Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad

Katrin Idla

SIRJE HELMEEesti KunstiakadeemiaKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)„Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis”https://docs.google.com/a/artun.ee/file/d/0B5zWAWhayOJUa0VxRWtBaGQ0LVU/edit?pli=1Juhendaja: em-prof Jaak KangilaskiOponent: PhD Lolita Jablonskiene (Leedu Rahvusgalerii)Väitekirja teemaks on sõjajärgse kunsti arenemine ja kujunemine tingimustes, mida ühelt poolt määras poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ning teiselt poolt soov ja traditsioon kuuluda lääne kultuuriruumi, ning esteetilised arusaamad ja ideoloogilised konfrontatsioonid, mis sel kokkupuutepinnal tekkisid. Rangete reeglitega piiratud kultuurisituatsioonis oli tegu nõukogude kultuuris eksisteeriva kohaliku (eesti) modernismi variandiga. Väitekirjaks esitatud teemad katavad ajavahemikku 1950. aastate teisest poolest 1970. aastate alguseni.

TIIT HENNOSTE
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28923/hennoste_tiit.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 20. veebruaril
kl 14.15 Tartus TÜ senati saalis.
Juhendaja: prof Helle Metslang
Oponent: prof Pirkko Nuolijärvi (Kodumaa Keelte Keskus, Soome)
Doktoritöö ühendavaks teemaks on keele abil tehtavate sotsiaalsete tegevuste (nt küsimine, käskimine) keeleline vormistamine erinevates suhtlusjärjendites suulises spontaanses eestikeelses suhtluses. Töö keskne probleem lähtub asjaolust, et keelekasutus varieerub. Inimene kasutab mõnes lauses verbivormi „ei ole” ja mõnes „pole”, vormistab kord üldküsimuse „kas”, kord „vä” abil jne. Väitekiri otsib varieerumisele seletust, kasutades meetodina kvalitatiivset suhtluslingvistikat ja deskriptiivset statistikat. Doktoritöö näitab, kuidas eri tasandite keelendivariantide valik on süstemaatiliselt seotud vastava lausungi poolt tehtud sotsiaalsete tegevustega ning neid kasutatakse süstemaatiliselt kindlates suhtlusjärjendites. Seosed tulevad välja kõigil uuritud grammatilistel tasanditel paiknevate nähtuste puhul.

BERIT AAVIKSOO
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29120/aaviksoo_berit.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 22. veebruaril kl 11.15 Tartus Näituse 20 auditooriumis K-03.
Juhendajad: prof Kalle Merusk ja prof Rait Maruste
Oponendid: PhD Uno Lõhmus (Euroopa Liidu Kohtu kohtunik) ja PhD Jüri Põld (riigikohtunik)
Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja millisel määral on Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsuse küsimustes. Uuriti, kas riikide vaba otsustusruum selles valdkonnas, mida traditsiooniliselt seostatakse riiklusega, on säilinud, ahenenud või kadunud. Selle eesmärgi saavutamiseks vaadeldi piiranguid, mida riikide otsustusõigusele asetavad erinevad avaliku õiguse „kihid”, s.o klassikaline rahvusvaheline õigus, regionaalne ehk Euroopa Nõukogu kujundatud õigus ning riigiülene ehk Euroopa Liidu õigus. Selgus, et kui veel 2008. aastal oli võimalik järeldada, et kodakondsuse instituut kujutab endast riikliku suveräänsuse n-ö viimast kantsi ehk valdkonda, kus riigivälise õiguse mõju riigisisesele õigusele on pigem tagasihoidlik, siis vahepealne areng annab põhjust sellest väitest taganeda. Nii on Euroopa Liidu liikmesriigid oma kodakondsusealastes valikutes aina kasvaval määral seotud piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid, Euroopa inimõiguste konventsiooni kontrolliorgan Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu õiguskorra valvur Euroopa Kohus. Muu hulgas jõuti järeldusele, et peale otsese viisi ehk piirangute kaudu, mida riigiväline õigus riigisiseste kodakondsusreeglite kujundamisele asetab, on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud ka kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste, ennekõike riigi pikaajaliste elanike staatuse vahel. Seda kodakondsusküsimuse aspekti on töö autori hinnangul seni alahinnatud. Iseäranis kehtib doktoritöös püstitatud hüpotees riigi otsustusruumi ahenemisest Euroopa Liidu kontekstis. Veelgi enam – autori arvates annavad Euroopa Kohtu aastatel 2010–2012 kodakondsuse valdkonnas tehtud otsused põhjust järeldada, et vähemasti kodakondsuse küsimuses seisab Euroopa Liit kindlal föderaliseerimiskursil.

DAN BOGDANOV
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Sharemind: programmable secure computations with practical applications” („Sharemind: programmeeritav turvaline arvutussüsteem praktiliste rakendustega”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29041/bogdanov_dan_2.pdf?sequence=5
Kaitsmine toimub neljapäeval, 28. veebruaril
kl 16.15 Tartus Liivi 2–403.
Juhendaja: PhD Sven Laur
Oponendid: prof Nigel P. Smart (Bristoli Ülikool, Ühendkuningriik) ja dr.ir. Berry Schoenmakers (Eindhoveni Tehnoloogiaülikool, Holland)
Kujutlege riigijuhti, kes soovib oma riigi ressursse mõistlikult kasutada ning hiljem teada, kas tema otsused on olnud õiged. Kõige selle jaoks peab ta koguma andmeid riigi ja selle alamate igapäevaelu kohta. Need andmed võivad sisaldada fakte inimeste eraelu (näiteks toimetuleku ja tervise) ning ettevõtete ärisaladuste kohta.Tänapäeva ühiskonnas ei tohi valitsus teada oma kodanike kohta liiga palju, sest teadmisest tulenev võim hakkab rikkuma inimeste isiklikku vabadust. Doktoritöö eesmärk on lubada tundlike andmete töötlemist ilma nende omaniku konfidentsiaalsust rikkumata. Selleks kasutame turvalist ühisarvutust. Turvaline ühisarvutus on krüptograafiline meetod, millega saab digitaalsel kujul informatsioon töödelda nii, et töötleja ei näe andmeid ega oska neid omanikega siduda. Turvalise ühisarvutuse tehnoloogiat saab kasutada andmete kogumiseks, analüüsiks ja koondtulemuste avaldamiseks privaatsust säilitaval moel. Töö tutvustab andmetöötlussüsteemi Sharemind, mis on mõeldud andmete turvaliseks töötlemiseks. Sharemind tugineb uudsetel turvalise ühisarvutuse võtetel, mis töötavad eriti hästi digitaalsete arvutitega. Doktoritöö selgitab Sharemindi praktilisi turvagarantiisid ning mõõdetakse katseliselt selle jõudlust arvutitel. Sharemindi arvutusprotokolle saab vabalt ümber järjestada. Nii saame neid kasutada selleks, et arvutada statistilisi funktsioone või käivitada keerukamaid andmete töötlemise algoritme. Doktoritöö esitleb ka uut programmeerimiskeelt nimega SecreC, mis teeb Sharemindi rakendustes kasutamise oluliselt lihtsamaks. Sharemindi abil on loodud katserakendusi, mis näitavad, kuidas seda saab kasutada privaatsust säilitava statistilise analüüsi ja andmekaeve jaoks. Seda rakendust on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit kasutanud oma liikmete majandusandmete analüüsiks. Doktoritöös kirjeldatud meetodid on kasulikud nii valitsusele kui ka ettevõtetele, kes soovivad turvaliselt töödelda konfidentsiaalseid andmeid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht