Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks

AILI KÜNSTLER

Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents „Eesti riigikeele sajand“. HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: „Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist.“ Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus ruumis ja asjaajamises, riigi ringhäälingus ja hariduses-teaduses inglise (või vene) keelt eelistame, ahendame oma riigikeele kasutusala ja õõnestame oma tulevikku rahvana. Igaühe vabast keelevalikust jääb riigi toimimiseks väheks.

Kersti Kaljulaid kutsus oma uusaastakõnes tuliselt üles eesti keelest hoolima. Presidendiks saanuna võinuks ta ise eeskuju näidata ja avaldada soovi, et tema nime käänataks nii, nagu see käib kõigi laid-lõpuliste nimede puhul: Kaljulaid-Kaljulaiu. Nii on see kirjas ka EKI isikunimede andmebaasis.1 Ühe inimese keeleotsus, kui ta juhtub olema president, võib netiajastul keele alusstruktuuri üksjagu kahjustada: ERRi kesksesse teleuudiste saatesse ja mujalegi on see toonud lõputult Rataseid, Rõivaseid jne. Kaljurandist pole siiski veel räägitud (eestikeelsele on inimese nimi seega Kaljurant). Ka iga eesti keelest hooliv ajakirjanik peaks kasutama mis tahes nime nii, nagu see eesti keeles kohane, tegema keeleotsuse inimese ja riigikeelse ringhäälingu esindajana.

Huvitav, millest üldse lähtutakse rahvusringhäälingu keelepoliitikas? Jutusaadetes korrutatav mitmekesisus ja Euroopa väärtuste kandmine ei peegeldu näiteks saatepäeva muusika valikus kuigivõrd: domineerib inglise globaalkeel, ka tõlkimata pealkirjade kujul. Euroopa Liidu jm rahvaste keeles levimuusikat kuuleb ennekõike Klassikaraadio suurepärases saates „Nostalgia“, millise pealkirja alla küll nõukogude venekeelne estraad omaaegse venestamise tausta tõttu sugugi ei sobi. Eestindatult ja instrumentaalpaladena küll: nii tehti ju ka Nõukogude ajal vene nõukogude muusika kvoodi täitmisel vene keelest kõrvalehiilimiseks. Millist keelepoliitikat kannab õieti selle saate pealkiri? Muide, mida lähemal valimistele, seda rohkem olen kuulnud ka Vikerraadio saatepäevas venekeelset nõukogude levilaulu.

Avaliku ruumi ingliskeelsetele poe-, firma-, asutuse- jm siltidele on jõudsasti lisandunud enamasti Eesti inimeste korraldusel ja osalusel ürituste-festivalide vaid ingliskeelsed pealkirjad, isegi eestikeelsete teatrietenduste puhul. Miks on keskaegse Tallinnaga sobituvat muusikat esindava uue festivali pealkiri „Tallinn feat. Reval“? Millisest suhtumisest on kantud kõik need lõputud Tallinn Music Week’id ja üksnes ingliskeelsete pealkirjadega kunsti- ja heliteosed, poplaulukestest rääkimata? Igaühe otsusest ise keelevahendid valida jääb väikekeele kasutusvaldkondade ahenemise vältimiseks ilmselgelt väheks – vaja on täita ja vististi ka täiendada keeleseadust, mille vastuvõtmisest sai äsja 30 aastat (filmipealkirjade tõlge on olnud tänu sellele enamasti tagatud).

Riiklikult on välja kuulutatud eesti keele aasta, peetakse saja aasta eest riigi ülesehitamisel strateegiliste asutuste-organisatsioonide asutamise aastapäevi, sealhulgas riigikeele väljakuulutamise ja emakeelse ülikooli omi, kuid selget sihti kooli- ja kõrghariduskeele osas ei ole. Juba lõppjärku jõudnud uus keelevaldkonna arengukava jäeti sinnapaika. Keelepoliitika aluste ehk parteideülese dokumendi väljatöötamine, milleks peaks ju põhiseadusest piisama, näib olevat takerdunud valimistulemuste ootusse.

Igaühe vastutusest keele elujõu ees räägitakse ennekõike riigita põlisrahvaste puhul, kelle keele kaitse aasta on välja kuulutanud ÜRO. Oma riigi ja riigikeele sajanda aastapäeva tähe all on küll ennekõike sellele rõhuda mõneti kummaline. Või ehk ongi ka riigirahval, igal eestlasel, aeg meie ametlike põlisrahvaste setude jt kombel kirega oma keele rääkimisele-kirjutamisele keskenduda, enne kui hilja? On ju tänapäeval elurikkuse, s.o ka väikerahvaste kadumise protsess määratu kiirusega maailma vallutanud. Globaalkülas on ka väike riigirahvas samas olukorras nagu põlisrahvas Balti kubermangudes 1860. aastatel.

1 http://keeleabi.eki.ee/isikunimed/index.php?t=K

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht