Pealelend. Mati Saarma
Hiljuti sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) viieaastaseks. Mis võis olla põhjuseks, et alles nii hiljuti selline eesliiniteadust toetav institutsioon Euroopas tekkis? Mart Saarma, Euroopa Teadusnõukogu liige: Kuulun tõesti ERC teadusnõukokku, mis on mu meelest suur au. Keegi selles nõukogus ei esinda oma maad, vaid ainult parimat Euroopa teadust Osalesin ka ise juubelil. Miks selline organisatsioon nii hilja tekkis, on raske vastata. Ma ei tunne sedavõrd hästi ERC sünnilugu. Tundub, et põhiline probleem on kartuses, et sellesse raha paigutanud riik ei saa tagasi sama raha, mis sisse makstakse. Täpsustuseks öelgem, et ERC jagab aastas uurimistoetusi 1,6 miljardi euro eest ja näiteks Soome teadusja arendustegevuse kulutused on ligikaudu 7 miljardit eurot. Tegemist on Euroopa tippteadust toetava organisatsiooniga, mille deviisiks on „Läbimurdeline innovatiivne teadus”. On tõesti nii, et osa Euroopa riike pole saanud sealt piisavalt toetust. See puudutab eriti Ida-Euroopa maid. Tuleb aru saada, et see on sama raha, millest makstakse põllumajanduse toetusi jm. Eesti on minu meelest päris edukas olnud. Milline on ERC teadusnõukogu tööõhkkond: kas diskussioonid on vaid parimate võimalike teadussuundade või ka poliitilise korrektsuse üle? Nõukogu koosseis on väga kõrgetasemeline – meil on kaks Nobeli laureaati ja enamik on oma ala tipud. Õhkkond on väga konstruktiivne ja pole märganud, et keegi ajaks „oma asja”. Ütlen ausalt, et pole varem nii huvitavas ja kõrgetasemelises nõukogus tööd teinud.
Millised on tähelepanuväärsemad saavutused, mis selle lühikese aja jooksul on ERC toel maailma teadusse lisandunud?
Läbilõikes võib öelda, et ERC on teinud head tööd ja toetanud tõepoolest Euroopa läbimurdelist ja innovatiivset teadust. Paljud toetusesaajad on teinud uusi avastusi, paljud on saanud märkimisväärseid preemiaid ja kahele on antud Nobeli auhind.
Olen väga rahul, et toetatakse ka innovatiivset rakendusteadust, eriti sellist, millest võiks sündida radikaalne innovatsioon ja uued läbimurdelised tehnoloogiad.
Ka koostöögrantide (synergy grants) pakkumine on samm väga õiges suunas. Tahaksin veel rõhutada, et ERC toetab väga suurte summadega ka noori teadlasi – selliseid, kes on iseseisva uurimisrühma loomisel, ja sellised, kes on selle edukalt loonud. Just noored Eesti teadlased on olnud edukad grantide saamisel.
ERC on hea näide selle kohta, kui tähtis on kõrge kvaliteedi järgmine teaduses ja innovatsioonis. Eesti teaduspoliitikas tasub sellest juhinduda.