pealelend: Heli Mattisen

Marek Strandberg

Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) juht HELI MATTISEN, milline on teie hinnangul see üldisem taust, mis põhjustas Eesti kunstiakadeemia arhitektuurieriala doktoriõppe heakskiiduta jätmise?
Esmalt tuleb täpsustada, mis laadi hindamistest me räägime. Nimelt toimus 2010. aasta kevadel Eestis kõikide teadusvaldkondade evalveerimine vastavuses teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega. Teadusvaldkondade evalveerimist teostas praeguse teadusagentuuri eelkäija – teaduskompetentsi nõukogu. Evalveeriti nelja teadusvaldkonda kõikides teadus- ja arendusasutustes ning haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud rahvusvaheline komisjon pidi andma vastuse küsimusele, kas selles valdkonnas toimub rahvusvahelises plaanis arvestatav teadustegevus. EKA sai ühe jah-vastuse (ühiskonnateadused ja kultuur) ja ühe ei-vastuse (loodusteadused ja tehnika). Korralise evalveerimise positiivne tulemus võimaldab teatavasti taotleda riigilt teadusraha ja korraldada ka doktoriõpet.
2011. aastal viis EKKA läbi doktoriõppe üleminekuhindamise kõikides ülikoolides. Lükkasime hindamise 2011. aastasse just seepärast, et komisjonidel oleks võimalik arvestada korralise evalveerimise tulemusi. Teadusvaldkonna evalveerimise positiivne tulemus alati siiski ei tähendanud positiivset otsust konkreetse doktoriõppe kava puhul.
EKA arhitektuuri doktoriõppe hindamisel oli komisjonil juba ees negatiivne evalveerimistulemus. Siiski oli sel hetkel EKA-l veel põhimõtteliselt võimalik saada doktoriõppe õigus, kuna nõue, et doktoriõppe aluseks peab olema positiivselt evalveeritud teadus, rakendub 2014. aastal. Negatiivse tulemuse põhjus ei olnud mitte niivõrd teadusvaldkonna evalveerimise tulemus, kuivõrd hindamiskomisjoni aruandes välja toodud probleemid, millest määravaimad olid järgmised:
1. Õppejõudude teadustöö tase on madal, maht kriitiline, väline rahastamine olematu.
2. Alates 2002. aastast ei ole doktorikaval olnud ühtegi lõpetajat, vastu on võetud viis. Hindamise ajal oli õppekaval õppimas üks doktorant.

Hinnangut andva komisjoni liikmetest ei olnud ükski seotud linnaehituse, planeerimise ega arhitektuuriga. Kas teie arvates oli komisjoniliikmete valik õigustatud?
Kuigi EKKA viis läbi ainult doktoriõppe hindamist, mitte korralist evalveerimist ning erinevalt üleminekuhindamisest oli korralise evalveerimise komisjon rahvusvaheline, võin vastata ühtaegu silmas pidades mõlemat hindamist: hindamine toetus kvantitatiivsetele näitajatele, sh võeti arvesse teadustöö klassifikaatoreid. Selleks et hinnata, kas rahvusvahelisel tasemel publikatsioone on või ei ole, kas kaitstud doktoritöid on, ei ole ilmtingimata tarvis erialaspetsialistide komisjoni.
Korralise evalveerimise komisjoni moodustamine toimus haridus- ja teadusministri käskkirjaga, kuid ettepaneku tegi loomulikult TKN. Doktoriõppe hindamisel moodustas EKKA hindamisnõukogu samuti laiapõhjalised komisjonid, kes hindasid mitut õppekavagruppi. Kuna üleminekuhindamine toimus läbivalt eesti keeles ja kohalike ekspertidega, polnuks teistsugune lahendus ka võimalik.

Uus, 2011. aastast pärit liigitus asetab ehituse ja arhitektuuri alase doktoriõppe „arhitektuuri ja linnaehituse” alla. Milliseid samme peaks kunstiakadeemia astuma, et doktoriõppe õigus taastada? Milliseid samme kavatseb astuda teie juhitav agentuur?
Minu hinnangul ei ole arhitektuuriõppe liigitamisel ISCED 1997 ja ISCED 2011 vahel küll kuigi olemuslikke muudatusi, eelkõige selliseid, mis mõjutaksid arhitektuuri hindamist Eestis. Nimelt hinnatakse doktoriõpet n-ö õppekava grupiti ning vastav õppekavagrupp kannabki nimetust „arhitektuur ja ehitus” (ingl architecture and building).
Doktoriõppe õigust saab EKA taotleda pärast seda, kui on saanud teaduse evalveerimisel positiivse tulemuse. Minu andmetel on EKA juba esitanud taotluse teaduse evalveerimiseks, sel sügisel toimub ka „ehituse ja arhitektuuri” sihtevalveerimine. Oleme koostöös teadusagentuuriga pakkunud EKA-le võimaluse, et sihtevalveerimine ja korraline evalveerimine viidaks läbi ühel ajal. Ühitame õppe õiguse saamiseks evalveerimiskomisjoni ja doktoriõppe esmahindamise komisjoni. Juhul kui tulemus osutub positiivseks, on võimalik saada ka doktoriõppe õigus.
Nõnda siis võib öelda, et EKA on vajalikke samme juba astunud ja sel sügisel toimub mitu hindamist korraga. ISCED ei sea meile selles plaanis küll mingeid takistusi. Peamine, et ülikoolil oleks ette näidata aktsepteeritavas mahus ja tasemel teadustöid ja loomingulisi projekte. Kindlasti arvestab komisjon arhitektuuri spetsiifikat ega eelda ülikoolilt kogu teadusvaldkonna katmist.

Kas arhitektuuri saab paigutada teadusliku mõõtme alla? Kuivõrd õigustatud oleks käsitleda seda pigem kui loomingulist praktikat ning anda doktorikraad väljapaistvate saavutuste eest arhitektuuri alal?
Arvan, et võimalik on ka loomingulise praktika arvestamine, millega kaasneks selle praktika teoreetiline analüüs. Ja see ei ole minu arvamust mööda välistatud ka antud teadusvaldkonna sees. Ülikool peab oma teadustegevuse ja doktoriõppe eesmärgid selgelt määratlema, arvestama rahvusvahelist konteksti ja head praktikat ning suutma ette näidata arvestatavaid tulemusi.
M. S.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht