Ametiasutuste pruuk on hõivanud keeleruumi

Aili K?ler

Keeleseaduse kohaselt on seni olnud eesti keele ametliku kasutuse alus kirjakeele norm. Kas vene algupära isikunimed jäävad eesti keele ametlikust ja avalikust kasutusalast välja? Isiku muu kui eesti-ladina tähestiku alusel kirjutatud nimi kirjutatakse laiale avalikkusele mõeldud tekstides eesti kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglite kohaselt, sealjuures kirillitsas nimi vene-eesti transkriptsiooni alusel (s.o variant Mihhail, Hruštšov). 2005. aasta määruse kohaselt tuleb ka ametlikus suhtluses rakendada transkriptsiooni ja vaid erandkorras isiku taotluse alusel vene-ladina transliteratsiooni (variant Mihail, Hruščev või Hruščëv). Kuskil pole juttu sellest, et vene nimi peaks esinema vene-inglise ümberkirjutusreeglite kohaselt (Mikhail, Khrushcho(e)v). Ajakirjanduses, reklaamplakatitel, kataloogides ja kontserdikavades vohab aga inglise keele diktaat. Vägisi tuleb meelde aastatel 1991 – 2002 valitsenud nimepaneku nn vabadus, mille Älex-Sandra-kujulised jms tulemused ei toetanud kuidagi eesti keele ja kultuuri säilitamise eesmärki. Eestlastele nimepanekul maksavad nüüd jälle isikunime õigusliku regulatsiooni õigustatud piirangud, hea tava, et nimi on kultuuri osa ja selle kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutusreeglitele või olema originaalkeele-kujuline (NB! mitte üksnes ingliskeelne).

Isikunimeseaduse järgi on nimi isiku identiteedi tunnus, nime alusel määratleb ta end, selle abil suhtleb ta riigi ja ühiskonnaga. Mismoodi kehtib see kõik Eestisse tulnud või siin elava venelase või venelasega abiellunud eestlase kohta, kui tema nime kirjutatakse inglise keele ümberkirjutusreeglite kohaselt? Pealegi pole nimeteaduslikust usaldusorganisatsioonist soovitaja EKI väitel neil õigust öelda, et passis fikseeritud isikunime võib ka eesti traditsiooni kohaselt kirjutada. Kellel siis on?

Probleem paistab olevat rakenduslik. Näeb ju keeleseadus ette, et nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju jääb eesti keeleruumis samaks, kuid muud tähestikku kasutava keele puhul tuleks rakendada määrusega kehtestatud ümberkirjutusreegleid. Kahjuks on oma ümberkirjutusreegleid juba kusagil rakendatud. Kuid see ei anna ju veel põhjust seda, näiteks Venemaa rakendustulemust, nimetada rahvusvaheliseks kujuks (rahvusvaheline võiks olla transliteratsioon, mis kasutusel näiteks rahvusvahelises sides). Tegu on ju dokumendi välja andnud maa reeglite rakendusega, mis ei tohiks meid takistada kirillitsas nimekuju olemasolu korral – kui on tegu veel vene identiteediga – oma reegleid rakendamast. Või kuidas? Nimede ümberkirjutusreeglite rikkumist võib keeleseaduse kohaselt muuseas karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ja juriidilisele isikule teha kuni 20 000 krooni trahvi.

Millist identiteeti selline “rahvusvaheline nimekuju” kasvatab?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht