Lekkiv maailm
Panama leke pakub ajakirjanikele ja maksuametnikele ilmselt tööd veel pikaks ajaks. Ühelt poolt oleme juba harjunud selliste suurte andmeleketega, millest esimese taga oli kümme aastat tagasi Islandil asutatud WikiLeaks. Teiselt poolt ei tohi me aga mingil juhul lasta rutiinil end uinutada, seda enam, et Panama lekke andmemaht on suurem, kui kõigi seniste sellesarnaste juhtumite oma kokku.
Praeguseks on teada, et Panama leke puudutab ka Eestit, aga see, kes täpselt vahendusmeeste registreeritud riiulifirmade kasutamisest tulu on saanud ja kas nende hulgas on ka Eesti poliitikuid või nende toetajaid, pole teada. Küll on suurt tähelepanu leidnud Vladimir Putini ja Hiina presidendi Xi Jinpingi lähikondsete, aga ka väikese Islandi peaministri Sigmundur Gunnlaugssoni seosed Panama riiulifirmadega.
Vene ametnikud nimetasid Panama lekke eesmärgiks mõjutada sügisel toimuvaid parlamendivalimisi, Xi Jinpingi käsilased tsenseerivad aga sealset meediat, nii et enamik hiinlasi ei kuulegi sellest lekkest. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Nii tuligi teisipäeval teade, et Islandi peaminister astub tagasi, andes järele tuhandete meeleavaldajate nõudmisele.
Huvitav, kuidas oleksid käitunud samas olukorras Eesti poliitikud?