Ühest konkurentsivõimetust keelest

Kaarel Tarand

Nad keerasid keset palavust jälle veidral viisil ja kohati üsna ülbes toonis päevakorda vene keele teema. Et justkui oleks midagi negatiivset eestlaste kahanevas vene keele oskuses.  Eriti jabur on seostada vene keele oskust positiivselt inimese individuaalse konkurentsivõimega ja samal ajal (nagu mõni immigrantide eestkõneleja kipub tegema) teise suupoolega jahvatada venelaste diskrimineerimisest siinsel tööturul. 

Asi on ju risti vastupidi. Igale tegevusele kulunud aeg röövib võimaluse mingi teise tegevuse jaoks. Seega, vene keele õppimise ajal jääb omandamata kas mõni teine keel või näiteks vajalikud teadmised matemaatikasfüüsikas. Summaarselt ei pruugi vene keele laialdane oskus niisiis plusspoolele jäädagi, sest kõigile vene keele oskajatele pole praegugi majanduslikku rakendust, samas, kui mõne muu keele oskajatest on puudus. Ma  väidan, et vene keele laialdane õpetamine eesti koolides („lastevanemate soovil”) on ühtaegu ühiskonnale majanduslikult kahjulik ja ka laste petmine. 

Esiteks on vene keel maailmas kõige kiiremini kahaneva kasutajaskonnaga kultuurkeel. Pole märke, et see üle kahe kümnendi  kestnud trend võiks muutuda. See tähendab, et globaalselt jääb kiires tempos vähemaks ka töökohti, kus vene keele oskus võiks abiks olla. Lapsed, kellele praegu püütakse vene keele õppimist peale suruda, jõuavad tööturule 10–15 aasta pärast, mil venekeelset äri leidub veel vaid Venemaa sisemajanduses, mitte rahvusvaheliselt (olgu märgitud, et soomlaste aastakümneid konkurentsivõimeline ja edukas itäkauppa ei olnud kuidagi seotud soomlaste  vene keele oskusega). 

Teiseks, kui oletada, et piiriüleseks majandustegevuseks Venemaa suunal kulub isegi  10% Eesti tööjõust, siis lähema paarikümne aasta jooksul peaks selle niši täitma ka liiaga siinsed etnilised venelased, kes oma venekeelsetes koolides laitmatu emakeeleoskuse saanud, või kuidas? Muidugi on venekeelse kooli pidamine Eestis üks ebaeuroopalik teguviis, millest peab kiiremas korras vabanema, kuid seni pole kahjuks ühelgi valitsusel selleks tarkust jagunud. Kuni kestab venekeelne kool, ei ole eestlastel mõtet ega lootust trügida ametitesse,  milles esmane on vene keele oskamine. 

Kolmandaks, keelteoskuse majanduslik väärtus muutub tõlkemasinate kiire täiustumise tõttu juba nähtavas tulevikus nullilähedaseks.  Seda väites ei pea ma silmas kunstiliste tekstide tõlkimist, vaid masinate võimet tõlkida kiirkasumit tekitavaid dialooge stiilis: „Mis see maksab?” – „Kolm tükist.” – „Ma võtan viis.” – „Kas alust või vagunit?” „Ešeloni ikka, sa tainapea.”.   

Neljandaks, sel ajal, kui koolis võõrkeeli hakatakse õpetama, ei tea peaaegu ükski laps, mis temast tulevikus saab ja milliseid oskusi tal vaja läheb. Täiskasvanud otsustavad seda laste eest. Haridusstatistika kinnitab, et paljud lapsevanemad teevad neid otsuseid minevikus, oma lapsepõlves kogetu ja omandatu põhjal või siis poliitmütoloogia loosungitest  lähtudes. Et „vene keelt läheb siin maailmanurgas ikka vaja” või et „edukas inimene peab valdama kolme kohalikku keelt”, viimase müüdi puhul on vanast kindlalt paigas vene ja saksa, kolmandana vahelduvad inglise, soome ja vähemal määral (Haapsalus ja Kuressaares) rootsi.   

Ja lõpuks, nagu minister Tõnis Lukas õigesti märkis, ei oska juba praegu „terves põlvkonnas enamik inimesi vene keelt igapäevaelus kasutada” (Postimees 26. VII). See põlvkond hakkab peagi meie ühiskondlikus elus positsioone võtma, samal ajal õpib aga koolides veel üks samasugune, loodetavasti  pigem enam hispaania, prantsuse ja itaalia kui vene keelt oskav põlvkond. Mis tähendab vene keele avaliku kasutuse järsku ja astmelist, mitte pehmet ja vaikset kahanemist niikuinii. Ümberrahvustuvate immigrantide keeleagooniat tuleb muidugi jälgida kaastundega, kuid et Eesti Vabariigi võimuses ei ole päästa vene keelt ja kultuuri, siis avaliku võimu panused sellesuunalisteks katsetusteks peab lõpetama pigem varem kui hiljem. 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht