MEIE DELEGAADID

Täna leiavad korraga aset Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu suurkogu (antakse aru, valitakse juhatus jne.). Kuna selline kokkusattumus ei ole just sage, küsisime mõlemasse loomeliitu kuuluvatelt loojatelt (tabamata jäi vaid Indrek Hirv),millisest kogust nad osa võtta kavatsevad ning mida nondelt foorumitelt ootavad.    

JAAN PAAVLE Oh issand jumal küll! Kas ma üldse kuhugi lähengi ja mis neilt loota ongi? Tegelikult tahaks väga loota midagi suurt ja head. Aga elu on näidanud, et isegi midagi unistadagi ei julge enam.

ERVIN ÕUNAPUUEi lähe kummalegi, mind ei köida massis rüselemine, olgu see kui vaimne tahes.

ENN PÕLDROOS Küllap pendeldan mõlema vahet. Kirjanike seas olen alles koolipoiss, tunnen eestkätt uudishimu.  Kunstnike kokkutulekult suurt midagi ei oota. Kunstnike liidu suurimaks probleemiks on minu arvates teatav identiteedi ebaselgus, mitte alati ei saa me aru, milleks ta on olemas. Kuid muutunud olukorras saab identiteet kujuneda vaid pikemaajalise tegevuse tulemusena, ühe kõnevooruga seda ära ei klaari. Igal juhul saab kunstnike liidu taolise organisatsiooni identiteet välja kasvada vaid kõigi kunstnike huvide ühisnimetajast. Halvim, mis suurkogul saab juhtuda, on mõne huvigrupi esmapilgul veenvate soovide  ainuoluliseks kuulutamine.

TOOMAS VINTKunstnikele ütlen, et lähen kirjanike suurkogule, kirjanikele ütlen, et lähen kunstnike suurkogule, aga ise muudkui kodus magan ja magan. Ootan, et selle aasta suurkogudel kunstnikud räägiksid natuke ka kunstist ja kirjanikud veidi ka kirjandusest.