Kaitsmisel väitekirjad

Katrin Idla

KERSTI LEPAJÕE, sünd 1958 Tartu Ülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keeleteadus Doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22444/lepajoe_kersti.pdf?sequence=1 Kaitsmine toimub teisipäeval, 24. jaanuaril kl 14.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ nõukogu saalis. Juhendaja: PhD Reet Kasik Oponent: PhD Satu Grünthal (Helsingi Ülikool) Väitekirjas analüüsiti 400 riigieksamikirjandi tekstuaalseid, retoorilisi ja diskursiivseid omadusi, toetudes tekstianalüüsi metoodikale. Kirjandikirjutaja keeleliste valikute analüüsiga selgitati keelekasutustavasid. Kirjand on kujunenud traditsiooniliste tunnustega tekstiliigiks. Sellele viitab esmalt kirjandi väljakujunenud struktuur, teisalt aga kirjandi tekstuaalsed omadused ja piiratud hulga retooriliste võtete kasutamine. Kirjandite tekstuaalsete omaduste selgitamiseks analüüsiti tekstide kohesiooni ja koherentsust ning infoedastust. Retooriliste võtete analüüsis vaadeldi riigieksamikirjandite algusi ja lõpetusi ning argumentatsiooni sisulisi omadusi: mõjutamisvõtteid, argumenditüüpe ja diskursiivsete seoste loomist. Kirjandile on omane viitamine teistele tekstidele refereerimise või tsiteerimise abil, kuid analüüsist võib järeldada, et õpilased suudavad vaid osaliselt toetuda oma varasemale tekstikogemusele. Tekstikogemus on väga tihedalt seotud koolis õpituga ja harva jõuavad kirjanditeksti viited õppekavavälistele tekstidele. Kirjandite suhtluseesmärk on raskesti määratletav. Riigikirjandit võib pidada kirjalikuks monoloogiks ja selle interpersonaalset tasandit vaadelda kui kirjutaja ja tema poolt konstrueeritud lugeja suhtlust tekstis. Kirjand on tekstiliik, millele on omane kindel struktuur ja retoorilise ülesehituse tavad, aga mille diskursiivne eesmärk ja funktsionaalsed aspektid ehk toimimine suhtluses on suhteliselt ebamäärane. Töös kirjeldatakse ka rakenduslikke võimalusi, kuidas õpilaste funktsionaalset keeleoskust kirjutamisõpetuse käigus eesmärgipärasemalt suunata ja kujundada.

ANNELI SOO, sünd 1984

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), õigusteadus

Doktoritöö „Remedies against Ineffectiveness of Defense Counsel. Judicial Supervision over the Performance of Defense Counsel in Estonian Criminal Proceedings” („Abinõud ebaefektiivse kaitse vastu. Kohtulik järelevalve kaitsja tegevuse üle Eesti kriminaalmenetluses”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22443/soo_anneli.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kl 13 Tartus Näituse 20 Iuridicumi auditooriumis K-03.

Juhendaja: prof Jaan Ginter

Oponent: prof Christoffer Wong (Lundi Ülikool)

Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi kriminaalmenetluses. See on sätestatud konstitutsioonides, garanteeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja tunnustatud nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Liidu poolt. Samuti on see õigus sageli sätestatud riiklikes kriminaalmenetluse koodeksites, nagu näiteks Eesti kriminaalmenetluse seadustikus. Süüdistatavate õigus kaitsjale ei tohi aga olla ainult formaalne õigus, vaid see peab olema süüdistatavatele kriminaalmenetluses tagatud ka sisuliselt, mistõttu tuleb vaadelda konkreetse kaitsja tegevust konkreetses kriminaalmenetluses. Kas ta on menetluses ainult kohal või osaleb selles aktiivselt? Ainult selline kaitsja, kes tegutseb süüdistatava nimel hoolikalt ja aktiivselt ning selgitab süüdistatavale tema positsiooni menetluses ja menetlusõigusi, on efektiivne kaitsja, ja ainult efektiivse kaitsja osavõtt tagab selle, et süüdistatava õigus kaitsjale on menetluse jooksul garanteeritud. Loomulikult tõusetub siinkohal küsimus, kes on pädev kaitsja tegevust jälgima ja tema käitumist korrigeerima. Süüdistatavate õiguste tagamise kohustus on kohtutel, mistõttu on kohtud kohustatud ka kaitsja tegevuse üle järelevalvet teostama. Selleks et seda järelevalvet teostada, peavad kohtud esmalt võtma seisukoha selles, mida kaitsja efektiivsus tähendab, st mis on selle sisu. Siin on võimalik kaks lahendust: esiteks kasutavad kohtud etteantud standardit, mille alusel nad hindavad, kas menetluses tegutsenud kaitsja oli efektiivne või mitte; teiseks on võimalik, et kohtud otsustavad kaitsja efektiivsuse küsimuse iga kaasuse korral eraldi n-ö kaasusepõhiselt. On olemas ka kesktee: välja on töötatud standard, mis sisaldab kaitsja põhikohustusi ja mida kohtud saavad kasutada; vajaduse korral teeb kohus otsustuse aga konkreetse kaasuse asjaoludest lähtuvalt.

JEVGENI ŠULGA, sünd 1982

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), materjaliteadus

Doktoritöö „Self-assembly and interaction of nanostructures” („Nanostruktuuride interaktsioon ja iseorganiseerumine”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22445/sulga_jevgeni.pdf?sequence=2

Kaitsmine toimub reedel, 27. jaanuaril kl 15 Tartus Ülikooli 18 TÜ nõukogu saalis.

Juhendaja: dr Ilmar Kink

Oponendid: dr Albert Nasibulin (Aalto Ülikool, Soome) ja prof Renno Veinthal (Tallinna Tehnikaülikool)

Väitekirjas töötati välja süsinik-nanotorude kasvatusmeetodid ja uuriti nanotorude omadusi. Töötati välja mitmed originaalsed katalüsaatorsüsteemid ja uuriti nende rakendatavust. Töötati välja lihtne ja efektiivne meetod süsinik-nanotorude kasvatamiseks, mis baseerub alumiiniumi (Al) pinnal koobalti (Co) nanoosakeste iseorganiseerumisel Al ja Co soolade lahuse aurustumisel. Meetod on eeskätt suunatud rakendamiseks tööstuslikus tootmises. Töötati välja meetod orienteeritud süsinik-nanotorude kasvatamiseks ning nende funktsionaliseerimiseks lämmastiku ja muude keemiliste rühmadega, mida saab rakendada peamiselt energeetikas (nt kütuseelementide elektroodid). Töötati välja ja patenteeriti meetod teravikmikroskoopia sensori puhastamiseks.

RAINER PÄRNA, sünd 1983

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), materjaliteadus

Doktoritöö „Surface studies of some oxide films” („Mõnede oksiidsete kilede pinnauuringud”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22079/parna_rainer.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub reedel, 27. jaanuaril kl 13 Tartus Ülikooli 18 TÜ nõukogu saalis.

Juhendajad: dr Vambola Kisand ja prof Ergo Nõmmiste

Oponent: prof Nils Mårtensson (Uppsala Ülikool)

Titaan(IV)oksiid (TiO2) ja roostevaba teras (nii nimetatakse rauasulameid, mis sisaldavad olulisel määral kroomi) on materjalid, mida laialdaselt kasutatakse paljudes tänapäevastes rakendustes. Lisaks TiO2 tuntud kasutusaladele, nagu pigment valgetes värvides ja ultraviolettkiirguse neelaja päikesekreemides, võimaldab see materjal luua nn isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures akna isepuhastumine toimub kaheastmelisena: esmalt päikesevalguse toimel orgaanilise ja mitteorgaanilise mustuse lagundamine (fotokatalüüsi abil) ja superhüdrofiilse pinna teke päikesevalguse abil (pind kuhu veetilkasid ei moodustu, vaid vesi katab pinna ühtlaselt) ning sellise pinna efektiivne puhastumine laguproduktidest tavalise vihmavee abil. Isepuhastuvad aknaklaasid on juba müügil, kuid nende efektiivsus vajab parandamist. Üheks võimaluseks parandada päikesevalguse neeldumist ja suurendada isepuhastuvuse efektiivsust on lisada sobivaid lisandit (dopeerida). R oostevaba teras on kasutusel paljudes valdkondades, näiteks meditsiinis, autotööstuses, ehitusel ja igas majapidamises lauanõudena. Roostevaba terasele annab korrosioonikindluse (vastupidavuse roostetamisele) tema pinnale tekkiv üliõhukene kroomirikas oksiidikiht. Kui roostevaba terast kasutada eriti spetsiifilistes tingimustes, nagu näiteks kõrgetel temperatuuridel, tuleb tema korrosioonikindlust tõsta. Üheks võimaluseks on terasesse viia lisandeid, näiteks titaani, räni ja alumiiniumi. Doktoritöös uuriti lisandita, koobalti ja nikli lisandiga TiO2 kilesid ning kroomirikkaid oksiidikihte erineval määral oksüdeeritud roostevaba terase pinnal. Selgus, et lisandid mõjutavad TiO2 füüsikalisi omadusi, näiteks kristalliitide teket ja kasvu. Näidati, et koobalti (või nikli) lisandiga TiO2 neelab rohkem nähtavat valgust, kui ilma lisandita TiO2. Titaankarbiidiga rikastatud roostevaba terase uuringutest selgus, et kroomirikka kaitsva oksiidikihi moodustumine algas sulami pinnale juba siis, kui kasutati väga väikest kogust hapnikku. Esmalt oksüdeerus sulamis kiirelt kroom, seejärel raud. Nikkel ja titaankarbiid sulami pinnakihis ei oksüdeerunud. Lisaks moodustusid kaitsvas oksiidikihis veel ka alumiiniumoksiid (Al2O3) ja ränioksiidid (SiOx).

TRIIN JAGOMÄGI, sünd 1969

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus

Doktoritöö „A study of genetic etiology of nonsyndromic cleft lip and palate” („Mittesündroomse huuleja suulaelõhe geneetilise etioloogia uuring”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22446/jagomagi_triin.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub reedel, 27. jaanuaril kl 14 Tartus Puusepa 8 Linkbergi auditooriumis.

Juhendajad: prof Andres Metspalu ja PhD Mare Saag (TÜ stomatoloogia kliinik)

Nõustajad: prof Katrin Õunap ja PhD Priit Kasenõmm (Tartu Ülikool)

Oponent: prof Timo Peltomäki (Tampere Ülikooli kliinik)

Huule- ja/või suulaelõhe on üks sagedasemaid kaasasündinud väärarenguid, esinemissagedusega 1/700 elussünni kohta, sõltuvalt geograafilistest ja etnilistest variatsioonidest. Huule- ja suulaelõhede kliinilisi klassifikatsioone on erinevaid, kuid üldiselt jaotatakse lõhed kaheks suureks haigusfenotüübiks: huule ja/või suulaelõhe (CL/P) ja suulaelõhe (CP). Suulõhede tekkes mängivad olulist rolli keskkonna- ja geneetilised tegurid ning elustiiliga seotud riskifaktorid. Sündroomsete suulõhedega seostatud geenide uuringud on näidanud nende olulisust ka mittesündroomsete suulõhede etioloogias. Geneetiliste tegurite olulisus mittesündroomse suulõhe tekkes on kinnitust leidnud perekondade ja kaksikute uuringutes. Kandidaatgeenide uurimisel põhinevad assotsiatsiooniuuringute ja aheldusanalüüside tulemused erinevates populatsioonides on varieeruvad ja vähene kokkulangevus on põhjustatud geneetilisest heterogeensusest ja väikesest uuringute võimsusest. Suulõhega sündinud lapsed vajavad ravi erinevate spetsialistide poolt ja seda eri vanuseperioodidel sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni ning tihti ka kauem. Suulõhe diagnoos ei ole eluohtlik, kuid neil lastel on kahjustatud paljud olulised funktsioonid: imemine, kõne, keskkõrva ventilatsioon, kuulmine, hingamine ning häirunud on ka näo- ja lõualuude süsteemi areng ja kasv. Need probleemid omakorda võivad põhjustada emotsionaalset stressi, psühholoogilisi probleeme ning võivad mõjutada lapse hakkama saamist koolis. Rehabilitatsioon on võimalik hea meeskonnatööga eri spetsialistide vahel ning heas koostöös lapse perekonnaga.

Eestis puudub riiklik statistika suulaelõhedega laste sündimuse osas. Huule- ja/või suulaelõhede esmased lõikused tehakse kahes Eesti suurimas haiglas: Tartu Ülikooli kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Töös leiti, et suur suulaelõhede esinemissagedus (CL : CLP : CP – 1 : 2 : 2) sarnaneb Soomes ja Rootsis tehtud uuringutega ja põhjused vajavad edaspidist uurimist. Näidati, et FGF1 geeni järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P geneetilise eelsoodumusega, ja leidis kinnitust et TIM P2 ja WNT9B geenide järjestuse variandid on seotud CL/P geneetilise eelsoodumusega Kirde-Eesti populatsioonis. Leidis kinnitust, et teiste populatsioonide uuringutest leitud FOXE1 geenide järjestuse variandid on seotud CL/P geneetilse eelsoodumusega Kirde-Euroopa populatsioonis (Eesti, Läti, Leedu).