Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaas

Maria Lillepruun

17. novembril taasavati Tallinna Issanda Muutmise peakiriku konserveeritud ikonostaas.        Tallinna Issanda Muutmise Peakirik (SuurKloostri 14) kuulus algselt tsistertslaste ordu peaingel Miikaelile pühendatud nunnakloostrile. Pärast reformatsiooni, 1543. aastal, sai nunnakloostrist tütarlaste õppeasutus ning 1631. aastal käskis kuningas Gustav II Adolf muuta endise kloostri kuninglikuks gümnaasiumiks. Kloostrikirik läks aga üle Rootsi  garnisoni kasutusse. Põhjasõja tagajärjel kapituleerus Tallinn 29. septembril 1710. aastal (sümboolselt peaingel Miikaeli päeval) ja võim läks üle Vene impeeriumile. Kuus aastat hiljem andis suurvürst A. D. Menšikov, tollane Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner, korralduse anda Püha Miikaeli kirik üle vene õigeusu kogudusele, misjärel see pühitseti sõjaväe kaitsepühaku Feodor Stratilati (Theodorus Stratilatese) nime all Tallinna komandeeritud  Vene garnisoni kirikuks. 1732. aastal pühitseti kirik taas Issanda Muutmise kirikuks ja anti üle Tallinna õigeusklikest linnakodanikele. Kirik täitis vene õigeusu peakiriku ülesandeid aastani 1900, mil Toompeal valmis Aleksander Nevski katedraal ja vene kogudus kolis koos suure osa kiriku varaga sinna. Alates 1920. aastast kuulub Issanda Muutmise kirik Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule.     

Kui endine rootslaste kirik muudeti õigeusu kirikuks, soovis tsaar Peeter I kinkida sellele uhke ikonostaasi. See otsustati teostada XVIIXVIII sajandil moes olnud barokkstiilis. Vürst  Menšikovi korraldusel sai ikonostaasi kavandi autoriks ja vastutavaks isikuks Ivan Petrovitš Zarudnõi, kes oli mitmekülgselt andekas, tuntud ning lugupeetud kunstnik ja arhitekt. Zarudnõil olid piiramatud võimalused kaasata oma tööde läbiviimiseks kõik meistrid, keda ta pidas ühel või teisel alal heaks. Issanda Muutmise kiriku ikonostaasi valmistamiseks moodustas Zarudnõi erimeeskonna, mille koosseisus oli suur hulk meistreid: 29 ikoonimaalijat,  8 maalikunstnikku, 9 kuldajat, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa. Enamik oli suurte kogemustega ja saanud väljaõppe Peeter I-le armsaks saanud Hollandis. Meistrid ei kuulunud mingisse ühtsesse artelli, Zarudnõi valis kõik spetsialistid nende oskuste järgi, liites sellega kokku riigi parimad kunstijõud. Zarudnõile allus ka oskuslik maalikunstnik Ivan Tšernavski, kellest suurmeister väga lugu pidas.     

Zarudnõi ei olnud ise alati ikonostaaside valmistamise juures, samuti ei käinud ta ka Tallinnas ikonostaasi üles seadmas. Tema asemel viibis pidevalt valmiva suurteose juures Tšernavski, kes oli tegelikult töö üldjuht, kuigi  oli ikonostaasi valmimise ajal alles kahekümne kolme aastane.     

1717. aastal saatis Menšikov Zarudnõile Tallinna kiriku mõõdud ja Zarudnõi hakkas ikonostaasi kujundust planeerima. Järgmisel aastal  kutsus Zarudnõi oma meistrid kokku ning alustas tööd, aasta lõpuks oli ikonostaas valmis ning kullatud. Kokku võttis pühapildistu valmistamine ja maalimine aega poolteist aastat, mis on nii suurepärase kunstiteose kohta väga lühike aeg. Ikonostaasi kuninglikele ustele kantud daatum „1720” märgib tõenäoliselt kogu ikonostaasi lõpliku valmimise aega. Pärast valmimist võeti see osadeks lahti ja saadeti saanidega kastides Moskvast Peterburi, sealt edasi  laevaga Tallinna. Ikonostaasi ülesseadmine kirikus osutus väga mahukaks ettevõtmiseks ja viibis mitu aastat. 1730. aastaks oli lõunapoolne pühapildistu osa kirikus üles seatud, kuid põhjapoolne suudeti oma kohale asetada alles 1734. aastal.     

Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaasi unikaalsus seisneb selle kõrges kunstilises tasemes. See on valmistatud puust nikerdus- ja graveerimistehnikas, kullatud ja kaunistatud kolmekümne viie tempera- ja õlitehnikas puule maalitud ikooniga. Pildiseina kogulaius on umbes16 meetrit ja see ulatub kiriku võlvideni. Ikonostaas on kogu Venemaa kirikukunstis erakordne nähtus eelkõige oma  kompositsiooni poolest. Kahelööviline kirikuruum ei võimaldanud ikonostaasi kuninglike uste paigutamist keskteljele. See tingis erilise lahenduse, mis ei vasta vanavene kirikukunsti traditsioonile. Õigeusu kirikud on tavaliselt kas ühelöövilised või paaritu arvu löövidega.     

Kõnealuse ikonostaasi kaks poolt on omavahel oskuslikult ühendatud kantsliga, mis on õigeusu kirikus täiesti tavatu. Tegemist on teadaolevalt ainsa kantsliga Eesti õigeusukirikutes. Ikonostaas on väga rikkalikult dekoreeritud kullatud nikerdustega: ornamendi seast leiab  hulganisti kristluse ja Vene impeeriumi võimsuse sümboleid. Kullimotiiv kordub dekoratiivse detailina raaminikerdustes. Samuti on kompositsiooni sisse viidud Vene impeeriumi vapp. Kantsli kõlaräästa põhjale on nikerdatud Püha Vaimu kujutis tuvina, kõlaräästa esiküljel on aga nikerdatud võimusümbolitega kahepäine kotkas, mille kohal hoiavad krooni kaks inglifiguuri. Vene impeeriumi kotkas viitab asjaolule, et ikonostaas on Peeter I kingitus kirikule.  Kotkas hoiab oma küüniste vahel mitrat ja riigiõuna, mis sümboliseerivad vaimuliku ja ilmaliku võimu ühtsust. Ikonostaasi pilastrid on kaunistatud peene graveeringu ja kirjadega slaavi kirjaviisis – nii arvukate tekstide olemasolu ikonostaasil on samuti erakordne nähtus.

Ikonostaasi on komponeeritud 29 eri kuju ja mõõtmetega ikooni. Kõik ikonostaasi ikoonid on maalitud XVIII või XIX sajandil. XVII sajandil levisid Venemaal viiekorruselised  ikonostaasid. Issanda Muutmise kiriku pühapildistut võib samuti pidada viiekorruseliseks, kuigi tegelikult on ikoonid paigutatud seitsmele tasandile. XVII sajandi lõpust hakkas vene ikoonikunst muutuma, seetõttu ei ole ka Issanda Muutmise kiriku ikoonid enam traditsiooniliselt nelinurksed, vaid ümmargused, ovaalsed või veelgi keerulisema vormiga ja raamistatud rikkalike nikerdustega. Ikonostaasi rida koosneb Venemaa kohta mitte väga traditsioonilistest  Kristuse passiooni ikoonidest, mis on paigutatud erikujulistesse raamidesse ja asetsevad ikonostaasil kolmel tasandil. Veel ühe uuendusena esineb mõnedel ikoonidel signeeringuid. Keskajal olid ikoonimaalijad pigem käsitöölised kui kunstnikud ega signeerinud ikoone oma madala ühiskondliku positsiooni tõttu. Hiljem tugevnes arusaam, et ikoone maalitakse Jumala auks, seega ei ole teostaja nimi oluline. Vanavene ja bütsantsi  ikoonimaalijad signeerisid oma ikoone äärmiselt harva, kuid XVII sajandi II poolel hakati lääne renessansi ideede levikust mõjutatuna Venemaal ja Kreekas aina sagedamini ikoonidele kirjutama autori nime ja teostamise aastat.       

Mõned I. Zarudnõi ikonostaasi ikoonid on ka dateeritud. Signeeringute põhjal on teada, et 1719. aastal ikoone maalinud kunstnikud olid Andrei Nesterov, Ivan Tšernavski, tollel ajal tuntud Relvapalati meister ja ikoonimaalija Andrei Merkurjev ning keegi Filip – tegu võis olla Filip Artemjeviga, kes on teinud tööd ka Peterburis Tšernavski meeskonnas Zarudnõi projekteeritud Peeter-Pauli kiriku ikonostaasi  jaoks. Hilisematest aegadest on teada pärisorjast maalikunstniku Aleksei Koroljevi nimi, kes on maalinud 1829. aastal ikonostaasile mitu uut ikooni algsete asemele. Ikonostaasi sümboolset tähendust tuleb vaadelda läbi kogu õigeusu pühakoja sümboolika prisma. Bütsantsi ajastust levinud käsitluse kohaselt kujutab pühakoda kogu maailma. Kiriku katus, mis on õigeusu kirikutes tavaliselt ümmargune kuplialune, sümboliseerib  taevast ja põrand maad. Pühakoda on terve maailm, mis kujutab endast nii nähtavat kui ka nähtamatut loodut. Kiriku põhiosa sümboliseerib kõike nähtavat maapealset, nn võitlevat kirikut, ning altar on nähtamatu vaimne maailm – paradiis. Pühakojas toimetatakse jumalikku liturgiat, mis kujutab inglite taevas peetavat liturgiat. Ikonostaasi põhifunktsiooniks on inimliku maailma eraldamine taevasest maailmast. Kuninglikud uksed ikonostaasi  keskel kujutavad sissepääsu Jumala kuningriiki ehk taevasesse paradiisi. Rõõmukuulutamise kuju ustel tähendab meie lunastuse algust ja kuningriiki pääsemise võimalust. Evangeeliumi kuulutus, mida tähistavad evangelistide kujud ustel, on suunatud kogu maailmale, juhatades iga inimest lähenema Kristusele ja saama osa Tema kuningriigist.

Kuninglikel ustel on traditsiooniliselt kujutatud ka euharistia, see pühalik sündmus, mis toimus kord viimsel  õhtusöömaajal ja kordub jumalateenistuste jooksul, hõlmab ja ühendab kõiki aegu, ajutist ja igavest, maist ja taevast. Diakoniustele maalitud peainglid on kui kaasteenijad saladuse toimetamise juures ja kui vahisõdurid paradiisi sissepääsu ees. Kui kirik kujutab endast liturgilist ruumi ja hõlmab usklike kogudust, siis ikonostaas näitab kirikut ajateljel Aadamast viimse kohtuni, olles inimese ettevalmistaja suhteks Jumalaga paremas maailmas.  Ikonostaas kõigi oma pühakujudega tähistab taevase kiriku lähedalolekut ja selle eestkostet maise kiriku eest.       

Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaasi viimased ulatuslikumad konserveerimistööd said alguse aastal 2000 EAÕK Tallinna Issanda Muutmise koguduse algatusel ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti korraldamisel ning kestsid 2010. aasta sügiseni. Dekaadipikkuse konserveerimisprotsessi jooksul on ikonostaasi kallal töötanud palju Ennistuskoja Kanut ja AS KAR-Grupi konservaatoreid. Konserveerimistööde eesmärgiks oli ikonostaasi  kullatise irdumis- ja varingualade taandamine, ikoonide korrastamine ning ikonostaasi funktsionaalsuse taastamine. Konserveerimisprotsess oli komplitseeritud, sest keerukal suuremõõtmelisel kunstiobjektil oli palju kahjustusi ning ülesanne oli maksimaalselt säilitada kiriklikus kasutuses oleva sakraalkunstiteose originaalmaterjal nii, et oleks arvesse võetud religioosset, liturgilist ja esteetilist aspekti. Kümme aastat kestnud konserveerimistööde  järel täideti kõik püstitatud eesmärgid. Selle aasta 17. novembril toimus konserveeritud ikonostaasi pidulik avamine ja sissepühitsemine Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Stefanuse poolt. Muinsuskaitsjad, konservaatorid ja Tallinna Issanda Muutmise kogudus jäid konserveerimise tulemusega rahule. Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaas on eelkäijate poolt meile pärandatud kallis ja unikaalne kultuurivara, mida tuleb hoida ja  hooldada nüüd ja tulevikus. Selle säilitamiseks tuleb olla tähelepanelik nii kogudusel kui ka kiriku külalistel ning anda muinsuskaitsjatele ja restauraatoritele taastekkinud murekohtadest kohe teada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht