Pealelend: Luule Dmitrijeva, kunstnik

R. V.

  Kas Narvas on kunstnik olla lihtne või keeruline?

Ma ei ole selle peale mõelnud. Ma ei tea, kuidas sellele vastata. Narva on minu elu.

Kas teie ekspressiivset improvisatoorset kunsti võib vaadata kui sisemist painet?

Ise nimetan seda soditööks. See on minu väljendusviis: kritseldada ja hästi kiiresti väljendada selle kaudu on suhet maailmaga.

Olen mõelnud, mis see on. Olen hästi palju vaadanud van Goghi pilte ja mõelnud, milles tema fenomen, tema hullumeelsus väljendub? See on väljendumisjulgus.

Kas Narva keskkond on teid mõjutanud?

Kindlasti on. Siin oled nagu äravisatud, unustatud inimene, keda ei ole kellelegi vaja. Tundub, et oled maailmas üksinda. Võib-olla saadab üksindustunne iga kunstnikku, kõikjal. Kuid keskkonna mõju on kindlasti olemas. Narva oli ilus linn, siis, kui seda taheti XVII sajandi lõpul isegi Rootsi kuningriigi teiseks pealinnaks teha. Kujutan ette, millised inimesed siin elasid. Praegugi on siin seda erilist energialaengut tunda. See annab jõudu töötamiseks.