Leina staadiumid

Väike Island pidi terve Euroopa nimel brittidele Brexiti eest kätte maksma – ja sai õnneks hakkama, alistades esmaspäeval jalgpalli EMil Inglismaa 2 : 1. Sel korral andis surmava hoobi siis Euroopa Liidu võõrleegionär.

Suurbritannia ja Euroopa on leinas ja vähem kui nädalaga on asutud läbima Kübler-Rossi mudeli viit leinastaadiumi: eitamine („See pole võimalik!“ ahastas referendumijärgsel hommikul ühismeedia), viha (oma koosa on saanud nii David Cameron vähese tegutsemise kui ka UKIP liigse populismi eest), kauplemine (üle nelja miljoni inimese on allkirjastanud petitsiooni, mis nõuab teist referendumit; Šotimaa juhid on avaldanud soovi siiski Euroopa Liitu jääda ning Iirimaa valitsus on palunud kodakondsuse taotlejatel hoog maha võtta). Ees ootavad veel depressioon ja leppimine.

Ega jää needki tulemata, sest referendum siiski on siduv (ja petitsioon mitte), aga Šotimaa iseseisvumine pole sugugi kindel (kahe aasta eest oli selle poolt alla 45% hääletajatest) ja kõigil Ühendkuningriigi liitu jäämise pooldajail pole iiri esivanemaid.

Juba ongi näha esimesi depressiooniilminguid ja nii mõnedki kuulutavad demokraatia lõppu. Nii hull asi ehk pole, aga karm õppetund on Brexit kindlasti just selles osas, kui kerge on pooltõdede ja valelubadustega hääletajatega manipuleerida.

Palju sellest kõigest on õppinud meie erakonnad, on näha juba 15 kuu pärast, kui tulevad kohalike omavalitsuste valimised. Kas järgmised riigikogu ja ka Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal toimuvad juba väiksema liikmete arvuga ELis, ei oska ilmselt praegu keegi ennustada.