Kuhu suundume?

Naljaga pooleks ennustan kõigusoojaste liikide edukäiku, seega ka valitsemas neid inimesi, kes reageerivad oludele kõige paindlikumalt.

URMAS LEPIK

Mida kiirem meil on, mida rohkem arengust räägitakse ja mida mitmekülgsemad on eri eluvaldkondade kirjeldused, seda segasem asi paistab ja seda vähem saab midagi inimese elu määravate suundumuste kohta arvata. Milles asi? Keegi ei vaidle vastu, kui insenerid arvestavad masinaid ja ehitisi luues loodusseadustega. Neil ongi õnnestunud luua sobivaid ja vastupidavaid süsteeme. Ühiskonnaasjades on aga saanud kombeks arvestada tegijate huvidega, jõuliste isikute ihade ja soovidega, arvamusliidrite seisukohtadega ja inimese tehtud reeglitega, mitte loodusseadustega. Riikide teke ja lagunemine, sõjad ja rahvastiku iive, tehnoloogiline areng, energiatarbe kasv jms asuksid nagu inimese vaba tahte valdkonnas. On sellega siis alandav arvestada, et ühiskond on samamoodi looduse osa nagu näiteks sipelgate asurkond männimetsas?

Suundumusi märkame, kui läheneme protsessidele kas üksikult üldisele või vastupidi. Levinud on esimene variant, sest nii on pildid vaatlejale lähemal ja inimmõõtmega. Proovin siinkohal läheneda üldiselt üksikule. Jätan seejuures vaatlemata, kuidas universum Maaga ja Maa kui tervik inimesega ringi käib, kuigi oleme kõik ju nõus, et Maa allsüsteemid mineraalidest ja bakteritest kliimani, inimene ja ühiskond sealhulgas, on omavahelises sõltuvuses. Ühiskondlikke suundumusi vaadeldes võtkem arvesse üldisi seaduspärasusi. Pole olemas paigalseisu, sest igal osakesel on suundumus moodustada teistega liitudes süsteeme. Süsteemidel on suundumus moodustada supersüsteeme. Liikumine toob kaasa süsteemide arengu, infosisalduse ja -paljususe kasvu. Kuna protsessid toimuvad tingimuste tunnelis, tingib nähtuste maksimeerimistendents lainelise kulgemise. Muutused eeldavad energia­kasutust, kõige üldisem eesmärk näib aga olevat teadvustumine. Lühiduse mõttes kasutan neist suundumustest rääkides mõistet „tungid“. Ühiskonnas mõjutab peale tungide muutumisprotsessi kultuur kui lubade/tabude süsteem.

Vaadeldes elu selliste tungide valguses, saab ühiskonnas toimuvat paremini mõista. Piiritleme süsteemid, mis toimivad hoolonitena iseenese huvides, kuid arvestavad seejuures kõrgema hooloni huvidega. Suure üldistusena olgu siin nendeks hooloniteks lääne tsivilisatsioon, islamimaailm, hiina kultuuriruum, õigeuskne maailm ja areaalikeskse maailmapildiga rahvad. Millises seisus ja milliste tungide mõjuväljas igaüks neist parajasti on?

Kolmandale maailmale on iseloomulik püüd vältida lääne mõju ja ettevaatlikkus ida suhtes, aga kolmandat, oma arenguteed ka ei leita. Pildil XIX sajandi alguse lõikuspidu Ghana Ashantis, ühes kõige visamalt Lääne kolonisatsiooni tõrjunud Aafrika piirkonnas.

Wikimedia Commons

Lääne tsivilisatsioon on väga nutikas energiat ühest liigist teise muutma ja see tagab talle nii arengu kui ka laienemise. Laienemisfaasile töötavad aga vastu teised hoolonid ning katsed eksportida läänelikkust araabiamaailma, Afganistani, Pakistani ja Venemaale ei anna enam tulemusi. Süsteemisisene areng kiireneb: infotehnoloogia loob reaalmaailma ja verbaalmaailma kõrvale virtuaalmaailma, inimeste omailm rikastub erisuste kasvu tõttu, ühiskonna allsüsteemides täpsustuvad omavahelised suhted (rahvusriikide liidusuhete areng, sooline ja usuline vabadus, keelte ja lokaalsete keelekujude renessanss, kunstivormide lisandumine jms). Varasem pühadusele rajatud kultuur asendub olmekultuuriga.

Seega on lääne tsivilisatsioon läbinud kasvufaasi, jõudnud keerukuse, s.t infosisalduse kasvatamise arenguastmesse ja hakanud mõistma, et peab arvestama oma ülemhoolonite (inimkond, Maa, elusloodus, kliima etc.) vajaduste ja arenguga. Siin peitub lääne inimeste häguse identiteedi parandamise võimalus: peale selle, et oleme valge rassi inimesed ja kristlike väärtuste kandjad oleme rahvad, kes püüavad võtta vastutuse kõikide rahvaste, Maa looduse ja liigirikkuse ning energiaressursside jätkusuutliku kasutamise eest. Vähemalt oleme selle vajaduse teadvustanud ja otsime lahendusi. Ajaloo skaalal näeme, et lääne ekspansioon on asendunud kaitsesse asumise ja pehmema poliitika kasutuselevõtuga.

Islamimaailm püüab vastu seista lääne kultuuri mõjule, et säilitada pühadusel põhinevat, sakraalset kultuuri. Samal ajal käib parajasti paljudes riikides ühiskonnakorralduse kaasajastamine, mille on tinginud nii rahvaarvu kasv, lääne mõju kui ka IT-plahvatus. Otsitakse lahendusi, mis säilitaks koraanil põhineva pühaduse, aga ei oleks vastuolus süsteemi keerukustungiga. Selle muutuse käigus avalduvad nii pidurdavad kui ka arendavad äärmused. Islamimaailma mõnes osas prevaleerib keerukuse kasv, mõnes osas hoitakse protsessi kinni kasvufaasis. Islamimaailm näib tahtvat laieneda, aga see ei jätku, sest praegu on ülekaalu saamas keerukuse kasvu faas. Laieneb ta küll, ent majandusemigrantide kaudu. Põhjuseks on seejuures lääne jätkuv mõju paljudele moslemitele ja tsivilisatsioonipiiride hägustumine tehnoloogilisest revolutsioonist tingitud informaatilise üleilmastumisega. Ajaloolistel islami aladel ollakse kaitseolekus ja vastustatakse globaliseerumist. Pärast seda, kui saab üldmõistetavaks, et lääs on tahtliku ekspansiooni lõpetanud, sumbub võib olla ka läände suunatud terrorism. Islamimaailma sees jätkub äärmuste võitlus, kuni kehtestuvad uusislamistlikud kultuurinormid, s.t tekib uus keerukustase. Kui arvata, et mis tahes arengu suund on teadvustumine, siis on uusislamism tulevikus laiapõhjaline maailmakäsitlus, mis võetakse omaks suures osas maailmast.

Hiina kultuuriruumi kohta võiks kasutada nende oma tarkusetera: kui istud kannatlikult jõe kaldal, siis küllap saad näha, kuidas su vaenlase laip sinust mööda hulbib. Hiina riik on kohandanud konfutsiaanliku ühiskonnakorralduse taoistliku filosoofiaga: rahvas püütakse hoida mõistlikus muutumistempos, oma inimeste ülemaailmsele rändele riik takistusi ei tee, konkureerivate süsteemide nõrkused kasutatakse sujuvalt ära, läänemaailma saavutused võetakse üle neid fetišeerimata. Hiina riik kogub nii füüsilist kui ka finantsilist ja sotsiaalset kapitali, et rakendada see siis, kui konkurendid on end nõrgestanud.

Ei ole näha, et Hiina tahaks end jõuliselt laiendama asuma – see toimub kulgevalt nagunii. Ja hiinlastel aega on. Hiina igakülgne mõju kasvab Aafrikas ja Kagu-Aasias samm-sammult ettenägeliku majandusliku okupatsiooni kaudu. Nähakse energiaressursside vallutamise vajadust, sealhulgas peetakse mõistlikuks saada enda mõju alla päikeseenergia mõttes rikkad põllumajandusalad. Lepingutega kindlustatakse väärismaavarade valitsemise õigus. Hiina on laienemisfaasis, kuid laienetakse tasakaalus mõjuruumi keerukuse kasvatamisega. Kui kujutada Hiina kulgemist graafikuna, siis võiks XXI sajandi ajateljel näha suhteliselt väikse amplituudiga sinusoidi.

Õigeuskne maailm, mille tuumikuks on Venemaa, on lääne tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud. Määratlenud end selgepiiriliselt eraldiseisva hoolonina, mis sisaldab oikumeeniliste pretensioonidega vene õigeusu hoolonit, püüab Venemaa eristuda ja mängida oma mängu. Seejuures on selle äärealad nö lõdvad ehk läänemeelsed. Venemaad eristab läänest ennekõike individualismi ja kollektivismi erinev mõistmine, millest johtuvalt erineb hinnang inimelu väärtusele, pühadusele, riiklusele ja olmeväärtustele. Kultuuriliselt ei ole vene rahvas ja venestunud rahvad kinnistunud oma teele: juba kolm sajandit otsivad nad võimalust ristata läänelikud väärtused õigeusklikega.

 

Näib, et üks suuremaid takistusi selle saavutamisel on peale imperialistliku mentaliteedi vene rahvuse pürgimus valitseda teisi slaavlasi ja Venemaa riikluseta rahvaid. Allutatud rahvad ei võta vene kultuuri omaks ilma vastutöötamiseta ja kuna neid on suur hulk nii rahvastena kui ka inimeste arvult, siis löövad nad segi venelaste endi identiteedi. Õigeusumaailma hädad ongi enesemääratluse ühekülgsus, skemaatilisus ja liigne enesekesksus. Selle parandamiseks kasutatakse jälle kord vastandumist konstrueeritud välisvaenlastega. Seejuures ei ole vaenlased mitte kõige paremini valitud, sest neil on liigagi palju selliseid omadusi, mida venelased sooviksid üle võtta.

Hoolonipõhise analüüsi järgi on Vene ruum pikaaegses seisakus. Parajasti ei saa toimuda suuremat ekspansiooni ehk ressursside kasvatamist ja ei ole näha ka riigisisest keerukuse kasvu. Viimaseks võiks olla võimu detsentraliseerimine, reaalne osariikide teke, konföderatiivne areng, majandusreeglistiku mitmekesistamine, kodanikuühiskonna arendamine, õigeusu ja venelane olemise üksteisest lahutamine jms. Valitseva rühmituse katse riiki laiendada, et suurendada sellega hooloni võimsust, ei saa õnnestuda, sest samal ajal täpsustub naaberalade identiteet ja kasvab keerukus. Näiteks Euroopa Liidus on peatumas kasvufaas, mis loob omakorda võimaluse takistada Venemaa laienemist.

Areaalikeskse maailmapildiga rahvad Aafrikas, Aasias ja Kesk-Ameerikas, nn Kolmas Maailm, võtab vastu lääne käsitluse ühiskonnast ja riiklusest. Kuna energiakasutuse võimekus pole seal kõige arenenum, siis toimuvad kõik protsessid aeglaselt. Arenenud maailm kasutab neid rahvaid ja riike endiselt ära nii tooraineallika kui ka turuna. Arengumaade ressursside mõju ülejäänute arengule ja kasvule ei ole siiski enam nii otsene kui koloniaalajastul, kuid on ikkagi sedavõrd oluline, et nende riikide olukorda püütakse majanduslike hoobadega hoida senises seisus. Ise arengumaad teisi riike nende valikutes mõjutada ei suuda (v.a naftariigid). Illegaalne (ja ka legaalne) migratsioon endistelt lääne koloniaalmaadelt ja ka islamimaadelt läände toimub aga hoogsalt ja sedakaudu kantakse inimressurss madala arenguga hoolonist kõrgemasse. See protsess ei jäta viimast mõjutamata, muutes põhiliselt tabude süsteemi ehk kultuuri.

Eeltoodu alusel võib oletada, et ühiskonnatasandil on oodata järgmisi muudatusi.

Lääs stagneerub lähiaastakümneil, kui teised hoolonid ei ründa oma laienemisfaasi realiseerimiseks. Kultuuris otsitakse asendajat kaotatud pühadusele (kooskõla loodusega, liikide kaitse, kliima teema, loomemajandus, raha- ja teenusepõhise mentaliteedi vähendamine jms).

Islamimaailm ei leia tasakaalu enne uusislamistliku elukäsitluse sõnastamist ja rakendumist. Kas kirjutatakse uus koraan?

Hiina kulgeb ilma väga suurte kon­fliktideta hegemooni staatuse suunas, kusjuures lähiaastail teisi kultuure muutma ei kiputa.

Venemaa läheb keema juba lähiajal ning kaose tõttu tuleb palju ja suuri probleeme kogu maailmale.

Kolmas Maailm diferentseerub märgatavalt. Iseloomulik on püüd vältida lääne mõju ja ettevaatlikkus ida suhtes, aga kolmandat, oma arenguteed ka ei leita. Paljusustung realiseerub rahvaarvu kasvu näol. Keerukuse kasv avaldub eelkõige probleemide hulga kasvuna.

Maa kui hoolon on lõpetanud keerukuse kasvu faasi, milleks oli eluslooduse liikide arvu kasv. Alanud on paljusustungi faas (energiakogumine ehk soojenemine), mille vähegi konkreetset mõju inimkonna olukorrale on peaaegu võimatu prognoosida. Naljaga pooleks ennustan kõigusoojaste liikide edukäiku, seega ka valitsemas inimesi, kes reageerivad oludele kõige paindlikumalt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht