Püüdmatu protsent

LEA LARIN

Valitsuse kevadpäevad kaunis Vihula mõisas said veedetud ning kui ka Euroopa parlamendi valimiste tulemused olid ära oodatud, hakkaski tasapisi tilkuma uudiseid, missuguste otsustega kujundatakse riigieelarve strateegiat aastateks 2020–2023. Uudisteportaalid paigutasid nädala alul peamiste uudistena kõrvuti kaks pealkirja: „Valitsus ei plaani teaduse rahastamise tõstmist ühe protsendini SKTst“ ning „Alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti“. Nende uudiste üle visati ühismeedias kibedat nalja, kuid suur pilt on äärmiselt tume.

Juhul kui alkoholi hind langeb, suurendab see tarbimist, mis omakorda viib tõusuteele alkoholi tekitatud tervisekahjud ja alkoholisurmad. Eesti on juba praegu ülemaailmses alkoholisurmade edetabelis kolmas. Teisalt on juba praegu selge, et suur osa „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020“ (mis näeb samuti ette teaduse rahastamise tõstmist ühe protsendini SKTst), eesmärke jääb täitmata ning Euroopa innovatsiooniedetabelis oleme langenud kolmandasse liigasse mõõdukalt innovaatiliste riikide sekka.

Pole ime, et Eesti teadlased on frustreerunud. Meenutuseks: pea kõigi juhtivate erakondade esimehed kirjutasid mullu detsembris alla teadusleppele, kus lubatakse toetada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avalikust sektorist rahastamise suurendamist 1%-ni SKTst. See lubadus kordus erakondade valimisprogrammides ning sai kirja ka koalitsioonileppesse: „Seame eesmärgiks tõsta riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite tase vähemalt 1%-ni SKTst.“ Aususe huvides tuleb öelda, et sarnane lubadus on viimase nelja valitsuse koalitsioonileppes kirjas olnud, kuid sellest hoolimata on teadusele eraldatava raha osakaal suhtena SKTsse langema läinud.

Nii et Eesti teadlastel on täielik õigus vihane olla. Neile antud lubadust on pikka aega murtud – Riigikogu kinnitatud strateegiat ei täideta ning ühiskondlikule leppele kinnituse andnud allkiri pidas vastu vaid viis kuud. Probleem on ka arvudega. Peaminister Jüri Ratas ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütlevad: teadus sai 152 miljonit eurot juurde, selleks et hoida teaduse rahastamine stabiilsena samal tasemel ja teaduse rahastamine oleks SKT suhtes 0,71 protsenti.¹

Häda arvudega algab sellest, et teaduseelarve taset 0,71% SKT suhtes ei ole viimastel aastatel nähtud. Eesti Teadusagentuuri kõige uuemate andmete järgi oli 2017. aastal avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise tase 0,53% SKTst, kokku 125,3 miljonit eurot.² 2018. aastal oli haridus- ja teadusministeeriumi teadus­eelarve 151 miljonit, mis eelmise aasta SKT suhtes jääb arvatavasti samuti 0,5–0,6% kanti.

Teiseks, teadusele antav lisaraha 152 miljonit sisaldab ilmselt juba ka uuel tõukefondide perioodil Euroopast saadavat raha, mis on 30 miljonit eurot. Seega jääb avaliku sektori panuseks 122 miljonit eurot, mis jagatakse neljal järgneval aastal erinevate summadena.

Igal juhul jäävad summad alla teadusleppes lubatule-loodetule, mille kohaselt pidanuks avalik sektor järgneval neljal aastal teadusele lisama kumulatiivselt 46-47 miljonit aastas, kokku kolme aasta jooksul ca 282 miljonit eurot.

Praeguses olukorras on siililegi selge, et teadusele lisaks eraldatud summad on säärased, mis SKT kasvades jätavad maagilise 1 protsendi piiri püüdmatuks. Pigem tuleb tegemist, et SKT kasvades küünte ja hammastega 0,5 protsendi piirist kinni hoida.

Siiski ei saa valitsust süüdistada otseses teadusvaenulikkuses. Paradoksaalselt sisaldab koalitsioonilepe üht vähe märgatud punkti: „Kaasame Eesti Teaduste Akadeemia esindajaid riigile oluliste küsimuste langetamisse.“ Seega saavad akadeemikud riigi tuleviku osas oma sõna sekka öelda, mis peaks olema maailma mastaabis pretsedenditu.

1 Anna Põld, Blogi: Ratas kinnitas, et politseinike, päästjate, sotsiaaltöötajate ja õpetajate palgatõusu ei tule – Postimees, 29. mai 2019.

Mailis Reps: üks on kindel – üheni peame jõudma. Haridus- ja teadusministeeriumi pressiteade, 28. V 2019.

2 Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamise üldpilt, Eesti teadusagentuur.