Eesti kultuurkapitali 2005. aasta IV jaotus

T?Seil, kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aseesimees

  Detsembris asus tööle kirjanduse sihtkapitali uus nõukogu: Jaanus Adamson, Maimu Berg, Teet Kallas, Sirje Olesk, Signe Siim, Asta Trummel ja Märt Väljataga. Peetud on üks koosolek, kus vaadati läbi üle 270 taotluse. Natuke alla kolmandiku kirjanduse sihtkapitali aastaeelarvest (ca kolm miljonit krooni) otsustati suunata loomestipendiumideks. Kui loomestipendiumide arv ja suurus olid otsustatud, selgusid stipendiaadid kandidaatide kasuks antud häälte mehhaanilisel kokkulöömisel. Seega ei saa vist ükski sihtkapitali liige täpselt põhjendada, miks kellelegi just niisugune loomestipendium osaks sai või ei saanud.

Nagu kõikidel eelkäijatel, nii on ka praegusel sihtkapitali nõukogul esialgu plaanis hakata maha panema rööpaid, mis teeksid rahaeraldamise etteaimatavamaks, ratsionaalsemaks, objektiivsemaks. Pean silmas mõnede kategooriate fikseerimist: nt trüki- ja honoraritoetuste määr žanri, mahu, võib-olla ka autori tähtsuse järgi (koolialmanahhid, luule, proosa, debüüdid, kordustrükid, tõlked, valitud teosed jne). Ammu on liikunud mõtteid, et stipendiumi võiks anda ka tagantjärele, juba tehtud tööde, ilmunud raamatute jms eest. Mis nendest plaanidest lõpuks välja tuleb, on raske ennustada.

Taotlejatele soovitame, et nad mõtleksid hästi läbi taotluse eesmärgi sõnastuse ja eelarve, eriti kulude osa, sest selle põhjal sõlmitakse sihtstipendiumileping ja nõutakse aru. Kui raamat ilmub kirjastuse kaudu, siis taotlegu trükitoetust kirjastus, mitte autor. Ühesõnaga, kirjastused küsigu pealegi toetust autoreile, kuid mitte autorid kirjastustele. Üldiselt tahame julgustada kirjanikke oma teoseid avaldama kirjastuste kaudu, sest omakirjastuslikult välja antud publikatsioonid enamasti laialt ei levi. Ja samas oleks kena, kui kirjastused oleksid ise siiralt veendunud avaldatava teose väärtuses ega lükkaks kogu selekteerijarolli kultuurkapitali õlule. Uute talentide avastamine peaks ju olema eeskätt kirjastuste, mitte kultuurkapitali ülesanne. Tasub silmas pidada ka karmi reeglit, et mida tundmatum on taotleja, seda põhjendatum, läbimõeldum, lisade-, näidete ja soovitusterohkem võiks olla tema taotlus.

Järgmise taotlemisvooru tähtaeg on 20. veebruar, selleks ajaks oodatakse ka “Avatud Eesti raamatu” sarja tõlke- ja kirjastamistaotlusi.

Märt Väljataga, kirjanduse sihtkapitali esimees

 

Rahvakultuuri sihtkapital on töötanud välja jaotuspõhimõtted, millest lähtuvalt otsuseid langetatakse. Toetatakse avalike kultuuriürituste ja koolituste korraldamist, õppematerjalide publitseerimist, kultuurilugu kajastavate uuringute, ülevaadete jmt avaldamist, samuti mitmesuguste kunstiliikide harrastajaid.

Taotlust ei tasu esitada, kui soovite oma projektiga rahalist kasu teenida. Siia kuuluvad ka taotlused sooviga teostada ehitus-, remondi- või renoveerimistöid, katta organisatsiooni halduskulusid, tasuda Eestis omandatava akadeemilise hariduse õppemaksu või soetada vara üksikisikutele.

Enne paberite vormistamist soovitame tutvuda jaotuspõhimõtetega. Oodatud on projektid, kus kõik nõutavad lisad on olemas, eelarve täpne ja sisule vastav. Raha jaotamisel arvestame piirkondlikku ja regionaalset eripära, sealhulgas peame oluliseks jälgida riigi territoriaalset tasakaalustatust. Samuti püüame arvestada, et laul, tants, pilli- ja näitemäng ning muud tegevused saaksid toetust võimalikult võrdselt. Poolehoidu leiavad nii traditsioonilised ettevõtmised kui ka uued algatused, mis võiksid meie kultuurielu rikastada.

Riin Kivinurm, rahvakultuuri sihtkapitali esimees

 

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali uus nõukogu koosseisus Marko Laimre, Piret Lindpere, Kristjan Mändmaa, Ebe Nõmberg, Ivar Sakk, Reet Varblane ja Lylian Meister jaotas detsembris esmakordselt oma kaheaastase vastutusperioodi jooksul kunsti toetusteks neli miljonit krooni.

Rahastame jätkuvalt kunsti-, tarbekunsti-, disaini- ja kunstiteaduse projekte. Toetame Eesti kaasaegse kunsti ostmist Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ning Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogudesse. Kindlasti vajab koostöös muuseumidega täpsemat määratlemist kaasaegse kunsti ajaline piir. Toetame näitusetegevust Tallinna Kunstihoones ja Tallinna Kunstihoone Fondi galeriides, Tartu Kunstnike Liidu näitusemajas ja Pärnu uue kunsti muuseumis. Eeldame, et kõigis neis on näituste korraldamine kunstnikele tasuta. Kavatseme jätkata aastaste loomestipendiumide väljaandmist Eesti kunstnikele ja loomulikult elutöötoetuste traditsiooni.

Sihtkapitali nõukogu otsustas lähtuda toetuste jaotamisel konkreetsetest projektidest ja mitte kehtestada siduvate eelistuste süsteemi. Tahame olla oma otsustes vabad, sest on palju taotlusi, mille kõrvalejätmine vaesustaks Eesti kunstielu.

Rõhutaksin siiski nõukogu soovi vaadata toetuste jagamisel tulevikku. Eesmärgiks on Eesti kunsti, disaini ja kunstiteaduse elujõu säilitamine ning uute võimaluste avamine kohalikul kultuurimaastikul. Selleks toetame kindlasti Eesti kunstnike osalemist rahvusvahelises kunsti- ja disainielus ning kaasaegses visuaalkultuuris toimuva tutvustamist Eestis. Peame oluliseks huvitavate ning edumeelsete algatuste toetamist, mille elluviimiseks on raske mujalt rahastajaid leida, aga ka sihtkapitali toetuste kaasamist juba toimivate väärtuslike tegevuste viimiseks uuele tasandile. Kindlasti kavatseme toetada alternatiivseid kunstiinstitutsioone ning Eesti kunstihariduse tõhustamist ja uuendusvajadusi. Oluliseks peame heatasemelist kunsti- ja disainialast kirjandust ning perioodikat, doktoriõpet, teadusuuringuid ja -üritusi, loomingu dokumenteerimist.

Soov edendada Eesti kunstnike loomingu ja tegevuse uurimist ning tutvustamist võimalikult heal tasemel ajendas nõukogu algatama kunstnike monograafiate ja isikukataloogide koostamise ja kirjastamise sihtrahastamise, milleks jätsime 2006. aasta reservi 600 000 krooni. Taotlusprojekte konkureerimaks sihtrahastamisele ootame 20. veebruariks 2006.

Lylian Meister, kujutava ja rakenduskunsti siht­kapitali esimees

 

Teatritegemisega seonduvatele rahajagamise põhimõtetele tagasi mõeldes pole küll mingit põhjust selle institutsiooni objektiivsuses või pädevuses kahelda. Printsiibid on selged ning konkreetsed. Eelistavalt toetatakse eesti dramaturgia tekkimist ning selle rahvani jõudmist, Eesti Teatriliidu kirjastustegevust, kõikvõimalikke, nii teatri kui ka tantsuteatri festivale. Erialaliitude kaudu toetatakse erialast enesetäiendamist, õpinguid, meistriklasse kodu- ja välismaal. Toetatakse nimekate külalislavastajate, -kunstnike, -koreograafide kaasamist meie teatriprotsessi.

Oma esimese rahajaotamise kogemuse alusel tahan siinkohal meenutada ka põhimõtet, et näitekunsti sihtkapital eelistab stipendiumide eraldamisel kõigi vajalike lisadega taotlusi. Endiselt ootame projektidelt selgelt sõnastatud eesmärke, läbipaistvat eelarvet, reaalset ajagraafikut ning plaanitavas projektis osalejate kirjalikku nõusolekut.

Näitekunsti sihtkapitali järjekordne nõukogu alustas oma tööd läinud aasta lõpus koosseisus Kersti Kreismann, Piret Kruuspere, Mare Tommingas, Indrek Sammul, Urmas Lennuk, Tõnu Lensment ja Kalju Komissarov. Ainsana osaleb teist valimisaega meie nõukogus Mare Tommingas.

Rahataotlusi oli seekord pea poolteistsada. Jaotada oli umbes viis miljonit. Viimse sendini me raha välja ei jaganud, vaid kuulutasime välja kolm täiendavat projektikonkurssi noortelavastuse, tantsulavastuse ning teatritegijate mälestuste kogumise toetamiseks. Raha taha tänavu lennukate ideede realiseerimine igatahes kinni ei jää.

Kalju Komissarov, näitekunsti sihtkapitali

esimees

 

Arhitektuuri sihtkapitalilt ootavad tuge nii arhitektuur, sisearhitektuur, sisekujundus, disain, kunstiajalugu ja -teooria, maastikuarhitektuur, restaureerimine, muuseumid kui ka kõrgkoolide mitmed erialad. Arhitektuur on valdkond, kus majanduslikud ja ühiskondlikud protsessid ilmnevad väga vahetult ja on avalikkusele hästi näha. Seetõttu on  arhitektuuri sihtkapitali toetusel tugev ühiskondlik iseloom.

Uus, detsembris tööd alustanud sihtkapital, koosseisus Lilian Hansar, Liina Jänes, Jaak Huimerind, Karin Paulus, Fredi Tomps, Siiri Vallner ja Mait Summatavet jätkab oma eelkäijate tegevust. Toetame projekte, mis aitavad kaasa kohaliku arhitektuurielu edendamisele ja arhitektuuri dokumenteerimisele, Eesti arhitektuuri ja arhitektide tegevuse igakülgsele kohalikule ja rahvusvahelisele tutvustamisele, sh avalike arhitektuurivõistluste korraldamist, maksimaalset toetust arhitektuurialase tegevuse edendamiseks väljaspool pealinna, arhitektuuriga seotud loovühenduste toetamist, arhitektuuriharidust ja uurimist, kindlate prioriteetidena näiteks Europani projekti ja Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemist.

Aga aeg ei seisa ja esitab meile ka uusi nõudmisi ning rahastamise ideid. Püüame ka neid märgata ja õiglaselt hinnata. Uute algatustena on kaalutud aidata kaasa autoriõiguse seaduses peituvate võimaluste realiseerimisele koos avaliku toimiva autorite registri algatamisega, samuti stipendiumi, mis võimaldaks ja julgustaks kohalike arhitektuuribüroode osalemist rahvusvahelistel konkurssidel.

Mait Summatavet, arhitektuuri sihtkapitali esimees

 

Helikunsti sihtkapitali uue nõukogu koosseisu kuuluvad Olav Ehala, Mati Lukk, Marko Lõhmus, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Helena Tulve ja Andres Uibo. Toimunud on ka selle koosseisu esimene jaotuskoosolek, kuhu laekus ligi 300 taotlust.

Helikunsti sihtkapital toetab projektipõhiste muusikaürituste korraldamist, noorte muusikute koolitust, sh statsionaarset kõrgkooliõpet välismaal, Eestis toimuvaid meistrikursusi, noorte muusikute osalemist rahvusvahelistel konkurssidel, loome-ja teadusalast tegevust, eesti heliloomingu ja interpretatsioonikunsti jäädvustamist ja levitamist.

Sihtkapital ei toeta amatöör- ja hobitegevust, alg- ja kesktasemel muusikaõpinguid Eestis ning välismaal, vara soetamist üksikisikutele.

Taotluste puhul eeldame projekti võimalikult täpset kirjeldust ja põhjendatud korrektset eelarvet. Vähem tuntud taotlejate puhul tulevad kasuks soovituskirjad tuntud muusikainimestelt. Silmas tuleb pidada, et taotlus oleks esitatud toetuse kasutamisaega arvestades õigeaegselt. Näiteks, kui soovitakse toetust kasutada teises kvartalis, tuleb taotlus esitada kindlasti juba esimeses. Teostunud projekte tagantjärele reeglina ei toetada.

Olav Ehala, helikunsti sihtkapitali esimees

 

2005 jaanuarist asus tööle kehakultuuri ja spordi sihtkapitali uus nõukogu: Enn Veskimägi, Tõnu Seil, Jaak Salumets, Jaanus Kriisk, Charles-Villem Vallmann, Nikolai Järveoja ja Hanno Tomberg.

Eelmise kahe koosseisu alustatud töö põhimõtete kujundamisel jätkub ka praeguse nõukogu tegevusajal ning on tihedalt seotud spordi sisemise arenguloogikaga. Kehakultuuri ja spordi sihtkapital toetab spordiorganisatsioonide poolt tunnustatud kehakultuuri- ja sporditegelasi, üleriigiliselt oluliste spordiürituste korraldamist, regionaalse spordielu arendamisele suunatud üritusi, spordialaste info-, õppe- ja juhendmaterjalide ning trükiste väljaandmist, spordialaseid koolitusüritusi, rahvusvahelistel koolitustel osalemist, rakendusuuringute läbiviimist, Eesti sportlaste (eelkõige 19 – 23aastaste) treeningettevalmistust ja rahvusvahelistel võistlustel osalemist, Eesti spordivõistlusi ja -üritusi. Eelistatud on projektid, mis on seatud alaliidu või maakonna spordiliidu poolt pingeritta.

Sihtkapital ei toeta spordirajatiste ehitus-, remondi- ja halduskulude katmist, spordiorganisatsioonide halduskulude katmist, kontoritehnika ja -tarvete või spordivarustuse ostmist, Eesti meistrivõistluste korraldamist ja nendel osalemist, samuti osalemist täiskasvanute tiitlivõistlustel, harrastusspordivõistlustel ja Eesti-sisestel võistlustel, tähtpäevade, pidustuste, autasustamiste jms korraldamist, juhtorganite koosolekute korraldamist, litsentside ostmist ja liikmemaksude tasumist.

Rahastamise eelduseks on selge projekt koos eelarvega. Tuleb silmas pidada, et sihtkapitali funktsioon on eelkõige toetav, üldjuhul ei moodusta meie osa üle 50% projekti eelarvest. Sihtkapital ei käsitle taotlusi, mis on esitatud pärast taotluse aluseks oleva ürituse toimumist, ega taotlusi, mille esitaja pole esitanud lepingus fikseeritud tähtajaks nõuetekohast aruannet.

Püüame raha suunata nendesse valdkondadesse, mille toetuse saamine mujalt on kasin. Seetõttu eelistame toetada 19 – 23aastasi noorsportlasi ning anname välja stipendiumi “Noor ja andekas”, mis on mõeldud kuni 18aastastele sportlastele, keda riik mõnel muul viisil juba ei toeta. Kuna rakendusuuringud on Eestis olnud pidevalt alarahastatud valdkond, siis oleme viimasel ajal rohkem toetanud ka sporditeadust. Sihtkapitali kaasabil on viimastel aastatel tõusnud märgatavalt aastas välja antud trükiste hulk ja kvaliteet, teiste hulgas toetame Eesti Spordilehe väljaandmist.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht