Üks roll

OTT KARULIN

Mida tähendab XXI sajandil kunstimetseenlus?

See, et Eestis liigub eraraha kultuuris pigem vähe – ja seda suuresti sellistele algatustele vastu töötava maksusüsteemi tõttu –, pole mingi saladus. Seega tuleb ilmselt võtta, kust vähegi annab, näiteks reklaamitööstuselt.

Arvatavasti on enamikul meeles varakevadine „Eesti laulu“ finaal, mille vahenumbris kõlas Leslie Da Bassi lugu „Naine“ Evelin Võigemasti jt esituses: „Ma olen naine / Ja mulle igavesti tunduma jääb / Et peegel valetab / Kui vaja, autol rehvi vahetan / Ja digiboksi telekaga ühendan / Ise samal ajal sünnitan / See on lihtne / See on nii lihtne // Sest olen naine“. Äge esitus jäi meelde – ehk enamgi, kui mõni finaalis võistelnud laul. Elastiknaine, hakati Võigemasti selle loo järel meedias kutsuma.

Mõne aja pärast alustas aga oma uut reklaamikampaaniat Tallinna kaubamaja, kus kõlas seesama lugu. Lauluvõistluse produtsent Mart Normet polnud sellest plaanist teadlik, nagu kinnitas ka Leslie Da Bassi esindava plaadifirma Universal nimel Margus Varusk. Tema sõnul pakuti kõigepealt hititunnustega lugu eksklusiivselt ERRile ning seejärel kaubamajale tingimusega, et enne „Eesti laulu“ finaali ega 36 tundi pärast seda ei tohi nad lugu kasutada: „Normet ei teadnud sellest mitte midagi, aga ega ta ei oleks pidanud teadma ka. See lugu ei kuulu ju ERRile. Juriidiliselt ei ole siin midagi valesti. Võib ju mõelda, kust jookseb eetiline piir, aga seegi on küsitav.“ Loo autorgi ei näinud probleemi, öeldes: „Tänapäeval on see täiesti normaalne, et plaadifirma otsib lugudele väljundeid. Raadio pole tänapäeva muusikaäris enam mingi põhikanal, väljundiks võivad olla ka reklaamid, filmid või muud turunduslikud kanalid,“ ning lubades: „Sel aastal tuleb veel singleid, mis on seotud erinevate kaubamärkidega“ (Postimees 5. III).

Eks näis, kas hiljuti avaldatud „Naise“ uusversioon Genka esituses on järg kaubamaja reklaamikampaaniale või mitte. Ju polegi väga vahet, kui loovisikud teisiti endale leiba lauale ei saa, kuigi uusversiooni sõnad võivad mõjuda nii eneseirooniliselt kui ka aasivalt: „Sa oled naine / sa saad hakkama ka üksi, mina mitte / ma olen mees / pooled mu mõtted on püksis / sest need on sinu jalas. / Pole midagi halba ses idüllis / ja las need autovõtmed olla su põhjatus ridikülis / ma ei võistle suga / enne vastu astuks metsas hundiga. / Ja by the way / me auto läheb käima juba suht ammu puldiga“.

(Reklaamlaulu žanri austajad võivad siinkohal ümiseda ka näiteks Elephants From Neptune’i lustakat üleskutset „Helista Eesti Gaasile, helista Eesti Gaasile, helista Eesti Gaasile ja küsi odavat elektrit …“.)

Kunstnik, sa oled Elastiknaine!

See, et miski on paratamatu, ei tähenda siiski, et selle eetilisuse üle arutlemine kuidagi üleliigne oleks. Võib ka muidugi tegutseda, nagu seda tegi möödunud nädalal ilmakuulus tänavakunstnik Banksy, kelle teos „Tüdruk punase õhupalliga“ – kenasti tänavalt ära tooduna ja kullatud raami pakendatuna – oksjonil enam kui miljoni euro eest maha müüdi ning mis siis kohe, kui ost kinnitatud sai, pealtnägijate silme ees end hävitas, sest kunstnik oli raami sisse ehitanud paberihundi. Kuigi see on vaieldamatult suurepäraselt lavastatud ninanips kunstituru jaburuse (loe: sümboolse kapitali ja raha üüratult suure vahetuskursi) ja kunstnike kapitalisõltuvuse pihta, võib sellegi näite puhul küüniliselt tõdeda, et nüüd maksab Banksy teos veelgi enam. Päriselt see ju ei hävinud ehk seda on endiselt võimalik muuseumis eksponeerida – nüüd juba atraktiivsust veelgi tõstva saatelooga.

Aga kes siis ikkagi on XXI sajandi kunstimetseen, kes ei sunni loojaid Elastiknaiseks ega ümise oma ostetud teoste rahalist väärtust üle lugedes genkalikult eneseirooniliselt (või aasivalt, kui soovite nii seda tõlgendada) „pooled mu mõtted on püksis / sest need on sinu jalas“? Võib-olla näiteks miljardär ja kunstikollektsionäär Yusaku Maezawa, kellest peaks saama üks esimesi reisijaid Elon Muski Kuule lendaval süstikul. Nimelt on ta lubanud reisile kaasa võtta kuus kuni kaheksa loovisikut, kelle leidmiseks algatas projekti „Kallis Kuu“. Kordumatu elamus ja inspiratsiooniallikas on selline reis kindlasti, aga kui kalliks see väljavalituile tegelikult kujuneb, on praegu raske hinnata. Loodetavasti jäävad reisi ajal tehtud teoste autoriõigused ikka kunstnikele …

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht