Ühe venna nimi võib niisiis olla Chekhov ja teisel Tšehhov?

Mati Vokk

Olin endale koolis selgeks teinud vene nimede kirjutamise reeglid. Tean, et kuigi Raissa on vene keeles ühe s-iga, kirjutatakse see eesti keeles kahega ja sama käib Mihhaili h kohta. Ühtäkki hakkasin märkama, et lehtedes (ja isegi Äripäeva ametlikes teadaannetes) kirjutataksegi vene nimed inglisepäraselt. Näiteks Victor Chulets. Olin hämmastunud, kuid viskasin selle kivi noorte ajakirjanike kapsaaeda, kes ehk pole vene keelt õppinud, kuid nagu selgus – eksisin. Eesti Keele Instituut (EKI) ja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) ongi sellel seisukohal, et Vene riigi kodanike nimed tuleb ametlikes dokumentides kirjutada nii, nagu Venemaa seda ladina tähtedega teeb, s.t vene-inglise transkriptsiooni kohaselt. Puhtalt sotsiaalse eksperimendina pidasin kirjavahetust mõlema tahuga. Tahtsin proovida, kas üks inimene saab midagi muuta Eesti riigis. Ei saanud! Mõlemad ajasid sõrad vastu. Põhjendus, miks ei saa asja muuta ja kirjutada nagu siiani, oli ühel rohkem teaduslik, teisel bürokraatlik, mis on loomulik, kuid peamise põhjusena tuli välja vaat mis: me ei saa kehtestada vene keelele teistsugust staatust kui teistele keeltele. Ehk – kui me kasutame eesti keele kohaseid transkribeerimisreegleid vene keele puhul, peaksime sama tegema ka hiina ja araabia keele puhul. Märkusena olgu öeldud, et kui vene nimi on juba ametlikes eestikeelsetes dokumentides olemas vene-eesti transkriptsiooni kohaselt, siis see ka nii jääb.

Kuid üha rohkem kohtab pressis selliseid nimekujusid nagu Pyatykh (Pjatõhh), Spasovkhodskij (Spassovhodski), Vyacheslav Shlyk (Vjatšeslav Šlõk). On loodud olukord, kus ühe venna nimi võib olla Chekhov ja teisel – Tšehhov. Ma ei pea seda õigeks. Minu arvates ei takista miski vene nimede kirjutamist seni maksnud vene-eesti transkriptsiooni reeglite alusel. Ei tunne lähemalt hiina ja araabia keele kirjutamise reegleid, aga lajatada kõigile keeltele sama üldpõhimõttega, kui vene keele jaoks on kenasti toimivad reeglid olemas, pole õige. See on juuksekarva lõhkiajamine ja tekitab ainult segadust. Sellevõrra küll usun eesti inimese haritusse, et ei näe põhjust, miks kodakondsus- ning notariaadiametnikud ei võiks transkribeerida venekeelsetest paberitest eesti keelde. Või siis tuleb neid vastavalt koolitada.

Kuna mina ei saanud instantse olukorda muutma, pöördun Sirbi lugejate poole. Kas tuleb toetust?