Ly Koik 14. I 1928 – 12. X 2023

12. oktoobril lahkus 95aastasena kauaaegne särav raadiohääl, Eesti Raadio teadustaja Ly (Lydia) Koik.

Lydia Toomik tuli raadiosse diktorite konkursile otse koolipingist, aga talle öeldi, et lõpeta enne kool ära, siis vaatame. Kui lõputunnistus käes oli, polnud raadios jälle vaba diktorikohta ja talle pakuti 1947. aastal tööd uudiste­toimetaja ja reporterina ning mõni aasta hiljem sai ta oma unistatud ameti – teadustaja või nagu Felix Moori ajal öeldi – „halloonaise“ töö.

Tema helisev hääl ja selge sõna jäid kõrva tol ajal Eesti Raadios uudiste- ja spordiosakonna juhatajana töötanud Lembit Koigile. Või jäi Ly silma korvpalliplatsil? Eluks ajaks kestma jäänud liidust lahkus esimesena Lembit 2017. aastal.

Ly Koik oli ligi 40 aastat raadiokuulaja igapäevane kaaslane – teadustas raadio saatekava, luges uudiseid ning muusika- ja kirjandussaadete vahetekste, juhtis avalikke raadioõhtuid ja kontserte. „Päevakaja“ teise saate 1958. aastal andis eetrisse samuti Ly Koik. Tihti võis teda kuulda kinokroonikate kaadritagust teksti lugemas ja aastaid oli Koik laulupidude diktor lauluväljakul. Selle viimase üle oli ta ise alati väga uhke. 1983. aastal jõudis kätte pensionile jäämise päev, kuid eetripäevad puhkuste asendajana jätkusid kuni 1987. aastani.

Rahvusringhäälingu patrioodina kuulas ja jälgis Ly viimaste päevadeni teraselt raadiot ja raadioga seonduvat. Sellest rääkis ta ka oma viimaseks jäänud lühi­intervjuus Jaan Elgulale Vikerraadio sünni­päeval 3. aprillil 2022. Väga suurt rõõmu tõi lapselapselapse sünd. Seda sündmust kirjeldas Koik noorematele kolleegidele nii, et tal on tunne, nagu oleks jälle saanud kõrgema kategooria diktoriks, kuid seekord anti kategooria mitte töö, vaid elatud elu eest.

Veel nüüdki, kui tähtpäevadel on eetris Vikerraadio esimene signatuur 1967. aastast – „Tallinn – Vikerraadio!“, kuuleme eetris Ly Koigi häält …

Jääme Ly Koiki alati mäletama ja avaldame lähedastele kaastunnet.

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Raadio diktorid

Eesti Raadio veteranid

Eesti Ringhäälingumuuseum