Festival “Kuri proge 2007”

Igor Garšnek

4. VIII Hiiumaal Männiliiva turismitalu vabaõhulaval

Mitmesuguste suvetuuride kõrval on hästi tervendav tõdeda, et ka meie rock-muusika “tõsisemad”, s.t ambitsioonikamad tegijad pole muusikainstrumente suveks varna visanud. Kel isu mitte vaid popkultuurse meelelahutuse, vaid vahelduseks süvitsi minevama kuulamiskogemuse järele, need peaksid homme seadma sammud (või auto- ja mootorrattad) Hiiumaale ühepäevasele proge-rock’i kokkutulekule “Kuri proge”. Sõna “kuri” ei tähenda samas sugugi mitte kurjakuulutavust, vaid viitab hoopis asjaolule, et kõnealune muusikasündmus toimub Kuri küla külje all.

Sisuliselt on “Kuri proge” küll festival, ent vormiliselt peakorraldaja Artur Siimu sõnutsi “progressiivse rock’i huviliste erakokkutulek”, mis tähendab, et publikule pileteid ei müüda ning bändid esinemistasu ei küsi. Söögi-joogi ning telkimisküsimused on mõistagi iseasi. Nii et tegemist on seega muusikasündmusega, mis toetub täielikult mittekommertsiaalsele omaalgatusele nii korraldajate, esinejate kui publiku poole pealt vaadatuna.

“Kuri progel” on oma lühike, kuid tähendusrikas ajalugu. Aastal 2002 peeti festivalidest esimene, tollal esines Hiiumaal Männiliiva turismitalu vabaõhulaval kaheksa eesti bändi. Nende seas ansambel Meie, mis tegi laulja Tajo Kadajase eestvõttel eduka comeback’i üle 27 (!) aasta. Lisaks nooremad eksperimenteerijad, Data ja Genesise suurteose “Supper’s Ready” ettekanne ansamblilt Linnu Tee.

Aasta 2003 tõi esimesed väliskülalised: ansamblid Holy Lamb ja Olive Mess Lätist. Usutavasti mäletavad tollased kokkutulnud ka eesti kollektiive nagu Contus Firmus ja Fragile ning ehk sedagi, et Led R andis tollal seal oma esimese kontserdi.

Aastanumber 2004 laiendas festivali helispektrit veelgi, “lisaväärtuseks” tegijad nagu Ageness Soomest ja meie Tunnetusüksus, Ballooner, Kantor Vay jpt.

Siis tekkis ürituse korraldamisel küll väike vahe, kuna aastatel 2005-2006 “Kuri proget” ei toimunud, põhjuseks korraldaja Artur Siimu sõnutsi motivatsiooni puudumine. Nojah, ega aastad pole vennad.

Aga tänavu on see motivatsioon igatahes jälle õnneks tekkinud ning 4. augustil astub “Kuri progel” üles rootsi progelegend Morte Macabre koos lauljanna Emma Nordenstamiga (nad esinevad nii koos kui eraldi kontserdiosaga). Morte Macabrest lisaks niipalju, et nende kompositsioonid põhinevad tuntud õudusfilmide muusikal, nende siiani ainus plaat “Symphonic Holocaust” ilmus 1998. aastal ning bändi liikmed on kõik oma ala tipp-profid, neist kitarrist Reine Fisket peetakse oma mängustiililt mitte ainult Rootsis vaid ka maailmas üheks unikaalsemaks ja isikupärasemaks muusikuks.

Festivali korraldaja Artur Siimu sõnutsi ei piirduta tänavu pelgalt proge-rock’i ampluaaga, näiteks Octopus Syng Soomest on võrreldav 1960ndate lõpu psühhedeelse Pink Floydi ja Syd Barrettiga. Arendatud rock-muusikat saab kuulda samuti meie ansamblilt Phlox ja uuenenud bändilt Luarvik Luarvik, kus “kitarritoreadooriks” nüüd Lauri-Dag Tüür.

Albert Einstein ütles kord, et “Jumal ei mängi täringuid”. Olgu täringutega, kuidas on, aga kui Jumal proge-rock’i peaks kuulama, siis ei saada ta “Kuri proge” vabaõhukontsertide ajaks Hiiumaale kohe kindlasti mitte kurja ilma.