Eesti filmivaldkonna professionaale koondav Eesti Kinoliit seisis kriisi tulekul silmitsi tõsiasjaga, et tuleb oma liikmete ellujäämise nimel tegutsema hakata. Põhjalikku uuringut ja ettevõetud samme tutvustab kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas.

MIRT KRUUSMAA: Sõjametafoorid meditsiinis. Viirus kui nähtamatu vaenlane
Meditsiinitöötajad töötavad eesliinil, et võidelda nähtamatu vaenlasega, samal ajal kui reakodanikud istuvad haiguspuhangu tagalas, et anda oma hädavajalik panus sõjas koroonaviiruse vastu. Loeme uudist, et koroonaviirushaiguse tõttu on hukkunud esimene tervishoiutöötaja. Valvsusele kutsuv peaminister Jüri Ratas aga hoiab rahva moraali kõrgel: „Me saame sellest halvast ja kurjast viirusest võitu!“

Areng algab seal, kus lõpeb mugavustsoon. Intervjuu arhitekt Jaan Kuusemetsaga. JAAN KUUSEMETS: „Eesti arhitektuuri tase on hea, aga me pole maailmaareenile jõudnud. Mulle tundub, et arhitektidel on palju tööd ka siin ja pole põhjust väljast tööd otsida.“
Aprilli alguses saatis arhitektide liit välja pressiteate, millega tõsteti esile eesti arhitektide edukas osalemine rahvusvahelistel võistlustel. Üks büroo, mille kohta teada anti, oli Dagopen ja osalemine Soome rahvusmuuseumi, Vilniuse kontserdimaja ja Málaga ärihoone võistlusel. Selle büroo projekti järgi valmivad siinmail ka Tallinna kaubamaja ning Viljandi haigla ja tervisekeskus. Valmis on ehitatud Euroopa Liidu IT-agentuuri Tallinna peahoone. Dagopeni asutas 1992. aastal arhitekt Jüri Kuusemets. Praegu veab ettevõtet tema poeg Jaan Kuusemets, kellega räägime eespool nimetatud arhitektuurivõistlustest ja rahvusvahelisel turul jala ukse vahele saamisest.

INNAR LIIV: Tehnikaülikooli suurim ambitsioon
Tehnikaülikool peaks asutama sihtkapitali, integreerima selle õppimise, teaduse ja juhtimisega ning võtma eesmärgiks hakata investeerima börsil mittenoteeritud ettevõtetesse.
Kirjutasin neli aastat tagasi, et tasuks kaaluda ühe Eesti ülikooli, toona pakkusin Tallinna tehnikaülikooli, vangerdamist mõne rahvusvahelise tippülikooli kampuseks, näiteks MIT Tallinna tehnikaülikooliks. Täna võib öelda, et see ei ole realiseerunud ja ilmselt lähiajal ei realiseeru.
Tollane värskelt valitud tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo vastas oma arvamusloos otsekoheselt, et maailma mõttes tippülikool ei saa olla eestikeelne ning tippülikoolis ei saaks kunagi õppida ja töötada nii suur osakaal eestlasi nagu tänases Tallinna tehnikaülikoolis.

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik LI. Kaanetekst
Raamat hõlmab peale põhisisu – s. o luuletuste, esseede, pikema jutustava narratiivi, retseptide jne – veel palju teisi, esmapilgul marginaalseid „tekste“, mille olemasolu või puudumine ometi defineerib raamatut kui objekti. Üldjuhul ei teadvusta me neid eraldi tekstiliste üksustena, kuid ometi algab raamatu lugemine kaugelt enne traditsiooniliselt mõistetud lugemistegevust – me näeme raamatu kaanel pealkirja, autori nime, mõnd soovitust, märget auhinna kohta jms. Need üksused on raamatu kõige enam loetud osad ning nende hulka kuulub ka tavaliselt tagakaanele paigutatud tekst, mis annab lugejale teose või autori kohta käiva esmase teave. Formaalselt on tegu raamatut, filmi või muud toodet lühidalt tutvustava tekstiga, mis kuulub iseenesest mõistetavalt moodsa kirjastamispraktika juurde, aga millel võib olla ka laiemaid kultuuri- või kirjanduskriitilisi pretensioone.

Uusdespotismi pealetung ja demokraatia tulevik. Mari-Liis Jakobson, Tõnis Saarts ja Joonatan Nõgisto intervjueerisid poliitikateadlast John Keane’i. JOHN KEANE: „Populismile omaselt kerkivad esile reeglina meessoost demagoogid, kes kuulutavad enese fiktiivse „suveräänse“ rahva avatarideks. Need jõumehed on justkui rahva kõhurääkijad.“
Sel kevadtalvel väisas Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi korraldatud konverentsi „Ärevad ajad: populism ja rahulolematus demokraatiaga“ („Angry Times. Populism and Democracy Discontent“) tuntud poliitikateadlane John Keane. Keane’i peetakse üheks juhtivaks demokraatia uurijaks, kes on arvukates raamatutes mõtestanud nii demokraatia minevikku kui ka hetkeseisu. Intervjuus kõneleb Keane oma uuest raamatust „Uusdespotism“* ja populismi pealetungist tulenevatest ohtudest demokraatiale maailma eri paigus.

PEETER SARAPUU: Kiviõli – linn, mille on kujundanud tööstus ja kultuur
Kõigepealt tuli kaevandus ja siis pandi selle ümber tekkivale asustusele maavara kaevandava ettevõtte nimi. Esimene oli Tallinna puupapi vabrik, mis ei soovinud oma ahjudesse ajada puid, vaid teha pappi. Tselluloosikatlaid oli siiski vaja kütta, nõnda kaevutigi Alutaguse laane serval maasse. Ettevõte sai nimeks sai Kütte-Jõud. Paar kilomeetrit eemal uuristas oma augu maasse Eesti Kiviõli, mis andis omakorda nime ümber kaeviku püsti löödud töölisbarakkide rividele, peagi kasvasid need kaks asulat kokku. Nii andis linnale sisu tööstus.

Parimad noored ilukirjanduse tõlkijad aastal 2020
Juhan Liivi luuleauhind

Arvustamisel
Kaja Kannu „Tänavatüdruk“
Peter Handke „Soovideta õnnetu“
Piibu ja Tuudu TV lastesaated

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht