Ühinenud vaenlased

TRISTAN PRIIMÄGI

Suuri müüte kannab ikka suur vastasseis: Hektor ja Achilleus, Montecchi ja Capuletti, Hitler ja Stalin, Blur ja Oasis, Jay-Z ja Kanye, Kesk ja Reform, Mallukas ja Paljas Porgand. Draama sünnib vastasseisust, tõde on seejuures suvaline ja reljeefsema vastandamise alandlikus teenistuses. Keda see tõde ikka huvitab, kui on vaja rääkida suurt lugu, mille keskse konflikti ühe või teise poolega õnnestub end samastada võimalikult suurel osal auditooriumist.

Vastanduse eesmärk ja lõpptulem on aga selgelt ka turunduslik. Müüakse mõlemat gladiaatorit ja need, kes üldse areenilt kõrvale jäävad, kaovad rambivalgusest ja mälust.

Enne Oscareid on sobilik korraks otsa vaadata ka filmitööstuses püsti pandud kesksele vastasseisule: Netflix vs. kinod/suurstuudiod/kinofilmid/filmifestivalid.

Netflixi turundusosakond on selle võimekalt esile tükkiva voogedastusplatvormi suutnud seada osalejaks nii mitmes kahevõitluses, et keegi muust enam ei räägigi. Netflixi „Romal“ õnnestub ehk esimese voogedastaja toodetud filmina võita parima filmi Oscar ja veel mõni kuldne kujuke. „Roma“ parimaks filmiks tunnistamise korral oleks see ka esimene kord, kui selle auhinna saab muus kui inglise keeles tehtud film. Filmitööstuses on lahvatanud vaidlus, kas Netflix on oht või võimalus. Mängu on toodud kunstilise visiooni terviklikkuse küsimus, USA vs. Euroopa, igasugused paranoiad, et inimesed ei tule enam kodust üldse välja. Jõuliselt on uuesti kasutusele tulnud Alvin Toffleri 1970ndate sõna „overchoice“ iseloomustamaks inimese ängistust, kes ei suuda lõputu valiku hulgast Netflixi menüüs teha seda õiget. Rahvas on jagunenud kahte lehte: ühed loevad sisuloomele kulutatavat meeletut raha, lootes uue meediahiiu peatset kollapsit, teised näevad Netflixis revolutsioonilist muutust etableerunud stuudiosüsteemis.

Netflix on järjest popim, aga tõusu näeme ka kinos, sest 2018. aasta lõpuks teatas terve rida riike rekordilisest kinokülastuste arvust, nende hulgas ka Eesti. Kui kõigil läheb hästi, siis mis on halvasti? Vaatajale absoluutselt mitte midagi – valik on suurem kui kunagi enne. Seega tuleb aru saada, et see pole tegelikult meie, vaid nende mure. Meid sunnitakse vanduma lojaalsust ühele või teisele, aga kokkuvõttes on masinavärk ikka üks ja seesama. Majandusliku ja ideoloogilise võitluse samalaadsed näited on lühikeses filmiajaloos päädinud territooriumi omavahel ärajagamisega ja konflikti järel naudivad lisatähelepanu ja selle kasumit kõik asjasse puutuvad tegijad. Kui televisioon astus 1950ndatel filmi kandadele, hakkasid filmistuudiod telekanalitele ise sisu looma ja maa peale saabus rahu ning majanduslik tasakaal. USA filmikunsti suur ärkamine kümmekond aastat hiljem toimus suuresti just nende noorte lavastajate juhtimisel, kes tulid televisioonist: John Frankenheimer, Arthur Penn, Sidney Lumet, Sam Peckinpah, Martin Ritt. Koer ja küla.

Vastandamise ja miljardite investeerimisega on Netflixil õnnestunud endast jätta mulje kui revolutsioonilisest loomeparadiisist, kus saab oma viisi siristada iga laululind, olgu see nii imelik kui tahes. Kulusid ei loeta ja tulusid ei avaldata. See ongi osalt õige, aga praeguses brändiloomefaasis tehaksegi suuri rahasüste kuvandi kujundamiseks. Lähitulevikus saab see faas läbi ja Netflixi investorid asuvad oma dividendiprotsenti otsima. Lindudel tuleb hakata laulma veidi argisemas keeles, kätte võidetud head positsioonid antakse osalt käest, filmikunstil on taas võimalik vastanduse abil esile tõusta, põhiarsenalis loodetavasti ennekõike sisulised, mitte tehnoloogilised relvad. Jõuvahekord muutub ajas, populaarsus kõigub pendlina ühe juurest teise juurde. See pole mingi aateline võitlus, millena seda serveeritakse, vaid turunduslik ja majanduslik maadejagamine. Süsteem on sama ja poole valimine filmivaataja positsioonist lühinägelik. Parim reaktsioon on visata aknast välja igasugune bränditruudus ja võtta, mis võtta annab.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht