Emotsioonid, müüdid ja pidevalt halb valitsus

Kas meie poliitiline eliit on üldse võimeline tagama Eesti püsimise ja stabiilsuse? Või on ühe või teise poliitilise jõu ambitsioonid tähtsamad?

ÜLO MATTHEUS

Teadupoolest eristuvad inimese ajus teatud rollide kandjana limbiline süsteem, aju kõige ürgsem osa, mis toodab ja reguleerib emotsioone, tegeleb inimese ellujäämise ja enesekaitsega, ning prefrontaalne korteks, lihtsustatult öeldes mõistus, mis esimest suunab ja kontrollib. Ohusituatsioonis või kui emotsioonid kasvavad üle pea, lülitub mõistus välja. Limbiline süsteem paiskab verre adrenaliini, et saaksime ära hüpata kihutava auto eest, kaitsta end vajaduse korral ründaja vastu või laadida end emotsionaalselt maha, kui midagi ärritab – sõimata valitsust, arstkonda või poemüüjaid.

Epideemia mõistagi ohustab inimesi ja vallandab kaitsereaktsiooni. Nii on mingi osa meie ühiskonnast paratamatult emotsioonide meelevallas ja mõistuse häält ei kuula. Neid juhib pelgus oma elu ja tervise pärast, mis on väga mõistetav, kuid ka umbusk valitsuse ja meditsiinisüsteemi vastu, mida omakorda toidavad ühismeedias levivad vandenõuteooriad. Arvud ja statistika vandenõuteoreetikuid ei veena, olgugi et need kõnelevad selgematki keelt kui ainuüksi paljas mõistus seda teeks. Arvud ütlevad, et haiglasse sattunuist keskmiselt 70% on vaktsineerimata. Et ainuüksi viimase kuu jooksul on vikatimees viinud haiglavoodist kaasa enam kui 250 koroonapatsienti.1 Et novembri seisuga on tema „portfellis“ juba kaugelt üle pooleteise tuhande hinge2 ehk umbes 0,12% Eesti rahvastikust. Kui enamik meist oleks vaktsineeritud, siis nii kurvad need arvud kindlasti ei oleks. Vaktsineerimisega hästi toime tulnud Šotimaa kogemus näitab, et 3,3 miljonist vaktsineeritust (73,6% eeldatavast sihtgrupist) on alates vaktsineerimise algusest surnud vaid 0,007% ehk 236 inimest.3 Ehk siis kogu vaktsineerimis­perioodi jooksul vähem kui Eesti haiglates ühe kuuga.

Kui arvandmed ei mõju, siis võib minna ju näiteks Tallinnas Liiva kalmistule, kus seni kasutamata männimetsad on omandanud pärgadest kirju aluskatte. Pärjad pole numbrid, nende all on lahkunud inimesed. Kellegi lein.

Müüdid

Müütidel on omadus inimesi ühendada, kuid nad ka gruppideks jaotada ja üksteisele vastandada. Müüdid loovad rahvusliku identiteedi ja ajaloo, neist toituvad religioonid, ent ka ebausk ja vandenõuteooriad. Müüdipõhine mõtlemine on sedavõrd juurdunud, et raske on tekkinud müüte mis tahes argumentidega kummutada. Eestlaste müüdid on teadagi muistne vabadusvõitlus, seitsesada aastat orjapõlve, rahvuslik ärkamine, Kalevipoeg, Tammsaare … Ilma nendeta poleks me need, kes me oleme.

Mõnevõrra keerulisem on asi ebausu ja vandenõuteooriatega. Nende vahele võib õigupoolest panna võrdusmärgi – need toituvad inimese ürgsetest hirmudest ja on seotud temasse programmeeritud enesekaitsega. Teatud hulk inimesi tajub vaktsiinides ohte ja iga teooria, mis seda kinnitab, leiab neis soodsa pinnase. Võib ju arvata, et mõistuse ja haritusega suudab inimene oma aju limbilise süsteemi ürgsed hirmud kontrolli alla saada, ent kui hirm või ebausk on väga suur, lülitub mõistus välja. Mingil ajal ehitasid ameeriklased endale tuumavarjendeid ja täitsid neid toiduvarudega. Alates 1970ndatest tegutseb USAs ellujäämiskeskus (The Survival Center), mis pakub nii teadmisi, koolitust kui ka kõiki vajalikke abivahendeid, et üle elada tuuma-, keemia- või biorünnak.4 Sealt saab rentida varjendeid kliimamuutuse üleelamiseks, osta vajalikku tehnoloogiat omaenda varjendisse, soetada kirjandust vaktsineerimise usaldusväärsuse kohta või ka näiteks geograafilise kaardi, mis näitab ära, missugused maismaa osad kliima soojenedes ja ookeani kerkides alles jäävad.

See on äri, mis toitub inimeste hirmudest ja ebausust, pakkudes nendega toimetulekuks nii teadmisi kui ka praktilisi lahendusi. Kuna hirm ja enese­kaitsevajadus on psüühika vältimatud osised, ei lakka see äri eales õitsemast.

Samasugust äritegevust toetab ka üks COVIDi müütidest, mille on ära toonud teaduslikku maailmavaadet propageeriv portaal Alliance For Science.5 Selle müüdi kohaselt on epideemia taga ülemaailmne farmaatsiatööstus (ingl Big Pharma), mis tahab teha inimesi haigeks, et müüa neile kalleid medikamente. Seda müüti genereerib väidetavalt alternatiivmeditsiin, mis tavameditsiini usaldusväärsust õõnestades pakub enda toodetud imepille ja eliksiire. Võtad tableti või ostad muid vajalikke tervisetooteid ja oled kohe terve! Ja vaktsiine polegi vaja!

Portaal toob ära kümme maailmas enim levinud vandenõuteooriat, mis on käibel seoses COVID-19ga. Järgnevalt veel mõned näited.

1. Koroonaviirust ei ole tegelikult olemas, vaid see on globalistliku eliidi vandenõu, et võtta inimkonnalt vabadus. Koroona pole midagi gripist hullemat.

2. COVID-19 on osa Bill Gatesi juhitud plaanist vaktsineerida kogu maailma elanikkond, et vaktsineerimisprogrammi raames siirata inimestesse digitaalseid mikrokiipe, mis neid jälgivad ja kontrollivad.

3. Epideemia taga on süvariik. See müüt levis USAs Donald Trumpi võimu ajal. Tema pooldajad olid veendunud, et süvariik kasutab koroonat presidendivõimu õõnestamiseks.

4. Koroonaepideemia taga on 5G-mobiilsidevõrgud. Keskne väide seisneb selles, et see, mis haigeks teeb, on 5G-elektromagnetkiirgus. Või kui ta ei tee seda otseselt, siis kahjustab immuunsüsteemi ja teeb COVID-19-le vastuvõtlikuks.

Alati halb valitsus

Müüdid on osa ühiskonna toimimisest, ent kui need on destruktiivsed ja toovad kaasa inimohvreid (koroonasurmi), siis ei tohi neid ära kasutada poliitilistel eesmärkidel. Ent paraku seda tehakse.

Meie-tunne on vaid neil, kes toetavad parasjagu võimul olevaid jõude. Seda meie-tunnet oli eriti tugevalt tajuda EKRE toetajate hulgas, kui EKRE oli valitsuses.

Maria Kilk / Õhtuleht / Scanpix

Poliitikas domineerib alati seisukoht, et võimul olev valitsus on halb, kuna negatiivne informatsioon mõjutab inimest rohkem kui positiivne. Negatiivne tekitab ohutunnet ja paneb inimese enesekaitse aktiveeruma. Seepärast on ka ajakirjanduslikud uudised enamasti negatiivsed, kuna positiivne ei köida tähelepanu. Uudis peab inimest ärritama ja puudutama tema aju limbilise süsteemi kõige ürgsemaid mehhanisme.

Nii tunnen mina, tavalise inimesena, end pidevalt ärritatuna, sest kunagi pole võimul niisugune valitsus, mille kohta saaksin öelda, et see on meie valitsus, meie Eesti valitsus, mis esindab kogu Eesti huve. See meie-tunne on vaid neil, kes toetavad parasjagu võimul olevaid jõude. Seda meie-tunnet oli eriti tugevalt tajuda EKRE toetajate hulgas, kui EKRE oli valitsuses. Põhjuseks paljuski poliitika viimine tänavale – tõrvikurongkäigud, massimeeleavaldused, ühismeedia erakondlik võimendamine jms. Teiselt poolt pole ükski poliitiline jõud pälvinud EKREga võrreldes nii palju negatiivset kriitikat ja vastuseisu, mida sealjuures toetab ka ajakirjandus. Pole siis ime, et EKRE liidrid laenasid oma iidolpoliitikult Donald Trumpilt süvariigi idee ja kandid selle Eestile üle, süvendades sellega ühiskonna negatiivset enesetunnet veelgi. Nii on juhtunud, et üks eriti must kass käib ringi poliitiliste jõudude vahel ja muudkui toidab vastastikust umbusku. Seetõttu on vägagi asja- ja ajakohane Kaja Kallase üleskutse, et teatud küsimustes peaks valitsema konsensus, nii nagu see on riigikaitse küsimustes, kus keegi ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmesust NATOs ja kaitseinvesteeringuid, kutsudes üles leidma samasugust konsensust Eesti meditsiinisüsteemi toetamiseks.6 See avaldus sündis vahetult pärast 23. oktoobril Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldust, mida ilmselgelt toetas EKRE ja kus muu hulgas pandi kahtluse alla meditsiinisüsteemi usaldusväärsus.

Poliitiline kapital või must raha?

Küsimus on niisiis selles, kas selliste teemade ja ühiskonna usalduse arvelt tohib koguda poliitilist kapitali. Kindlasti mitte! Selle kapitali taga on kellegi kannatused ja surm. See on määrdunud kapital. Must raha.

Tõsi on, et ei eelmine, Jüri Ratase, ega praegune, Kaja Kallase, valitsus pole epideemia teema haldamisega väga hästi toime tulnud. Vabanduseks on see, et tegemist on erakorralise, uudse ja globaalse nähtusega, kus puudusid nii kogemused kui ka kohe-võtta-lahendused. Teisalt oli lokaalne probleemide haldamine ikkagi allpool kriitikat välistavat taset. Ebapädevust on olnud nii vaktsiinide hankimise ja säilitamise, epideemiavastaste meetmete rakendamise ning lõpuks ka vaktsineerimisega, mille ebapiisavuse tõttu oleme, taandumismärkidest hoolimata, jätkuvalt kriitilises seisus. Kõige halvem on olnud kommunikatsioon, s.t valitsuse positiivne müüdiloome, mis veennuks elanikkonda vaktsineerimise vajalikkuses.

Silma tuleb vaadata objektiivsetele kriteeriumidele, mis paratamatult vähendavad iga valitsuse toetust, kes iganes parasjagu võimul on. Konkreetse epideemia piiramiseks on valida kas radikaalsed või vähem radikaalsed meetmed. Esimesed näeksid ette riigi täieliku lukkupaneku ja häda- või eriolukorra kehtestamise, teised piirduvad enam-vähem nende meetmetega, mis praegu kehtivad – vaktsineerimispassi esitamise nõue, maski kandmise kohustus, külastajate piirarv avalikel üritustel, testimine koolides jms. Pole raske arvata, et valitsus, kes kehtestab väga radikaalsed meetmed, kaua ametis ei püsi. Ent sama tulemuseni võib jõuda ka leebete meetme korral, sest siis saab valitsust kritiseerida selle eest, et epideemia ohjeldamiseks pole tehtud piisavalt, või süüdistada teda tekkinud majandusraskustes ning vajalike toetusmeetmete puudumises.

Lisaks ripuvad õhus vanad ja aina edasi kopitavad luukered nagu korruptsioonisüüdistused Keskerakonna vastu või Ühtse Venemaaga leping, mis jätkuvalt kehtib sellel lihtsalt põhjusel, et Keskerakond ei ole avalikult sellest lahti öelnud.

Kokku võttes: meil ei saa samade tendentside jätkudes kunagi olema head valitsust, vaid ikka ja aina halb valitsus, kes on pideva kriitikatule all. Tagajärjeks on see, et mina Eesti kodanikuna tunnen end kogu aeg halvasti või suisa ohustatult. Mõnikord ma küsin endalt, kas meie valitsus, kogu meie poliitiline eliit on üldse võimeline tagama Eesti püsimist ja sisepoliitilist stabiilsust. Või on ühe või teise poliitilise jõu ambitsioonid sellest tähtsamad? Poliitiliste jõudude vastastikune sallimatus, konsensuse puudumine olulistes küsimustes (ka kaitsekulutuste vähendamine on koos riigieelarve kärpimisega kõne all) tekitab selles osas paraku tõsiseid kahtlusi.

Kuidas edasi? on ikka ja alati sel puhul küsitud. Mõnikord on leitud vastus ja võetud ka midagi ette, aga praegu neid vastuseid küll kusagilt ei paista.

1 Surmade arv vastavalt terviseameti koostatud pressiteadetele. Vt https://www.terviseamet.ee/et/uudised

2 Koroonaviiruse andmestik. Terviseamet. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik

3 Characteristics and risk of COVID-19-related death in fully vaccinated people in Scotland. https://www.thelancet.com/action/showPdf?pii=S0140-6736%2821%2902316-3 28. X 2021.

4 Vt https://www.survivalcenter.com/

5 COVID: Top 10 current conspiracy theories by Mark Lynas, 20 aprill 2020. https://allianceforscience.cornell.edu/blog/2020/04/covid-top-10-current-conspiracy-theories/

6 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus COVID-19 olukorrast, 25. X 2021. https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallase-poliitiline-avaldus-covid-19-olukorrast-25102021

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht