Eesti Vabariigi kultuuripreemiad 2019

Peale kolme elutööpreemia määrati viis aastapreemiat 2018. aasta loomingulise tegevuse eest.

1. Riikliku kultuuri aastapreemia laureaat Kristjan Suits töötab alates mullu suvest Tallinna Linnateatri peakunstnikuna ning on praegu Eesti kõige produktiivsem lavastuskunstnik. Läinud aastal tegi ta lava-, kostüümi-, valgus- ja/või videokujunduse rohkem kui kümnele teatrilavastustele, mille seast üks silmapaistvamaid on Vabal Laval esietendunud „Öö lõpp“ (fotol), samuti näituse- ja kontserdikujundusi.

2. Greta Koppel sai riigi kultuuripreemia näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ kureerimise ja Sittowi-raamatu koostamise eest.

Michel Sittowi näitus lõi publikurekordi 65 000 külastajaga kolme kuu jooksul, viimastel päevadel tuli huvilistel koguni sabas seista. Kuid näituse, sellega kaasnenud kataloogi ja rahvusvahelise seminari korraldamine oleks autasu väärinud ka siis, kui seda oleks külastanud märksa vähem huvilisi. Asi on eelkõige suhteliselt väikese arvu tööde suurejoonelises, hästi põhjendatud väljamängimises ning kunstiteaduse kreedo, igavese kahtlemise vajaduse tõestamises.

3. Marko Mäetamm on pälvinud riigi kultuuripreemia silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal – isikunäituste eest Tallinnas ja Vilniuses. Tallinna Kunstihoones oli veebruari alguses vaadata Mäetamme koostööprojekt Kanada kirjanike Rita Bozi ja Ken Cameroniga „Üks kuu Kanadas“ ning Vilniuse kunstimessil „Istu maha, lõdvestu ja naudi oma ülejäänud elu“, samuti osalemise eest Budapesti Ludwigi muuseumi näitusel „Keelesugulased“, Riia Māksla XO galeriis näitusel „Inimene kunstis“, Pariisi Odile Quizemani galeriis näitusel „Koomilises vormis ja pärinevuses“ ning Bagdadi nüüdiskunstikeskuse Ruya Shop näitusel„Hõljuvas maailmas“.

4. Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli (Kuu Arhitektid) ja Eik Hermann teenisid riikliku tunnustuse kunstiakadeemia uue hoone õnnestunud arhitektuurilahenduse eest. Autorite sõnul (Sisu-Line # 4) oli eesmärk tekitada koolisisest sünergiat, seetõttu loodi läbipaistev ja kergesti läbitava sisemise struktuuriga ruum ning väärtustati kõiki krundil asuvaid kihistusi: „Meie soov oli luua hoone, milles säilib värskus ja robustsus ning valmidus ja püüdlus kohaneda ja edasi areneda. Hoone kest peab kasutajale olema tugistruktuur ja raamistik, mitte piirang. Nii saab kasutaja ruumi ise sekkuda, et enda ootusi ja lootusi realiseerida.“

 

5. 2007. aastast Tallinna Vene teatris liikumisjuhina töötav koreograaf, tantsija ja pedagoog Olga Privis pälvis riikliku kultuuri aastapreemia silmapaistva loomingulise tegevuse eest. Eelmisel aastal tegi ta koreograafi-liikumisjuhi töö kümmekonnale lavastusele Viljandi Ugalas (fotol stseen lavastusest „Hipide revolutsioon“), Vene teatris, Nukuteatris, Vabal Laval jm.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht